Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalid asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaze viljelemist. Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur Alatskivi Loss 1250-1280ndatel aastatel. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis. Tänan kuulamast
1911-1993 Alfred Manessier Prantsuse kunstnik Sündis Saint-Quenis Kujundas vitraaze ja tapeete Saanud mitmeid auhindu -12° 1956 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Varakevad 1966 Click to edit Master text styles Second level
võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna. Kuna kirikutel olid suured aknad, siis oli sinna hea teha vitraaze. Kõik ehitised olid heledad ja väga õhulised. Tänu sellele olid värvikirevad vitraazid hästi nähtavad. Tänu gooti arhitektuurile sai ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Kasutatud kirjandu: · Internet Vikipeedia, Väike kunstiajalugu · Ajaloo õpik · Ajaloo töövihik
Ekkehard). Erandiks oli ka ratsamonument väejuhist Bamburgis. Suursugune ja rahulik kunst muutus aga järsult pärast katku, kui kunst muutus tundelisemaks ning hakati näitama Kristust kannatavana ning kujutati surmatantsuteemat. Samuti Kolgata Gruppi. CHARTRES'is ja REIMS'is oli palju skulptuure, sest seinte peal polnud palju vaba ruumi maalide jaoks. Reimsis suur skulptuuride grupp: KÜLASTUSGRUPP, kus kujutatakse ka inimkumerusi. Chartres'is on palju vitraaze ja skulptuure. 14.saj lõpus hakati ehitama TIIBALTAREID. Need altarid meenutasid kappe suurte uste ja paljude dekoratsioonidega. Need võisid olla puust või maalitud. Tähtsaimad tiibaltarite meistrid Saksamaal olid RODE ja NOTKE. Nad on jälje jätnud ka Eestisse: Rode ehitas tiibaltari Niguliste kirikusse ja Notke Pühavaimu kirikusse kappaltari. Notke skulptuuridest on kuulsaim "Püha Jüri" Stockholmis. Kuulus tiibaltarite meister oli ka VEIT STOSS
Pala oli tõepoolest haruldane, tundeline ning katkevad kiljatused äratasid hirmutundeid. Siiamaani püsib meeles veel Tõnu Kõrvitsa kompositsioonid, sest need olid klassikalisemad võrreldes teiste lugudega ning sarnanesid Sebastian Bach´i loomingutele. Ka viimasest kontserdil esitatud palast ,,Meie Isa palve" olin ma vaimustuses, kuna nii hele ja rõõmus meloodia pani mõtlema headest läbielatud sündmustest. Hetkeliselt pead tõstes nägin ilusaid vitraaze ning tundsid põlevate küünalde soojust. Lõpus võin lisada ainult seda, et kõik kuuldud teosed andsid kohalviibijatele võimalust elada tundmistetormi all, alates rahust ning jõudes hingepiinade ja häiredeni. Inimesed said laskuda oma mõttemaailmasse ja rahulikult mõtiskleda elu üle. Ainsaks puudujäägist võib pidada seda, et kogu kontserdi vältel ma ei tundnud muusika lähedust niivõrd hästi, kui olen seda kogenud Niguliste kirikus.
Westminster Abbey Westminster Abbey on ehitatud gooti stiilis ja see asub Londonis ning nagu nimigi ütleb, siis Westminsteris. See on üks vanimaid ja uhkemaid gooti stiilis kloostreid. Sellel on kandilised tornid ning luksuslikud võlvid. Võlvidel on roided, millel pole kandvat iseloomu. Katedraali lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Westminster Abbey on ladina risti kujuga, kuid sellele lisandub veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel. Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5
Kirikutesse pandi piiblitegelastele lisaks ka valitsejate ja suurannetajate figuure. Kujutati ka traagilisi sündmusi ja õhkkonda - sõdu, katku laastavat mõju, tuleriitu. Maal Kuna gooti katedraalides oli väga vähe seinapinda, polnud võimalik ka ulatuslikult viljeleda seinamaali. Õisengu saavutas aga klaasimaal - värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil vitraazideks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraaze ei käsitletud küll kui maale vaid kui säravamustrilisi seinu mille peamine eesmärk oli erilise valguskeskkonna loomine. Saksamaal muutusid klaasaknad nii suureks et kirikud olid kui klaashooned. Kodakiriku levikualal Saksamaal, Skandinaavias, Itaalias, kus kirikutel polnud suuri aknaid, jäi seinamaal maalikunsti tähtsaimaks haruks. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid
Hooned kaetud värvilise marmortahvendistega. Skulptuur: Anonüümsus on. Skulptuur on alati seotud kirikuga. Reljeef kiriku seintel. Reljeefidel kujut vana testamendi lugusid, Jeesuse elu ja pühakute lugusid, ukse portal on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod. In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst: on seotud kirikuga, tähtsaim on relikviaaride valmistamine, pühakirjade köited. Vitraaze hakatakse tegema, värvilistest tükikestest aknapilt. Palju vaipe tehti- seotud lahingutega. Bayeux vaip- kujutatud William Vallutaja Hastingsi lahingut ja vallutusi, ta naine tikkis. Chartres'i katedraal romaani ja gooti ajal. Miniatuurmaal e raamatumaal. GOOTI kunst: Lääne-Euroopa maades. Kõige tähtsiam kirikuarhitektuur e sakraalarhitektuur. Gooti aegsed linnad muutuvad tähtsaks. Kindlusarhitektuur. Skulptuur -ja maalikunst arhitektuuriteenistuses, iseseisvust pole.
kujutatud Kristust ristil. Kasutati puitu ja kivi oli pealmised materialid. Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris. Portaale ei värvitud kunagi. Seise surmapattu on: · Lihahimu · Laiskus · Õgimine · Kadedus · Ahnud · Viha · Uhkus Kapiteele on ka kaunistatud erinevate huvitavate asjadega. Maalikunst Maalikust oli sarnane skulptuuriga. Tegeleti seinamaalidega. Väga pinnaline ja dekratiivne. Siis joonistati veel vitraaze. Siis oli veel miniatuurmaal. See on raamatumaal ja sisaldab ilusaid asju näiteks figuuridelt. Võis olla nii suur, et ühele lehele mahut vaid üks sõna. Maal oli jälle pinnaline, väga dekoratiivne, kasutati uhkeid värve, nagu näiteks kulda, hõbedat ja punast. Väga fantaasiaküllased. Taaveti elu
aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal. Katedraali mõõtmed on aukartust äratavad: pikkus 130 m, laius 48 m, kõrgus 35 m. Läänefassaadi tornide kõrgus on 69m, tornikiivri kõrgus 96 m. Katedraalist sai oma ajastu suurim ehitis Pariisis ja see võis mahutada 9000 inimest. Kaks sajandit kestnud ehitustööde ajal vahetus kümme arhitekti. Kogu Euroopast tuli ohale sadu töölisi: müürsepad, kiviraidurid ja skulptorid töötlesid kivi; klaasipuhujad ja meistrid valmistasid vitraaze; puusepad ja tislerid panid kokku tellinguid ja tegid puusepatöid; sepad parandasid tööriistu ja tinavalajad sulatasid katuse jaoks tina. Neid abistasid tuhanded käealused. 1351.aastal, pärast kaks sajandit kestnud tööd, oli katedraal valmis. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Tuntuimad kirikikut ehitanud meistrid on Jean de Celles ja perre de Montreuil. Kiriku apsiid ja koor valmisid aastaks 1182 ja
ülikooli Itaalias(arstide kool). Vanimaks tunnistatud Bologna ülikool(1119). Trükikunsti leiutamine(1445 või 1446). 1456 trükiti Piibel(1.trükitud raamat Euroopas). ARHITEKTUUR: Romaani ja gooti stiil. Kiriku põhiplaaniks basiilika. Romaani stiil- ümarkaar.(Cluny kloostri kirik, Notre-Dame-la-Grande'i kirik, Mainzi toomkirik). Gooti stiil- teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Kirikud pidid olema suured, uhkemad. Gooti stiilil laiemad aknad kui romaani stiilil, tehti ka vitraaze. Hilisgootika ajal kaunistati kirikuid veelgi enam.(Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraal, Kölni toomkirik, Canterbury katedraal) SKULPTUUR:Täitis tähtsat rolli-haris ja kasvatas rahvast usuliselt. Romaani skulptuurid kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST: miniatuurmaal- raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux' vaip. VENEMAA KÕRG- KESKAJAL: 11saj polnud Vana-Vene riik ühtne. Suurvürsti pojad valitsesid tähtsamates
Postmodernismile olid omased viilkatused, sambad, kaared, ristiga aknad, astmikumotiivid. Pindasi hakati krohvima ning värvid muutusid erksamaks:hakati kasutama valget ja musta, sinist ja roosat. Arhitektuuris oli neoratsionalistlik joon: väga selge struktuur ja lagedad fassaadid. Tähtsal kohal olid aknad ja postid, hakati tegema musta-valge-ruudulisi põrandaid. Väga palju ehitati dekoratiivseid sambaid ja poste ning tehti seintele vitraaze ja seinamaalinguid. Hakati panema rohkem rõhku ka ajaloolisele arhitektuurile, näiteks hakati kopeerima ajaloolist mööblit. Kujundati ajaloolisi interjööre, arhitektuur oli nö ,,moodne vanas". Postmodernistlikus stiilis on näiteks Eesti Panga hoone, mis on ehitatud 1998.aastal. 4 Kasutatud kirjandus 1) http://wiki.zzz.ee/index.php/Postmodernism 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Postmodernism 3) http://www.scribd
seinale või alusele. 8. MINIATUURMAAL- väikesemõõduline maal(maaliti kahekarvalise pintsliga)-18.saj kameed. Või käsitsi maalitud maal käsikirjalisse raamatusse-manuskripti. Maaliti pärgamendile, metallile või elevandiluule. 9. FRESKO- Veeslahustavate värvidega märjale krohvile maalitud maal. 10. SEKKO- kuivale krohvile maalitud maal veeslahustavate värvidega 11. KLAASIMAAL e. VITRAAZ- Vitraaze valmistatakse klassikalise (traditsioonilise) keskaegse meetodi järgi, kasutades selleks värvilist klaasi ja klaasimaali, tina ja vasklinti (tiffani). Keskajal kaunistati kiriku aknaid. 12. KOLORIIT- värvide kooskõla 13. VALÖÖR- tooniväärtus. Hele-tumedus. 14. PRIIMAMAAL vt. Õlimaali alt 15. PASTOOSNE MAAL- pastoso it. keel-taignane. Värvid on maalipinnal reljeefselt , maalitakse paksult
8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9. Tuntuimad gootistiili ehitised on Maastrichti toomkirik, Utrechti toomkiriku koor ja Prantsusmaa Jumalaema kirik. 10. Eestis on gooti stiili Ridala ja Karja kirikutes. 11. Tallinna gooti kirikutel on muus stiilis tornikiivrid, kuna 19. saj. hakati neid uuendama. 12. Maalikunstis viljeleti peamiselt miniatuurmaale, freskosid ning vitraaze. 13. Tiibaltarid olid ehitatud nii, et tema erinevad osad käisid kinni-lahti justkui kapil. Romaani 1. Romaani kunst on oma nime saanud ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2. Romaani stiilis rajatud hoonete tunnused on ümarkaar ja kuupkapiteel. 3. Piilar on mitteantiikses stiilis korralikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. 4. 4.saj. pärinevad esimesed varakristlikud kirikud ehk basiilikad.
Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Võeti kasutusele roided, siilud, päiskivi ja gooti kaar. Ümarkaar muutus teravkaareks (kõrvalsurve väiksem). Uus võlvitüüp lubas ehitada kõrgemaid ruume kui kunagi on ehitatud, avarad ja õhulised. Aknad- roosaken, algul tinaga kokku, hiljem maaliti ise vitraaze, värvid kirkad, eri värvi klaas. Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid,
..................................................................................................12 Lisa......................................................................................................................................13-14 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................15 Sissejuhatus Marc Chagall oli vene-prantsuse maalikunstnik ja graafik lisaks on loonud ka lae-ja seinamaalinguid, vitraaze kirikutlele ja lavakujundusi. Ta arendas välja iseseisva, omapärase kunstivoolusevälise stiili, mille temaatika pärineb vene rahvakunstist ja judaistlikest- religioosetest mõjutustest. Need ühendas ta Pariisis kogutud muljete ning sümbolistlike pildimotiividega. Tema unenäolisena mõjuvad pildid on maalitud intensiivses, lõõskavas värvigammas. Arvukate maalide kõrval lõi ta ka silmapaistvaid graafikateoseid.
3. ERINEVAD KLAASTOOTED 3.1 Klaasuksed Klaasukse põhiliseks ülesanndeks on teha ruumid valgemaks ja tuua ka rohkem avarust sisse.Klaasuksi on mitmeid erinevaid tüüpe: helikindlaid, matte, mustrilisi, tulekindlaid, turvauksi jne. Klaasuste puhul on võimalik kasutada erineva paksusega (4mm kuni 20mm) klaasi, kui ka eri värvi (kirgas, pronks, hall, satiin(keemiliselt matistatud)), ning samuti mustrilist matistust. Samas on võimalik ukseklaasidele teha ka erinevaid graveeringuid ning vitraaze.[4] 3.2 Klaaslaed Peeglit ja klaasi on võimalik kasutada ka laes. Peegleid ja klaase võib lakke liimida, kasutades klaasides avasi lakke kinnitamiseks, või paigaldada erineva suuruse ja värviga peegleid või klaase varem paigaldatud ripplae konstruktsiooni. Juhul, kui kasutada laes matt, või värvilisi klaase on võimalik ruumides saavutada efektne valgustus. Tavaklaasi puhul kasutatakse karastatud, värviliste klaaside osas lamineeritud ja karastatud klaase
katedraalid, Pariisi Jumalaema kirik ja Püha kabel . Amiens'i katedraal on neist suurim, kauneimaks peetakse aga Reimsi katedraali selle rikkalike skulptuuride tõttu. Siin, läänefassaadi vasakpoolse portaali kohal asub ka gooti stiili tuntumaid skulptuure nn. Naeratav ingel. NB! Suurenda pilte! a) Naeratav ingel b) Jeanne d'Arc turvamas Charles VII kroonimist c) Marc Chagalli vitraazid, mis asendavad I maailmasõjas hävinud gooti stiilis vitraaze Õigustatud küsimus: Miks paikneb gooti stiili uhkeim katedraal suhteliselt väikeses provintsilinnas? Sellele küsimusele annab vastuse tagasivaade Prantsusmaa ajalukku. Alustada tuleb aastast 496. Lääne-Rooma riik oli äsja lakanud olemast. Puhtpoliitilistel kaalutlustel otsustas frankide kuningas Clovis5 vastu võtta ristiusu. Tema ristimine leidis aset Reimsis. Legend jutustab, et hetkel, mil Reimsi piiskop ristimistalitust alustas, laskus taevast tuvi
de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G. Rouault erandlik kuju foovide hulgas, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. ,,Salongis" arusaamatud juhmardid vahivad näitusel pilti. Nooruses töötas ta klaasimaalijana kirikuakende restaureerimisel. Roualuti hilisema loomingu sisu oli religioosne. Rouault oli vitraazimeister, matkis oma maalides vitraaze mustad ribad kinnitavad värvilaike. ,,Kristus eeslinnades." Kubism Kubism on üks 20nenda sajandi alguse moodsa kunsti stiilidest. Kubismi rajajateks peetakse P. Picassot ja G. Braquet, kes küll kumbki ainult selle stiili juurde pidama ei jäänud. Picasso pöördus hiljem sürrealismi ja realismi poole, Braque sai sõjas haavata ning jättis kunstiga tegelemise kõrvale. Kubismis on peamisel kohal looduse matkimine ja objektide geometriseerimine Cezannei eeskujul. P
portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Vitraaze oli võimalik ka lugeda nagu usulisi jutustusi. Gooti maalikunst ongi põhiliselt klaasikunst. Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon. Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega
Transepti fassaadidel on kõrgetele platvormidele tõstetud lahtised eeskojad. Läänefassaadi tornid on erineva kõrguse ja välimusega. Kirikut kaunistab enam kui 2000 skulptuuri ja umbes 150 vitraazakent. Reims´i katedraal (koor ja transept 1212-41, pikihoone ehitus kuni 13.sajandi lõpuni) on kolmelööviline basiilika, millel on viielööviline kooriosa, kooriümbriskäik ja kabelipärg ning kaks kiivrita läänetorni. Hoonet kaunistab hulk vitraaze (osa neist on loodud 20.sajandil M. Chagalli poolt).Erilist tähelepanu pälvib läänefassaad, mida kaunistavad gooti plastika meistriteosed. Reims´i katedraali ehitusmeistritest oli tuntuim Jean d´Orbain (surn. 1231), kes andis põhikavatise ning jõudis valmis ehitada kooriosa. Prantsusmaa suurima basiilika Amiens´I katedraali pikihoone on 143 m, transept aga 65 m pikk, kesklöövi kõrgus on 42,5 m. Erinevalt teistest gooti kirikutest alustati Amiens´I katedraali ehitamist 13
annaabi.ee 
