naha mikrohaavadesse sattudes põhjustavad nahal mädapõletikke. Õnnetusohud · Tööõnnetuste põhjustamisel omab tähtsust töökoht, liikumisteed ja liiklus · Ebatasased ning libedad põrandad, maapind · Põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed · Põrandal vedelevad jäätmed · Tasapinnaerinevused · Ohualade puudilik märgistus · Halb ruumilahendus töökohtade juures (vähe ruumi) · Halvasti virnastatud materjalid · Käsitsitöö Töövigastuse võimalik mõju minu edaspididele tööelule. · Tööpäeva pikk kestus- Pika tööpäeva peamiseks probleemiks on, et füsioloogiliselt ei ole inimene kindlasti mõeldud töötama pikki vahetusi, siia tulevad juurde juba vajalik ööpäevasisene uneaeg ja muud sellised aspektid, mis on vajalikud normaalse elu- ja töövõime tagamiseks. · Liiga intensiivne töö-väljendugu see intensiivsus siis liiga
Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. · Ruumimeeter (rm) on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Kellel on metsa palju, kellel vähe? · Üle 70% Suriname, Soome, Prantsuse Guajaana, Guyana · Alla 10% Sudaan, Saudi-Araabia, Jeemen, LAV Kuidas on muutunud metsa pindala riikides? · Väheneb- Brasiilia ja Austraalia, sest metsade asemele rajatakse kiirteid, suured tulekahjud · Suureneb- Venemaa ja Norra, sest metsa looduslik juurdekasv või istutamine
kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. · Ruumimeeter (rm) on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Tihumeeter Ruumimeeter ? Kellel on metsa palju, kellel vähe? % andmed puuduvad Nimeta riike, kus metsad moodustavad üle 70% territooriumist? Mis riikides on metsa alla 10%?
sidumisvahenditega. §14. Trumli ja rulli vedu (1) Trumlid ja rullid, mida ei veeta selleks ehitatud või kohandatud sõidukil, tuleb asetada üksteise vastu ja vajadusel ristkülikukujulistele alustele. (2) Eesmised, külgmised ja tagumised trumlid või rullid tuleb sõidukil nende liikumise vältimiseks tõkistada. (3) Kõik sõidukile laaditud trumlid tuleb keskelt ketiga omavahel kindlalt ühendada. §15. Plaatmaterjali vedu (1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega. (2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav. §16. Puisteveose vedu Viskoosset või puistematerjali (ehitussegu, killustik, liiv, jäätmed jne) on lubatud vedada ainult sõidukiga, mille kere on tihendatud ja omab piisavalt kõrgeid servi, vältimaks veose sõidukilt pudenemist. 5. peatükk OHUTUSNÕUDED §17. Üldnõuded
tingimustes seenniidistikuga läbikasvanud teravili. Seenniidistikuga nakatatud põhk või saepuru pakitakse kuni 30 cm läbimõõduga kilekottidesse, ladustatakse toatemperatuuril ning lastakse seenniidistikuga täielikult läbi kasvada. Stabiilsema toodangu huvides lisatakse põhule vahel veel 1-5 % lupja, kriit, kipsi. Suletud kottides kestab seenniidistiku kasvamine 18-20 päeva ning siinjuures ei ole valgustus vajalik. Tuleb jälgida, et kilekotid ei oleks liig lähestikku virnastatud, sest muidu võib toimuda seenniidistiku kahjustav kuumenemine (üle 28 _C ). Seenekübarate kasvatamine peab toimuma niiskes (85-100 % relatiivset niiskust), valgustatud (200-920 luksi 8 tundi) ning hästiventileeritud ruumis 10-16 _C juures. Süsihappegaasi sisaldus ei tohi tõusta üle 0,1 %, sest muidu seenekübarad ei moodustu. Austerservik on üks kergemini kultiveeritavaid raviomadustega kübarseeni, mis
• Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu kvaliteedi kohta, ega arvesta puitu, kui taastuvat loodusvara • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad.
immutusvedelik kiiresti külmaga. Kuuma ja külma immutusvedeliku asendamine teostatakse vedeliku ümberpumpamise teel. Sellise meetodi kasutamisel saadava immutuse kvaliteet on veidi kõrgem kui eelmise variandi korral. See on seletatav soojendatud puidu ja õhu kontakti puudumisega immutusvedeliku asendamise ajal. Kasutamist on leidnud ka variant, kus on ühendatud kuumutamine ja kamberkuivatus. Pärast kuivatamist kamberkuivatis nõutava niiskuseni (20-30%) asetatakse virnastatud saematerjal kohe külma immutusvedelikuga täidetud vanni. Immutamise järel kuivatatakse saematerjal uuesti kamberkuivatis juba ekspluatatsiooniniiskuseni. 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED Kasutusel on mitmeid tulekaitsevärve, mida võib leida nii lahusti kui ka vee baasil. Sõltuvalt koostisest on pindade katmine hingamisteedele ärritav või mitte. Paljud puidu tulekaitsevahendid on head ka hallituse, mädanemise, seente jmt vastu. Kasutusel on nii
Materjali hoidetingimused peavad tagama Kaitstuse väliskeskkonna mõjude eeest (niiskus, temperatuur) Materjali kvaliteedi säilimise hoidmisel . Materjali virn peab olema kaitstud vihma eest katusega Virna alus peab olema horisontaalne ja tasane – see hoiab ära materjali 1kaardumise pikaajalisel hoidmisel . Materjali virn peab asuma selliselt, et ei oleks takistatud õhu liikumine läbi virna Saematerjal peab olema virnastatud vahelippidele – see tagab õhu vaba liikumise lävi virna Vahelippide arv ja asukoht peab olema vastav materjali mõõtudele – see hoiab ära materjali kaardumise virnas seismisel Plaatmaterjalid peavad olema virnastatud siledale horisontaalsele aluspinnale see tahab nende säilismise sirgena Materjal peab olema kaitstud niiskuse eest Plaatmaterjalide kättesaamise hõlbustamiseks tuleb need ladustada sorteeritult
6. Millistes riikides raiutakse kõige rohkem metsa? Venemaal, Brasiilias, Usa-s ja Kandas. 7. Nimeta riike, kus metsasuse % kasvab? Metsasuse % kasvab Hiinas, USA-s, Venemaal, Indias jne. 8. Millises maailmajaos on istutatud metsade osakaal kõige suurem? Aasias 9. Mille poolest erinevad tihumeeter ja ruumimeeter? Tihumeeter- maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 kuupmeetri suurune puidust hiigelklots. Ruumimeeter- virnastatud puidu maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. 10. Mida tähendab puidu väärhindamine? Miks see kasulik on? Puidu väärihndamine tähendab puidu väärtuse kasvatamist tema töötlemisel. See on kasulik, sest selle käigus kasvab tööhõive ja maksutulu 11. Mis tööstusharud ja äriteenused kuuluvad metsatööstuse klastrisse? vineeri tootmine, ehitusmaterjalide tootmine, mööbli tot., tselluloosi tot., paberi- ja papi tot
võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid. Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist. Lühike metsamaterjal peaks metsuri poolt olema virnastatud 0,2-0,5 m3 virnadesse ja paigutatud võimalikult risti kokkuveotee suunaga nii on metsaveomasina ja ka metsuri tootlus suurem. Tooraine ettevalmistuse tehnoloogiline skeem Joonisel on kujutatud tooraine ettevalmistuse põhimõttelist tehnoloogilist skeemi. Ettevõttesse võib tooraine saabuda mujal põhiliselt jääkpuidust valmistatud laastuna või ümarpuiduna, mis kooritakse ja laastustatakse raiemasinates e. hakkurites. Kasutusel on peamiselt
killud jms. kohe koristada. 2.31. Enne elektriseadmete puhastamist tuleb veenduda, et vool on neist välja lülitatud. 2.32. Masinate liikuvaid osi tohib puhastada alles pärast nende täielikku seiskumist. Seadmetele või masinatele ei tohi asetada puhastusvahendeid ega muid esemeid. 2.33. Ruumide koristamisel tuleb kasutada vastavaid töövahendeid, prahti ega jäätmeid palja käega koristada ei tohi. 2.34. Põrandapesul abiruumides vm. virnastatud esemete läheduses tuleb eelnevalt veenduda virnade püsivuses. 2.35. Eriti ettevaatlik tuleb olla põranda koristamisel (pesul) treppide, luukide või uste läheduses; võimalusel vältida astumist äsja pestud, libedale pinnale. 2.36. Köögiviljatükeldajaga töötamisel: Ohutuse tagamiseks on seade varustatud magnetlülitiga, juhul kui seade on valesti kokku pandud, mootor ei käivitu.
) ega isoleerimata juhtmeid ei tohi puutuda. 4.20. Enne elektriseadmete puhastamist tuleb veenduda, et vool on neist välja lülitatud. Masinate liikuvaid osi tohib puhastada alles pärast nende täielikku seiskumist. Seadmetele või masinatele ei tohi asetada puhastusvahendeid ega muid esemeid. 4.21. Ruumide koristamisel tuleb kasutada vastavaid töövahendeid, prahti ega jäätmeid palja käega koristada ei tohi. 4.22. Põrandapesul abiruumides vm. virnastatud esemete läheduses tuleb eelnevalt veenduda virnade püsivuses. 4.23. Eriti ettevaatlik tuleb olla põranda koristamisel (pesul) treppide, luukide või uste läheduses; võimalusel vältida astumist äsja pestud, libedale pinnale. 4.24. Kartulikoorimismasinaga töötamisel: 4.24.1. Enne töö alustamist: 4 - kontrollida masina kinnitust alusel; - kontrollida riivketta kinnitusi;
faasis muutub puit resubinaatsed. Vanadel viljakehadel muutub hapraks ja laguneb aastaringide mööda hümenofoor mustaks. Eestis sage. Selle plaadikesteks. Puidu lõhedes valkjad viljakehad arenevad aeglaselt. Nakatumine seenekiled. Eestis sage. Mitmetel toimub klassikaliselt. Eosed tekivad sügisel. lehtpuudel, surnud puidul, lamapidul, Tammetaelik kübarad mitmeaastased, kändudel ka virnastatud puidul, harvemini kabjakujulised. Ülakülg konsentriliste elavatel puudel. Mädandab nii lüli kui vagudega punakas või hallikaspruun, hiljem maltspuitu. Nakatumine klassikaline. must lõhestunud ülakülg. Seeneliha on kõva, Jänesevaabik kübar lame, konsooljas, kollakas, hümenofoor seenelihast heledam, suhteliselt õhuke. Ülakülg konsentriliselt poorid ümarad väiksed, kollakas või vaoline, kakaopruun või sellest hallikam,
Vääristamata puitkütusteks on traditsiooniline küttepuit, hakkpuit, pressitud puidujäätmed ja puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud). Vääristatud puitkütuste tüüpilisteks esin- dajateks on puitbrikett ja pelletid (puitgraanulid). Joonis 4. Puitkütuste liigitus tooraine Joonis 5. Puitkütuste liigitus vääristamise päritolu järgi astme järgi P uitkütuse liikide koguse hindamise üleminekutegurid Olenevalt virnastatud materjali liigist kasuta- Hagu pikkusega 2 4 m, 1 rm = 0,12 tm; takse puidu koguse arvutamiseks veel järgmisi Hagu pikkusega 4 6 m, 1 rm = 0,2 tm; kordajaid: Saepuru, 1 pm3 = 0,25 tm; Peenhagu pikkusega kuni 2 m, 1 rm = 0,1 tm; Halupuu pikkusega 1 m, 1 rm = 0,7 tm. Tabel 6. Halupuu mõõtühikute vahelised sõltuvused
kirjeldatakse töökirjes Taimestiku kaitse, hooldamine ja eemaldamine (tk, m): Mahud rühmitatakse haljastamisviisi või taimede liigi järgi (nt puud, põõsad, hekid) Joonistelt mõõdetakse kaitstavate hooldatavate või eemaldatavate puude ja põõsaste kogus või heki pikkus keskteljel Tarbepuidu kogumine (m3 või tk): Tarbepuiduks loetakse ehitusalale jäävaid puid, mille läbimõõt rinna kõrgusel on vähemalt 75mm Kasvavate või langetatud ja virnastatud puude mahtu mõõdetakse metsatöömetoodikat järgides Kui puid on ehitusplatsil vähe arvestatakse neid arvu järgi (tk) Raadamisprahi sorteerimine, äravedu ja käitlemine (m3): Mahtu mõõdetakse m3 ja rühmitatakse tööliikide kaupa, arvestamise põhimõtteid kirjeldatakse töömahtude loetelus Kaevetööd Liinide, torustike, truupide jms pikkust mõõdetakse meetrites piki nende telge; kuni 1m läbimõõduga kaevusid maha ei arvata
otstarve on laasitud tüveste ja järgatud sortimentide koondamine ning kokkuvedu. Puitu lohistatakse sisuliselt mööda maapinda. Vintsid on odavamad kui haagised, kuid lohistamine määrib puidu poriga, on energiakulukas hõõrdumise tõttu ja vigastab juuri ja taimestikku. Haaratsid Erinevalt vintsidest, mille otstarve on ülestöötatud puidu lohistamine kokkuveotee äärde, saab haaratsitega vedada eelnevalt käsitsi kokku kantud ja virnastatud sortimente. Haaratsid sobivad ka jämedate tüveste ja palkide, samuti laasimata peenpuidu koondamiseks. Koondamis- ja laadimiskraanad Ülestöötatud sortimentide koondamiseks ja samaaegselt haagisele laadimiseks mõeldud kraanad. Protsessorid Põllundustraktoriga käitatavad protsessorid (lsimis-järkamismasinad) Harvester-lõikeseadmed Erinevalt protsessoritest, millega laasitakse ja järgatakse eelnevalt langetatud puid, saab harvester-seadmega puid ka langetada.
*materjali pikkusest *materjali diameetrist Koefitsendi saab: a) tabelist b) diagonaali meetodil 3. Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) , mistõttu nende mahu arvutamine pole keeruline. Kuivõrd saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus, siis niiske puidu saagimisel nõutakse paksuses ja laiuses 2,5 kuni 7 % ülemõõtu. Kui saematerjal on virnastatud, siis on hõlpus leida kogu virna maht, teades ühe laua või prussi mahtu ja korrutades selle kogu virnas asuva materjali arvuga. Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev. V = a×b× L kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Tihti antakse laua või prussi paksus mm, laius cm ja pikkus m, sellisel juhul peab silmas
tagatud ligipääs ühest, teisele teisest koridorist. Ruumikasutuse seisukohalt on virnastamine kõrges laos õigustatud ainult juhul, kui lao lae ja virna ülemise kihi aluse vahele ei jää palju kasutamata ruumi. Virnastamine ei anna soovitud efekti ka juhul, kui virnastatud toodete liikumine on ebaühtlane, mistõttu tekivad virna esiservast tahapoole sügavad vabad alad. Selline olukord võib muuta olematuks virnastamisest saadava kasu. Virnastamise kui tehnoloogia kasutuselevõtmise kaalumisel tuleks lähtuda lihtsast reeglist:
annaabi.ee 
