klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire minimaalseks kõrguseks 0,5 m. Viseerimiskiire maksimaalseks pikkuseks võib kõrgtäpsel nivelleerimisel olla kuni 40 m, III klassi puhul kuni 70 m. Jaamas võib viseerimiskiirte erinevuseks olla kuni 0,5 m, III klassi puhul kuni 1 m. Sektsioonis võib III klassi tööde juures õlgade pikkuste summaks olla kuni 3 m, I klassi puhul aga kuni 1 m. 2
2. NÕUE. Niitristiku keskmine niit peab olema risti niveliiri põhiteljega. 3. NÕUE (PEANÕUE). Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (elevatsioonikruviga nivelliiril). Peale nivelliiri ümarvesiloodi järgi horisonteerimist peab viseerimiskiir olema horisontaalne (kompendaatornivelliiril). 4. NÕUE (ainult kompendaatorniveliiril). Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire rõhtasendis. Nivelleerimislattide kontrollimine: *Lati detsimeeter ja meeterjaotiste kontrollimine (lubatav viga ±1 mm). *Lati paided kontrollimine (f = a2 (a1 + a3)/2; lubatav paine ±10 mm). * Lati vesiloodi kontrollimine. *Lati konstandi määramine. * Lati tallaasendi ja telje ristioleku kontrollimine [erinevates latiasendites (parem, vasak, eesmine ja tagumine serv) võetud lugemid võivad keskasendis võetud lugemist erineda 0,5 mm]. 8
Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine. Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk, ning kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis mõõdab õhu rõhku neis punktides. 4.hüdrostaatiline nivelleerimine. Erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve.
Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. Trigonomeetriline nivelleerimine - Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks
vertikaalsetelt lattidelt võetakse lugemid: tagumiselt latilt lugem t 1 ja eesmiselt latilt lugem e1. Seejärel asetatakse nivelliir tagumisest punktist ~10 m kaugusele. Jällegi võetakse vertikaalsetel lattidelt võetakse: tagumiselt latilt lugem t2 ja eesmiselt latilt lugem e2. Arvutame keskelt nivelleerimise põhjal kõrguskasvu: h1 2 = t1 e1 , mille loeme nn õigeks kõrguskasvuks, kuna keskelt nivelleerimisel kompenseerub viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga. Õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel oleks: h1 2 = t2 e0 , kus eo oleks viseerimiskiire horisontaalasendile vastav lugem eesmiselt latilt, mille saame arvutada valemist eo = t2 h1 2 Võrdleme seda teoreetiliselt õiget lugemit e0 tegelikult otsast nivelleerimisel saadud edasivaate lugemiga e2 , nende vahe ongi viseerimiskiire kõrvalekaldest
Kasutatakse olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest mõõdistatavate objektideni ei ületa ruleti pikkust. Liikudes punktist A punkti B leitakse ekkeri abil ristjooned mõõdistatavate kontuuripunktideni. Mõõdulindilt võetakse lugem (alguspunktist A) kuni ristjooneni. Piki ristjoont mõõdetakse kaugus mõõdistatava objektini. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi. Trigonomeetrilise viseerimisega määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv. Olgu meil tarvis määrata kõrguskasv punktide A ja B vahel. Punkti A seatakse üles tahhümeeter (teodoliit) ja punkti B asetatakse vertikaalselt cm- jaotistega latt. Pikksilma viseerimiskiir suunatakse latile, kas lati tippu või instrumendi kõrgusele (i). Mõõdetakse kaugus, kas niitkaugusmõõturiga või kaasajal valguskaugusmõõturiga.
järgida nõudeid, mis on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Instumenti sisestatavad II klassi nivelleerimise nõuded Ülesanne 2. Kontrolli nivelliiri ümarvesiloodi ja nivelliiri peanõuet nivelliiri kasutusjuhendi ptk 8 lk 128-139 kohaselt. a) Nivelliiri ümarvesiloodi kontrollimiseks loodisime instrumendi ühes asendis ning seejärel pöörasime seda 180 ° . Ümarvesiloodi mull jäi samasse asendisse ning sellega on see nõue täidetud. b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’. Üksikute tulemuste väärtused ei tohiks erineda 1-2’’. Kontrolliks asetati 15 m vahega 2 konna ning vastavalt Näbaueri meetodi eeskirjale võeti mõlemale latile lugemid mõlemast otsast (instrument 15 m
Ekker, GPS vastuvõtja 10. Nivelleerimine Nivelliir instrument mis annab horisontaalse mõõtekiire. Horisontaale viseerimiskiir võimaldab latilugemite kaudu arvutada punktidevahelist kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim. selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Enim kasutatavaks ja täpsemaks viisiks on geomeetriline nivelleerimine ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. 11. Tuntumate leppemärkide tundmine plaanilt Pindleppemärkideks ehk mõõtkavalised leppemärgid Joonleppemärgid ehk enamasti poolmõõtkavalised leppemärgid Punktleppemärgid ehk mõõtkavatud leppemärgid 12. Mis on mõõtkava, mõõtkava täpsus ja kuidas väljendatakse mõõtkava? Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse
Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 30.Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Kontrolliks teostatakse keskelt (a) ja otsast nivelleerimine (b) samadelt punktidelt. Keskelt nivelleerimisel mõjub tagumisele lati lugemile (TL) ja esimesele latilugemile (EL) ühesugune, viseerimiskiire hälve horisontaalist. Keskelt nivelleerimisega leitakse õige kõrguskasv (h õige), mille otsast nivelleerimisel mõjub kõrguskasvule viseerimiskiire hälve horisontaalist. Otsast nivelleerimisega leitakse kõrguskasv (h`). Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h õige - h' 31.Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas?- Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks
Kaldenurga saamiseks kahe punkti tuleb esimesel punktil asuva teodoliiidiga viseerida teodoliidi kõrgusele latil, mis asub teisel punktil. Teine võimalus on kasutada punktide kõrgust ja nende vahelist kaugust ja arvutada kaldenurk.(lk 162 I osa) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes V ertikaalringi nulliase on lugem, kui viseerimiskiir on horisontaalne. Mõõtmist alustades tuleb vaadata, milline vertikaalringi lugemi väärtus vastab viseerimiskiire rõhtsale asendile. Nulliasend tuleb horisontaaltasandi suhtest mõõdetud nurgast maha lahutada, et saada täpne nurk. 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang 1. Arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad 2. Tasandatatakse horisontaalnurgad 3. Arvutatakse direktsiooninurgad 4. Arvutatakse koordinaatide juurdekasvud Kinnises polügoonis peab nii abstsisside kui ka ordinaatide juurdekasvude summa võrduma nulliga. 35
Vertikaalniit ei liigunud kogu oma pikkuses mööda punkti, mis tähendab, et nõue ei ole täidetud ja tuleb justeerimiseks okulaarituubust koos niitristiga pöörata, vabastades eelnevalt okulaarituubuse kinnituskruvisid. Viseerimiskiir (kollimatsioonitasapind) Pikksilma pööramisel ümber oma telje moodustab viseerimiskiir tasapinna, mida nimetatakse kollimatsioonitasapinnaks. Nõude mitte täitmisel moodustab viseerimiskiir kaks koonilist tasapinda. Nurka viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel nimetatakse kollimatsiooniveaks. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem P. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama ringi vasakul asendis, saades horisontaalringi lugemi V. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, on nõue täidetud. Nõue on täidetud
· Mõõdud: 19x12x12 cm · Kaal: 1,6 kg NIKON OPTILINE NIVELLIIR AS-2 Tehnilised andmed: · Suurendus: 34x · Kompensaatori tööpiirkond: ±12' · Nurgamõõtmise täpsus: 1° · Standardhälve 1km kohta: ±0.8mm · Vaatevälja suurus: 1°20' · Veekindel · Minimaalne fokuseerimiskaugus: 1m · Instrumendi netokaal: 1.8 kg KOKKUVÕTE Nivelliir on geodeesiainstrument horisontaalse viseerimiskiire tagamiseks ja mida kasutatakse geomeetrilisel nivelleerimisel. Kui ma peaksin valima ühe optilise ja ühe digitaalse nivelliiri, siis läheks valikuga rakseks. Kuna tänapäeva ühiskond on pidevas muutuses, siis seega muutub ka tehnika koguaeg paremaks, tuues turule uusi tehnikaimesid. Optilistest nivelliiridest võrdlesin Nikon AS-2 ja Leica NA720. Valiksin nendest kahest Leica NA720, kuna minu arvates loeb see, et oleks kaalult kerge ja välitingimusel kannatab -20oC
Eestis loetakse keskmiseks meretasemeks Kroonlinna nulli. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites. Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. 26. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse d järgi, arvestades instrumendikõrgust i ja viseerimiskõrgust v
asimuudiks (Am). 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
tööpiirkond ± 15 / ± 270 mgon täpsus ± 0.2 / ± 0.06 mgon 3. 1 km edasi-tagasi keskmine ruutviga ± 0.3 mm Tabel 3. Nivelliiri Trimble DiNi 12 tehnilised näitajad. Nivelleerimisel kasutati jäika puitstatiivi ja puidust 3 m koodlatte NEDO LD24 ning erivajadusel alumiiniumist 1 m koodlatti NEDO LD21. Temperatuuri väärtuse määramiseks välitööde perioodi igapäevasel nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga (nurk i) määramisel kasutati termomeetrit nr 2. Geomeetrilise nivelleerimise väliandmed on esitatud M5 formaadis koos formaadi kirjeldusega (Lisa 10, CD Köide1_Lisa10:\GEOM_NIVVAATLUS...). 3.1.2 Instrumentide kontroll Enne geomeetrilise nivelleerimise välitööde algust sooritati nivelliiri ja lattide kontrollimise käigus järgmised toimingud: - nivelliiri ja statiivi üldise seisukorra kontrollimine,
Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 24. Mis on punkti absoluutkõrgus? Absoluutne kõrgus (ehk üldkõrgus ehk altituud) on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast
kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: o Ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii.
maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: o Ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 41. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii.
Igal suuremal ehitusettevõttel on olemas teodoliit. Meie ettevõttes on see igapäevane riist, mida kasutatakse kõrguste mõõtmisel ükskõik milliste tööde tegemisel. Näiteks on geodeedi märgitud seinareeprist võetav kõrgus mingite avade lõikamisel, või podestide paigaldamsiel, kasutatakse ikka oma ettevõttes oelmas olevat teodoliiti. 4.2 Nivelliir Nivelliir (vt Joonis 9 ) on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist
mitteparalleelsusest tingitud viga. Väiksema toimega vead: Vesiloodi mulli vaegliikumise viga, Optilise mikromeetri tühikäigust tingitud viga, Optilise mikromeetri skaala jaotise tegeliku ja nimiväärtuse erinevusest tekkinud viga, Vesiloodi mulli päikese poole nihkumisest tingitud viga, päikese käes toimub paisumine. Kompensaator nivelliiridel: Puuduvad vesiloodi mulli vead, Viseerimiskiire isehorisonteerimise viga, Kompensaatori süstemaatiline viga ( Digitaal nivelliiridel:) ei tea kas see käib selle küsimuse alla. Päikesepeegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks, Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg automaatselt 4 sekundilt 7 sekundile, Vähemalt 80% latist peab olema instrumendi vaateväljas takistusteta nähtaval,
Viimane punkt peaks asuma paarkümmend meetrit kaugemal kui mõõdistamise pikim kaugus. Lindiga mõõtmised loetakse õigeteks ja võrreldakse niitkaugusmõõturiga saadud tulemustega, saadud vahede järgi koostatakse niitkaugusmõõturi parandite graafik ja tabel. Välitööde lõppedes peavad olemas olema järgmised andmed: niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaugus instrumendist kuni latini; lugem vertikaalringilt; lugem horisontaalringilt; viseerimiskiire kõrgus latil kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele. Väliraamatu andmete arvutus toimub järgmiselt: 1. arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused instrumendist latini, arvestades niitkaugusmõõturi paranditega; 2. arvutatakse kaldenurgad selleks peab teadma, millises ringi asendis mõõdeti kaldenurki (vanemat tüüpi instrumentidel saadakse ,,suured lugemid" arvutamiseks tuleb teisendada väikesteks lugemiteks tuleb lahutada 1800);
kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaatornivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaatornivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 34. Nivelliiri teljestik, nõuded nivelliiri telgedele. Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v' vv hhvv
kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. · Kompensaatornivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. · Digitaalnivelliirid on kompensaatornivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 34. Nivelliiri teljestik, nõuded nivelliiri telgedele. · Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'vv · hhvv
30-35 % massi järgi. Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus 2,5N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10W/mK, külmakindlus 35 tsüklit. 3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt) 3.1 Nivelliir, selle peanõue, peanõude kontrollimine. Nivelliir on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks
annaabi.ee 
