Communis) Pyrus pyraster; Mets-pirnipuu - Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega. Eestis pärismaine. Kasvab haruldasena Lääne-Eestis, looduskaitse all. Ussuuri pirnipuu (P. Ussuriensis) - Kuni 10 m kõrguseks kasvavad asteldega varustatud ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug- Ida ja Kirde-Hiina aladel alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, hiljem paljad, lehed ümarad 4-10 cm pikad, teritunud tipuga ja peensaagja servaga, alt karvased, pealt läikivad paljad. Sügisvärv kollane kuni punane. Õied suured (3-4 cm), lõhnavad, kännastes. Õitseb enne lehtimist mais. Viljad ümarad, 2-4 cm läbimõõdus, söödavad kuid veidi kibedad. Sobib parkide rekonstrueerimisel pargivälude servadesse, häiludesse jm. Ei talu pinnases seisvat vett. Sordid 'Belorusskaja Pozdnjaja'-TALISORT Puu on
Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju Lehed elliptilised/äraspidised. Paljad. Serv laineliselt saagjas. Lühidalt teritunud tipuga. Pealt tumerohelised. Sageli läikivad. Alt sinakasrohelised. 84) Salix caprea raagremmelgas Lehed elliptilised/laielliptilised. Terveservalised/ nõrgalt lainja servaga. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 85) Salix cinerea tuhkurpaju Lehed äraspidised/kiiljad. Lühidalt teritunud/tömpja tipuga. Serv laineline. Pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 86) Salix rosmarinifolia hundipaju Lehed süstjad, väikesed. Serv terve. Pealt rohelised. Alt hallikad, siidkarvased. Leheroots hõredalt karvane. 87) Salix viminalis vitspaju Lehed lineaalsüstjad, kitsad. Serv terve, allapoole pööratud
Lehed elliptilised või äraspidised Lainelised saagja servaga Lühidalt teritunud tipuga Pealt tumerohelised Sageli läikivad Alt sinakasrohelised Paljad 5...9 cm pikad 2...3,5 cm laiad Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. · Kahevärvine paju · Salix phylicifolia Lehed elliptilised või laielliptilised Terveservalised või nõrgalt lainja servaga Alt hallid Viltjaskarvased 5...10 cm pikad 3...6 cm laiad · Raagremmelgas · Salix carpea Äraspidised või kiiljad Lühidalt teritunud või tömpja tipuga Lainelise servaga Pealt hallikasrohelised Väga lühikarvased Alt hallid, viltjaskarvased 6...12 cm pikad 2...4 cm laiad · Tuhkur paju · Salix cinerea Lehed süstjad, Terveservased Pealt rohelised Alt hallikad Siidkarvased 2..
õited, lehterjad, avanev kupar poolpõõsas. umbes 4 cm pikad. Verbascum Suured juurmised Õied pikas õisikus, Paljuseemneline Rohttaim, lehed, mis enamasti enamasti kollakat kupar. poolpõõsas. moodustavad roseti. värvi, harvem Lehed on sageli purpursed, punakad viltjaskarvased. või valged. Õisikud püstisesd, harunemata või kandelaabriliselt harunenud ülemise osaga. Veronica Lehed enamasti Õied enamasti sinised Paljuseemneline Rohttaim, vastakud, harvem või valged, harvem kupar. poolpõõsas,
Püstise või tõusva, neljakandilise Vajab päikselist Põhjapiirkonnas tulebtaimi ette Õitsemise algul kogutud haruneva varrega. Kasvab umbes 25 cm sooja kohta, kasvatades. Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline
varakult. Salix phylicifolia– kahevärviline paju Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. Salix caprea– raagremmelgas Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult. Salix cinerea – tuhkur paju Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Salix rosmarinifolia – hundipaju Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad
Paljundatav risoomipistikute ja seemnetega. Mulla suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti. Talub hästi tahma ja linnade kahjulikke gaase. Kasutatakse laialt lõikelillena, ka iluaias. Kastuatakse rahvameditsiinis, putukate tõrjeks ja värvaine saamiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 20 75cm kõrgune rohttaim. Lihtlehed pealt valkjad, hallikad, karvakestega. Alt viltjaskarvased. Õitseb juunist septembrini. Korvõisikud on sinised, lillaka kuni valge värvusega. Vili valmib alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab liivakaid muldi. Valguslembene, poolvarju taluv. Looduslikult kasvab viljapõldudel, tee ja kraaviservadel. Mitmeid vorme kasvatatakse iluaedades. Sobib lõikelilleks. Kasutakase ka rahvameditsiinis. Pääsusilm (Primula farinosa) Sugukond: nurmenukulised ((Primulaceae)
Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Harilik pärn Tilia cordata Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õitseb juulis. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Seemned on pika puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine 300-400a. Juurestik hästiarenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne.
lehtedega (lehelaba läbimõõt vaid 1–1,5 cm) madal (5–10 m) puu f. microphylla. Omapärane on ka harva ette tulev f. flabellata, mille lehed on pikalt kiilja alusega (lehelaba 2–3,5 cm pikk), tipuosas tihedama hammastusega. Sellega sarnaneb f. freynii, kuid tema lehed ei ole nii pika kiilja alusega ja on ka kujult laiemad ja lainelisema servaga. Eesti metsades on leitud haavavormi f. villosa, mille lehed ja noored kasvud (kuni kahe aasta vanuseni) on viltjaskarvased. Eriti karvased on noored lehed varakevadel, hiljem karvad kaovad, kuid püsivad kauem lehtede allküljel. Paljudest dekoratiivvormidest on praktilist kasutust leidnud kitsa püramiidja võraga 'Erecta'. See sammasjas haavavorm leiti Rootsist juba 1847. aastal ja teda kasutatakse Soomes ja Rootsis ohtralt linnade ning muude asulate haljastuses ka tänapäeval. Eemaltvaates on ta üsna sarnane meie püramiidtammega.
Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad. Õiõied lillakas roosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Tuhkur paju Salix cinerea 3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased. Pearood tugev. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest.
VILLANE LODJAPUU Päritolu Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev tihe laiuv põõsas Võrsed noored võrsed hallikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega pungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, tähtkarvased, õiepung suur, ümar, külgpungad Pungad lantsetjad, võrsetega paralleelselt või pisut eemale hoiduvad, 0,6-1,5 cm pikad, hallikas-viltjaskarvased. vastakud saagja servaga lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, 612 cm pikad, pealt tumerohelised, alt Lehed hallikasrohelised, tihedalt karvased. Leheroots 1-3 cm pikk, tihedalt karvane Õied õied väikesed, kollakasvalged, paiknevad võrsete tipul kuni 10 cm läbimõõduga kumerates sarikpööristes vili on marjataoline luuvili ühe lapiku seemnega, algul punane, valminult must, valmib septembris Viljad
Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Õrna väljanägemisega rohttaim. Eristatakse prantsuse lehtmajoraani ja saksa pungmajoraani. Viimane on meie jahedas kliimas sobivam ja teda kasvatatakse enam. Tugevalõhnaline taim, kelle seemned avamaal ei valmi. Taimed rohekashallid. Õitseb juunist septembrini. Taim sisaldab eeterlikku õli, park- ja mõruaineid. VARS püstine või tõusev, neljakandiline harunev LEHT Väikesed vastakad lehed on ovaalsed, viltjaskarvased, aromaatsed ÕIS Okste tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied on pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. SEEMNED peenikesed, idanevad soojas 2-3 nädalat. Avamaal seemned ei valmi. Ajalugu Araablaste kaudu jõudis see vürtsitaim juba varakult Vahemeremaadele, kus ta kasvab mitmeaastase poolpõõsana. Vanade roomlaste ja kreeklaste juures sai ta kiiresti väga populaarseks, kuna talle omistati arvukalt raviomadusi. Afrodisiaakumina lisati teda raskele punaveinile.
jne Salix caprea (raagremmelgas) - Eestis väga sage remmelgaliik soostumata viljakatel muldadel. Esineb puu, harva ka kõrge põõsana. Puuna kõrgus kuni 20 m ja tüveläbimõõt kuni 1 m. Lisaks Eestile kasvab raagremmelgas laialdasel alal Kesk- ja Põhja-Euroopas ja Põhja- Aasias. · Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult. · Õitseb märtsi lõpus, aprillis, enne lehtimist, olles varajane ja hea meetaim. Õitsedes väga dekoratiivne. Emasurvad kuni 5 cm pikad, neid on rikkalikult, kuldkollased. Viljad valmivad mais-juunis ja kaotavad kiiresti idanevuse. · Kasutatakse puidu tootmisel (tselluloosiks), küttepuuks ja koort nahkade parkimiseks. Hea meetaim
5m kõrgune põõsas või 10m kõrgune puu. Kasvab Euroopas ja Aasia põhjaosas. Eestis kodumaine. Niiske kasvukoht. Meetaim. Rabe remmelgas: Salix fragilis lehed süstjad, pika terava tipuga, näärmelise saagja sevaga, pealt rohelised, alt hallikad, 7-15cm pikad. Levinud Euroopas, Kesk-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 15-20m. Kasutatakse haljastuses. Raagremmelgas: Salix caprea Lehed elliptilised, terveservalised, alt hallid, viltjaskarvased, 5-10cm pikad. Õitseb märtsi lõpus. Varjane hea meetaim. Õitsedes dekoratiivne, emasurvad kuni 5cm. Kuldkollased. Viljad valmivad mais- juunis. Kasvab niiskematel viljakatel muldadel. Kõrgus 20m. Kesk-ja Põhja- Euroopas ja Põhja-Aasias. Eestis kodumaine. Puitu küttepuuks ja paberiks. Haljastuses, meetaim. 72. Eestis kasvavad tähtsamad pajuliigid ja nende iseloomustus. Vesipaju: Salix triandra Lehed paljad, elliptilised, teritunud tipuga, tömpjate
Talub hästi kärpimist. Sordid: A. noored võrsed kaetud härmatisega, paljad; Lehed kirjud: 'Argenteo-limbatum', 'Argenteo-notatum', 'Aureo-variegatum' Lehed rohelised või muuvärvilised, mitte kirjud: 'Angustifolium', 'Crispum', 'Sensation' Eriline kasvuvorm: 'Nanum' Eriline lehtede kuju: 'Pseudocrispum' B. noored võrsed härmatiseta, paljad; Lehed kirjud: 'Auratum', 'Insigne', Lehed rohelised: 'Heterophyllum', 'Quinatum' C. noored võrsed tihedalt viltjaskarvased; 'Glaucum', 'Odessanum'. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat.Tsoon IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata
16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu 16.1 Lühikirjeldus Liik on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopast Inglismaa, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning samuti Krimmis ja Kaukaasias. Harilik tuhkpuu eelistab lubjarikkaid muldi (Laas 1987). Eestis on levinud Põhja- ja Loode-Eesti loodudel ja paekaldal, kus see esineb kuni 1,5 m kõrguse põõsana (Sarapuu 2000). Punakaspruunid võrsed on noorelt viltjaskarvased ning hiljem paljad (Laas 1987). Lehed on 1-4 cm pikad ja 0,5-2,5 cm laiad, pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad. Kujult on lehed munajad, tömpja või lühikese terava tipuga (harvem ka pügaldunud tipuga). Harilik tuhkpuu õitseb juunis. Õied on valkjasroosad ning ripuvad ühe- või kahekaupa. Viljad valmivad augustis, ent muutuvad juba juulis erepunaseks. Taime dekoratiivsus tulenebki suuresti erkpunastest kaunitest viljadest
noored taimed (Aialeht). 4.5. Cotoneaster Harilik tuhkpuu 4.5.1. Kirjeldus Joonis 9. Harilik tuhkpuu ( SA Järvselja) Harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) on Eesti oma kodumaine liik, kasvades Loode- ja Lääne-Eestis üsna hajusalt, loodudel, männikute alusmetsarindes, rannavallidel. Levinud Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Soomeni, teine osa areaalist Krimmis ja Kaukaasias. 1,5 -3 m kõrguseks kasvaval püstisel põõsal on noored võrsed tihedalt viltjaskarvased, hiljem paljad, läikivad. Lehed 1-4 cm pikad, laielliptilised kuni munajad, tömbi või pügaldunud tipuga, pealt hallikasrohelised ja veidi karvased, alt hallikasviltjad. Õied valkjad kuni roosad, 1-4 kaupa kobarates, rippuvad. Õitseb mai- juuni, punased viljad valmivad augustis, 2-4 seemnega (Aiasõber). Looduslikult kasvavast harilikku tuhkpuud kultiveeritakse harva (Sarapuu 1969). Tuhkpuu on väärt kasvatamiseks üksikpõõsana, kuid sobib hekkide rajamiseks (Laas 1987)
HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus) Joonis 14. Harilik tuhkpuu. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Cotoneaster_acuminatus_- _berries_(aka).jpg Iseloomustus Liik on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopast Inglismaa, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning samuti Krimmis ja Kaukaasias. Harilik tuhkpuu eelistab lubjarikkaid muldi. Eestis on levinud Põhja- ja Loode-Eesti loodudel ja paekaldal, kus see esineb kuni 1,5 m kõrguse põõsana. Punakaspruunid võrsed on noorelt viltjaskarvased ning hiljem paljad. Lehed on 1-4 cm pikad ja 0,5-2,5 cm laiad, pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad. Kujult on lehed munajad, tömpja või lühikese terava tipuga (harvem ka pügaldunud tipuga). Harilik tuhkpuu õitseb juunis. Õied on valkjasroosad ning ripuvad ühe- või kahekaupa. Viljad valmivad augustis, ent muutuvad juba juulis erepunaseks. Taime dekoratiivsus tulenebki suuresti erkpunastest kaunitest viljadest
) Pers.) 39 10-15 m kõrgune ovaalse kuni ümara võraga jämedatüveline puu, kasvab Lääne-Eesti mandriosas ja saartel, laiemalt Skandinaavias. Noored võrsed rohekaspruunid, karvased, tüve koor hallikas. Lehed hõlmised, piklikud, munajasovaalsed, 7-12 cm pikad ja 4-7 cm laiad, pealt rohelised läikivad, alt viltjaskarvased. Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis. Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.) . Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed
kasutatakse ka teena.Viljad pähklikesed, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja vaevalt märgatavate ribidega, läbim. 0,8 ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, enamuspuuliigi nimetusest (näiteks cm, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne mustikakuusik, rabamännik). viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised talve jooksul. Seemned on pika puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ovaalne, 2-2,5 cm pähklike, asub tiiva keskel. selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. ei ole väga sage
leinasaar jt. Harilik pärn (Tilia cordata) Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Lehed 4-6 cm pikad, sama laiad. Õitseb juulis. Õisik 3-11-õieline. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, vaevalt märgatavate ribidega, läbim. 0,8 cm, viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Seemned on pika puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine - 300-400(600) a. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda
annaabi.ee 
