ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve Niiskus võib rikkuda elamise 17.11.2004 Teet Reier Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused võivad ilmsiks tulla hiljem ning olla tunduvalt kulukamad kui vaid värviparanduste tegemine. Kodumajatehase ASi arendusdirektori Elar Vilti arvates võib konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse väljakuivamise või väljakuivamatuse mõju olla üsna erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole, selgitab ta. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Viltimise ajalugu 3. Töövahendid 4. Viltimis tehnikad 5. Vilditavaid esemeid Sissejuhatus Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks . Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel, selles kangas pole ei lõime ega kudet. Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunikaid, saapaid ja sokke. Põhjamaades ulatub vildi ajalugu rauaaega. Ühest hauast
Erinevad villaliigid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk. Villakiud koosneb kolmest kihist. Kõige välimine kiht on soomuskiht, mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja saada vilti. Teine kiht on koorkiht, millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus. Kõige sisemine on säsikiht, millest sõltub kiu veeimavus ning soojusjuhtivus. Villa omadused Vill on pehme, elastne ja meeldiv. Laseb õhku läbi ja tänu sellele ei põhjusta higistamist. Imab palju niiskust ilma, et tunduks märjana. Kergesti pestav ja ei määrdu lihtsalt. Väga vastupidav ja võib venida esialgsest pikkusest palju pikemaks, ilma et kiud katki läheks.
joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
Laadimistopsikute tootmine algab kõigepealt toorikute ehk tühjade sampooni vms pudelite leidmisega. Seejärel kui pudelid on olemas, pestakse need ning eemaldatakse sildid. Kui pudelid on korras, siis lõigatakse topsikule õige kuju, et saaks seda riputada ning oma telefoni sinna sisse sobitada. Kui kuju on valmis, lihvitakse ääred siledaks ning hakkabki toote disainimine vaatamiskõlblikuks. Disaini elementidena kasutasime pärleid, naharibasid, litreid, ajalehte, nööri ja vilti, mille lisasime osadele topsikutele sisuks. Algul üritasime ka topsikute disainis kasutada erinevaid värve, nt spray'd ja seinavärv. Kahjuks värv ei jäänud topsikule peale, seega pidime tegema välimuse osas teatuid piiritlusi. Nutitaskute tootmine algab kangast jääkide või näidiste leidmisega. Seejärel lõigatakse need vastavalt telefoni suurusele parajaks ning õmmeldakse kinni. Kui taskud on kinni õmmeldud,
Lambavillast peetakse teda kaks korda soojapidavamaks ning ka niiskus imamisvõime poolest ületab ta lambavilla. Turbavill ei elektriseeru ega sisalda baktereid. Kiud on hügieeniline ning ta seob endaga ja neutraliseerib kehapinnalt eralduvat higi, soolad ja lõhnad. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse turbavillast kraasvatti tekkide, patjade ja vattrõivaste täiteks, kangaid ja ka vilti, millest tehakse viltveste ja kübaraid. Kookoskiud Kookospalmi vili (kookospähkel) on suur, 2,5 kg raskune üheseemneline luuvili, mis on veest kergem. Vilja luukesta ümbritseb kiudkest. Kiudkestast saab kookoskiudu ehk koiiri. Kiud on punakad kuni pruunid 15 – 30 cm pikad. Elastsed, väga hallituskindlad, ei karda niiskust ega kõdune. Viljad korjatakse küpselt, kohe eemaldatakse koored
sametist efekti andev kosmiline tolm. 9.Kirjelda Kärt Ojavee loomingut! (minimaalselt 3 lauset) Kärt Ojavee on tekstiilidisainer, kes on spetsialiseerunud intelligentsete tekstiilide uurimisele ja arendamisele. Tema loomingus kohtuvad high tech, modernistlik disain, pehme elektroonika, tekstiilid ja nutikad lahendused. Peale seeriatoodete arendab Kärt Ojavee ka erinevaid kontseptuaalsemaid projekte avalikesse ruumidesse. Materjalidest kasutab ta tihtipeale vilti, kuid viimasel ajal on ta kasutanud ka sünteetilisi mittekootud materjale. 10. Seleta lahti mõiste „tüpograafia“! Tüpograafia ehk trükikunst on trükiste valmistamise oskus, trükimärkide kujundamise ja paigutamise kunst ja tehnika. Tüpograafia tegeleb nii trükise kirjaliigi (šrifti), kirjasuuruse, reavahe ja –pikkuse kui ka üldisemate küljenduslike valikutega. 11. Mida toodab ettevõte Ööloom! Kirjelda nende tooteid. Ettevõte Ööloom toodab näotekke
Süsinikkiud-väike tihedus,kõrge tõmbetugevus ja normaalelastsusmoodul.Valmistamiseks kasutatakse loodusliku või sünteetilist kiudu,mida grafitiseeritakse kuumutamisega kaitsekeskkonnas. Boorkiud- suure tugevusega,väike tihedus. Valmistatakse aurufaasist BCL3 väljasadestamise teel kuumal volframtraadil. 8. Armeerivate elementide valmistamine: Armeerivad kiud viiakse maatriksi orienteritult või orienteerimata. Lühikesest kiust valmistatakse vilti,kangast ja paberit. Vildi valmistamiseks kasutatakse kiususpensiooni 9.Metallkomposiitmaterjalid. Metallkomposiitmaterjalides kasutatakse maatriksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja kobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Metallkomposiitmaterjalide valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogolosi meetodeid: survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat. Liigitus:
5 1.5 Kasu inimesele Kaamel on kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kaamel võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Kaameli soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima, piima juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. 1.6 Kaitse liiva ja kuumenemise eest Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse
Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.Kodulammas on väärtuslik villa-, liha- ja nahaloom. Nahast valmistatakse kasukaid, mütse, kraesid ja teisi karusnahkseid tooteid. Lambakasvatuse kõige tähtsam toodang on aga vill. Villast valmistatakse lõnga, lõngast kootakse villast riiet ja mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Lambavill on seni veel asendamatu tooraine, kuna pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga. Ühelt lambalt võib aastas saada 2,5 - 3 kg villa. On olemas villalambaid, kes annavad rohkesti head peenikest villa. Nendest kõige rohkem kasvatatakse peenvillast askaania - meriino lammast (annab 10 - 12 kg villa aastas).
Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad. Valget villast lõnga saab ka ise värvida kas sünteetiliste või
· Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Kaamel on tuntuim kõrbeloom, kes kodustati juba umbes 2000 aastat tagasi. Ta väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad
20 ja enam silindrini kiirekäigulistel ajalehemasina. Kuivatusvildid niiskuvad kokkupuutumisest märja paberiga, samuti ka vildi poorides kondenseeruvatest vee aurudest, mida paberist eemaldatakse. Seepärast tagasiteel grupi esimese silindri juurde kuivatatakse kuivatusvilti vildikuivatussilindril. Kuivatusvildid, samuti kui pressivildid, hoitakse ülal ja suunatakse vildivaltsidega, mille hulgas on vilti pinguldav ja vilti juhtiv valts. Esimesel liiguvad mõlema otsa laagrid edasi üheaegselt kahe pika kruvi abil, teisel on liikumatu ja üks liikuv laager. Vildi vetruva pingutuse otstarbel omab üks vildi valtse laagreid, mis asuvad raskustega varustatud kangidel või vedrudel. Kalandrimine Jahutajas jahtunud paberilaid juhitakse kalandritele, mida teisiti nimetatakse silujateks. Paber saab seejuures nn masina-sileduse või läike. Kalander kujutab endast vertikaalset patereid,
venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse -4- ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti. Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad. Valget villast lõnga saab ka ise värvida kas sünteetiliste või looduslike (taimsete) värvidega,
ning Põhja-Indiast kuni Kasahstanini. Nii nagu teistel koduloomadel, on ka kaamelitel erinevaid tõugusid ühte neist peetakse tema kiiruse pärast ning kasutatakse kaamelite võidujooksudel. Laama on guanakost aretatud koduloom ning ta on Andidele traditsiooniliseks koormaloomaks. Alpaka on samuti koduloom, kuid teda kasvatatakse peene villa pärast. 5. Kasutusalad Kaamel väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). Piimast tehakse kumõssi, võid ja juustu. (ENE 4.köide)
Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et tunduks märjana ning selle taas välja hingata. Vill ei kortsu ja seega sobib ideaalselt mantlite ja kostüümide valmistamiseks. Mustust ja lõhna võtab vill külge ainult veidi. Villast riiet kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Lõngast kootakse ja heegeldatakse ka sokke, kindaid, mütse, salle ja kampsuneid. Villast saab pressida ka vilti, millest tehakse mütse ja jalatseid. Lambavill on hingav ja soojust reguleeriv materjal. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks. [9] Tallevill on imepehme ja peene villakvaliteediga. Seda saadakse kuni kuuekuustelt talledel. Alpaka on Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget.
· VENIB JA KORTSUB · PÕLEB AEGLASELT, LEVITADES PÕLENUD KARVA LÕHNA · EI TALU PESEMISEL JÄRSKU TEMPERATUURI MUUTUST, TÕMBAB KOKKU · PÄIKESEVALGUS KAHJUSTAB VILLA KIUDU ...LÕNGAST KOOTAKSE JA HEEGELDATAKSE SOKKE, KINDAID, MÜTSE, SALLE, KAMPSUNEID ...RIIDEST ÕMMELDAKSE MANTLEID, KLEITE, PÜKSE, JAKKE · KOOTUD ESEMED PEAB PEALE PESEMIST PANEMA TASASELE ALUSELE KUIVAMA, MITTE NÖÖRILE RIPPUMA · VILLAST PRESSITAKSE VILTI, MILLEST TEHAKSE MÜTSE JA JALATSEID LAMBAVILL Vill on hingav ja soojustreguleeriv materjal. Tal on ainulaadne omadus niiskust vastu võtta (kuni kolmekordseks omaenda kaalust) ja seda jälle välja hingata. Samas on ta väga veniv ja kerge. Kõik villased tooted meie valikus on pehmed ja mõnusad, mitte kratsivad ja ebamugavad. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks
Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on külmakindel ja külvatakse mai alguses. Taliraps on talivili, mille elutsükkel on 350 päeva. Külvatakse agusti 1. Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid on hiilamardikad, ristikõieliste maakirbud ja valgemädanik. 7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool.
Viimasel ajal on alpaka vastu hakanud suur huvi tundma ka Hiina. [9] Üks unts alpaka villa maksab umbes 3-12 dollarit, varieeruvalt siis sellest, kuidas seda kiudu on töödeldud. [9] 5.1.2 Villakiud Villakiud on silinderja kujuga kiud. Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb kolmest kihist, kus kõige välimine on soomuskiht , mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti. Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3] Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul
töödeldud. [9] 8 5.1.2 Villakiud Villakiud on silinderja kujuga kiud. Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb kolmest kihist, kus kõige välimine on soomuskiht , mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti. Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3] Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul
Abaka Ramjee Taimede Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima vartest saadavad kiud. Sisal Taimede (Agave sisalana ) lehtedest saadavad kiud. Turbakiud Tupp-villpealt (Eriphorum vaginatum ) saadav kiud. Turbakiud on kergem kui vill ja imab paremini niiskust. Lambavillast on see 2 korda soojem. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse vatti ja vilti. Tehiskiud - kiud, mille tooraineks on tselluloos. Atsetaatkiud Selles on vähemalt 74%, kuid alla 92% tselluloosi atsetüülitud. Lyocell Uue põlvkonna tehiskiudaine, mis sarnaneb tootmiselt kuprole. Modaal Viskoosmenetlusega valmistatud suure murdetugevusega ja kõrge märgmooduliga tselluloostehiskiud. (?) Kupro e. vaskammoniaakkiud. Viskoos Viskoosmenetlusega valmistatud tselluloostehiskiud.
põranda kvaliteedi säilimine ja hea väljanägemine pikaks ajaks. Kõige tähtsamad põhimõtted: __ õiged niiskus- ja temperatuuritingimused, tuulutamine, õhuniiskus __ uksematid mõlemal pool välisust __ esikus plastmatid kingade alla veekahjustuste vältimiseks __ napp vee kasutamine koristamisel __ viivitamatu plekkide eemaldamine __ vilt mööbli jalgade alla. Kriimustuste vältimine Põranda kaitsmiseks kriimustuste ja mõlkide eest peab kasutama mööbliesemete jalgade all vilti. Kohe tuleks eemaldada põrandale sattunud liiv ja teised abrassiivsed ained. Lakitud põrand Kasuta mõlemal pool välisust uksematti, et vältida põrandale liiva ja muu lahtise mustuse kogunemist. Eemalda liiv ja tolm tolmuimeja või harjaga. Kui soovid põrandat põhjalikumalt puhastada, pühi põrandat kuivaks väänatud mopiga. Pesuveele võid lisada tilga neutraalset pesuvahendit. Kasuta puhastamiseks vett väga mõõdukalt. Kui põrandale
tulemusel. Angooraküülik selle kitse vill on väga peenike segatakse teiste villa ei tohi pigistada etga ja sisaldab palju õhuõõnsusi, kiududega, valmistataks väänata ja värvimisel ei tohi WA kiud on väga soojapidav, hea vilti, kasutatakse ka pesta üle 70 kraadi, niiskusvõimega, võib imada õhukeste kootud kangaste hooldamisel tuleb olla inglise küülikud kuni 60%% massist ja ei tundi valmistamiseks tähelepanelik, vanub kergesti
Samuti on meil üsna vähelevinud seade nõelviltija, mis võimaldab erinevaid materjale kinnitada üksteise külge kui viis nõela materjalidest läbi pressivad. Kuna antud seade ei kinnita materjale niidi abil vaid just nõelte abil, ei jää ühtegi märki sellest, et need materjalid poleks varem koos olnud. Nõelviltija abil on võimalik hõlpsasti juba valmistooteid kaunistada ning omapärasemaks muuta. Võimalik on antud seadega kulutada teksariiet ning viltida vilti, rääkimata võimalusest lasta erinevate materjalidega fantaasial lennata. Õmblusteenusele lisaks pakkume me ka konsultatsioone erinevatel õmblusalasid puudutavatel teemadel. Kliendid võivad pöörduda meie disainer-konsultandi poole seoses nii toote tegumoega, kui ka küsimustega, mis puudutavad toote materjali valikut. Meie hinnakujundus põhineb suurel osal kliendi ja teenusepakkuja vahelisel kokkuleppel.
keerud. Ühekordset lõnga kasutatakse õhukeste kootud kangaste valmistamiseks. Silmkoelõng valmistatakse tavaliselt 2-kordne, mis on tugevam ja seetõttu ei pea keerdude arv olema väga suur. Väga hinnatud on 2-kordne angoorast ja looduslikust siidist kedratud lõng, mida on pärast korrutamist värvitud. Kiud värvuvad erinevalt ja tekitavad efektseid varjundeid. Angooravillast valmistatakse ka vilti. Sel juhul tuleb kiud eelnevalt kraasida. Segus lambavillaga saadakse vastupidavam vilt. Värvilise vildi saamiseks, värvitakse kiudu enne kraasimist või värvitakse valmis villa. Angooravillaste toodete hooldamisel tuleb olla väga tähelepanelik. Angooravill vanub kergesti ja selle kokkuminek on suur. Mehaanilise töötluse tulemusena libisevad sirged villakarvad kergesti tootest välja. Angooravillaseid tooteid soovitatakse pesta käsitsi
Müüt on: Beuys oli sõjas lendur; tema lennuk sai pommi ja kukkus alla; loodusrahvas tatarlased korjasid haavatud keha üles ja hakkasid ravima looduslike vahenditega. Siit Beuysi kunsti peamine teema: lääne inimene on haige, teda tuleb looduslikult ravida. “Koyott. I like America and America Likes Me”, 1974 Beuys tutvub Ameerikaga: Lennujaamas Beuysi keha mässimine vilti Kiirabi autoga sireenide saatel galeriisse Beuys elas koos indiaanlaste püha looma, metsiku koiottiga, galeriis, koiott kui Ameerika “hing”.Põrandal Wall Street Journal’id koiotile pissimiseks. Heinad koioti magamisasemeks. Beuys räägib loomaga ja laulab talle, hingelise sideme loomine koiotiga ja tema kaudu Ameerikaga
Ainult erijuhtudel (seanahk) saab karvu eemaldada kuuma veega. Enamasti vähendatakse karva sidet nahaga keemiliste ja biokeemiliste võtetega. Karvajuure valgud lagunevad kõige kergemini leeliste (Ca(OH)2) ja Na2S segu toimel. Võidakse kasutada ka mitmesuguseid oksüdeerijaid ja redutseerijaid. Reagendid ei tohi olla liiga tugevad, et kahjustaksid ka nahka. Enamasti mõjutatakse tsüstiinsidemeid S-S- . Sageli valmistatakse eraldatud karvadest teisi materjale: näiteks saab neist teha vilti. Kõige puhtamalt töötavad ensüümid. Painimine. Et parkaine saaksid korralikult naha sisse, naha struktuuri tungida, peab nahka hõredamaks muutma. See toimub painimise ajal. Painimiseks kasutatakse põhiliselt kustutatud lupja (kaltsiumhüdroksiidi). Painida võib ka 36 karvade eemaldamise ajal või pärast seda. Painimise põhieesmärk on kollageeni struktuuri hõrendamine
seda kanti mõnikord põlvini ulatuva kitooni peal. Kangad: Tänapäevani on säilinud mõned MuinasKreeka kanganäidised. Üks kangatükike on kahtlemata siid, kuigi seda hinnalist materjali esines siis veel väga harva.. Muinas Kreekas oli kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks linane ja villane, millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja tekitaolisteni. Villast vilti kasutati mütside ja kübarate valmistamiseks, tavalist villast kangast himationide ja chlamyste jaoks. Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluude ümber. Kuna rihmad olid peened, oli jalalaba peaaegu katmata. Sandaalid võisid olla valmistatud ka
seda kanti mõnikord põlvini ulatuva kitooni peal. Kangad: Tänapäevani on säilinud mõned MuinasKreeka kanganäidised. Üks kangatükike on kahtlemata siid, kuigi seda hinnalist materjali esines siis veel väga harva.. Muinas Kreekas oli kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks linane ja villane, millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja tekitaolisteni. Villast vilti kasutati mütside ja kübarate valmistamiseks, tavalist villast kangast himationide ja chlamyste jaoks. Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluude ümber. Kuna rihmad olid peened, oli jalalaba peaaegu katmata. Sandaalid võisid olla valmistatud ka
annaabi.ee 
