Suure-Kõpu mõis Kõpu mõisast pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisa kutsuma Suure-Kõpuks. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile. 1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid.
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest.
Kirjutan siia kokkuvõtva jutu sellest intervjuust ja tema mälestustest. Läksime Mõniste sovhoosi. Mina töötasin sel ajal Mõniste keskuses. Sovhoosi buss valmistus minema Balti ketile. See toimus 23. augustil 1989. Selleks, et saaksin Balti ketile minna, pidin luba küsima ülemuste käest ja leidma endale asendaja. Kõik töölised sovhoosis jätsid oma töö pooleli. Töö tehti järgi, paljud töötasid öösel või pühapäeval. Meie eesmärgiks oli minna Viljandimaale Lilli asulasse. Autosid tuli igalt poolt. Mina võtsin Balti ketile kaasa vana lipu, mis oli minuga sama vana. Autode akendest lehvisid lipud välja. Tunne oli pidulik ja pühalik. Seda on sõnadesse väga raske panna. Inimesed seisid ketis, lipud hoiti püsti, küünlad põlesid auto akendel. Lauldi isamaalisi laule, kõik oli väga südamlik. Kaasas olid transistorraadiod, kust kuulati kõnesid. Tallinnast Marju Lauristin hõikas kolm korda "Vabadus"
põhjustatud nukrusest. Peale seda läks Hannes paariks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta Tondioja külast oma tuttavalt Liidalt kutse Tondiojale elama minna. Hannes kahtles selles väga. Tondiojal olid viljakad mullad, palju metsa ning ka nälja üle ei oleks pidanud kurtma. Samas polnud seal merd. Merd, mida Hannes nii väga armastas. Arvan, et üheks kahtluse põhjuseks oli ka see, et ta ei armastanud Liidat. Tema tõeliseks armastuseks oli hoopis Saadu Taali, kes oli läinud Viljandimaale teenijaks, sest kodus oli kitsas käes. Peale selle sai ta ka teada, et Taali oli saanud endale vahepeal lapse, kuid keegi ei teadnud, kes oli isa. See ning nälg Turja peres sundisidki Hannest Tondiojale minema. Peeti uhked pulmad ning isegi väetiks jäänud Turja Laas sai taaskord elu sisse. Peale pulmi hakkas Tondiojal pihta igapäevane töö. Õige pea Hannes tüdines sellest ning muutus tusaseks. Ta igatses merd ja vabadust
Ka kosjamineja pidi eelkõige muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel 19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist lambamust kaapkübar. 19. sajandi keskpaigaks said populaarseks silindrikujulise rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107). Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist. Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki. Jalatsid. Meeste jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Pargitud nahast pastlad olid kaua ka pidujalanõudeks. Viljandimaa rahvariided nägis ssellised välja 6 3. Kasutatud allikad Lõuna- Viljandimaa käsitöö traditsioonid ja omapära. (29. 05 2013. a.). Allikas: Mulgi.ee: http://www.mulgi.karksi
Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%. 1.3 Sündimus Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on sündimus üle rahvastiku taastetasemest (2,5). 2009. aastal on keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tervelt 1 lapse võrra madalam ( 1,4) ja samas kõvasti allpool rahvastiku taastetaset. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri
- õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid ja kududa, kedrata, lammast pügada jne, sõdur tahab neidu endale perenaiseks, kes oleks toas ja aias ja kasvataks lapsi, kiidab Ellu, et ta on veel lisaks ilus ja heasüdamlik - Ell räägib et läheb homme metsa ja kui armas oleks, kui keegi teda ootaks tagasi, Hubertu suudleb teda ja lubab talle homme metsa appi minna - Ema läheb kolmandat korda tüdrukut magama ajama, Ell lahkub 30. juuli
- õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid ja kududa, kedrata, lammast pügada jne, sõdur tahab neidu endale perenaiseks, kes oleks toas ja aias ja kasvataks lapsi, kiidab Ellu, et ta on veel lisaks ilus ja heasüdamlik - Ell räägib et läheb homme metsa ja kui armas oleks, kui keegi teda ootaks tagasi, Hubertu suudleb teda ja lubab talle homme metsa appi minna - Ema läheb kolmandat korda tüdrukut magama ajama, Ell lahkub 30. juuli
Karl XII asub talvekorterisse Laiuse linnusesse. 1701 kevad Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe Anton von Schlippenbachi juhtimisel. 1701 september Vene väed tungivad Kagu-Eestisse. 1701/1702 aastavahetusel Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 mai Rootsi laevad jäävad lõksu Emajõel Kastre juures. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid.
Mäletan ennast sealsetes metsatukkades ringi hulkumas ja puujuurte all elavate päkapikkudega juttu vestmas. Mäletan ennast talviti suusatamas ja kevaditi-sügiseti pikkade õhtute kaupa naabermajade õuedes palli mängimas. Mäletan poistekampade põnevad sõjaretki ja tüütuvõitu istumisi kooli orkestris, kus ma esimestest klassidest peale viiulit mängisin. Suviseid mälestusi mul aga Nõmmelt peaaegu ei olegi, sest suveks sõitis perekond alati Viljandimaale vanaisa juurde.Seal jooksin koos koertega päevade viisi mõõda karjamaad ringi, õppisin Raudna jõe käärudes õngitsemiskunsti tundma ja suuremaks kasvades jõudumööda talutöödki tegema. Ka indiaanlase mänge ümbruskonna metsades tuli mõnikord ette. 1940. aastal läksid mu vanemad lahku ning 1941. aasta alguses kolisin koos ema ja kasuisaga Tartusse, kus sama aasta kevadel lõpetasin Tartu Õpetajate Seminari harjutuskooli kuuenda klassi. Jõudis kätte suvi. Algas sõda
kruusast. Liustiku ära sulades jäid järgi piklikud vallid. (Lisa 1)(entsyklopeedia.ee) 10 VEESTIK Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Eestis on kasutusel olnud Aare Mäemetsa loodud järvetüüpide klassifikatsioon (1977; 195170 kogutud andmestiku põhjal), mille järgi jagunevad Eesti järved 8 tüübiks ja 27 alamtüübiks. Viljandimaale kuuluvad järved on valdavalt III tüüp ( sügavad, keskmise karedusega järved). maakonna põhja ja lääne serva jääb ka VB tüüp (pehme- ja heledaveelised järved-Kesk ja edela eesti alavaldkond).(vaata ka Joonis 6) (entsyklopeedia.ee) 11 Joonis 6 Viljandimaal on kokku 124 järve, neist 27 suuremat järve. Tuntuimad neist on Viljandi, Sinialliku ja Õisu järv.
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed
viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh. väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust (Kultuurimälestiste riiklik register). Mõisas on tegutsenud kodumajanduskool, II maailmasõja järgselt aga lastekodu. Eesti Vabariigi ajal tegutses hoones piirivalvekordon. Kaasajal on mõis eraomanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Halliste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Abja valla territooriumile (Eesti mõisaportaal, 2017). Abja-Paluoja postkontor 1929. aastal heimatstiilis ehitatud pangaks, hiljem 1934. aastast aga postkontor. Liigitatud ehitismälestise alla. Mälestisel ja kaitsealal on lubatud mullatööd ja aiapidamine, puude istutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili
Keskosa kaunistab segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon ning seinapinda liigendavad pilastrid. Peahoone ümbruse kõrvalhooned moodustavad stiilse ühtse ansambli. Peahoone esise peaväljaku äärtel asuvad maakivist aidahooned, mille fassaade ilmestavad lahtised kaaristud. Peahoone vastas paikneb väike valitsejamaja. Majandushoonete kompleks paikneb peahoonest kirde pool, kus asuvad laudad, kaaristuga tallihoone, vesiveski jt ehitisi. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Suure-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Suure-Jaani valla territooriumile. Lahmuse (Lachmes) mõisa kujunemine Mõisast üldiselt 1584. aasta maarevisjonis mainitakse Laima küla, mis oli poolakas Alexander Trojanowski valduses. 40 aastat hilisemas revisjonis märgitakse Trojanofski mõisa Layhama külaga. 1594. aastal läks Lahmuse (mõis tuntud ka Kleinhofi nime all, mõlemat nime kasutas ka veel A. W. Hupel) Wilhelm Bockile, kellest sai alguse Bockide
asub linna piirama. 19. 11. 1700 Narva lahing, rootslaste võit. Karl XII asub talvekorterisse Laiuse linnusesse. 1701 kevad Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe. 1701 september Vene väed tungivad Kagu-Eestisse. 1701/1702 aastavahetusel Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid. 1708 Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul".
seltsiliikumine ka väiksematesse maakohtadesse. Kooli käimapanekuks vajalik summa oli suur ja selle kokkusaamine võttis aega. Probleeme tekkis ka baltisakslaste järjest tugevnev vastuseis. Esimesed pinged Veel 1870. aastal lehvis tähtsamate tegelaste ümber üksmeele ja isegi sõpruse vaim. Suur osa neist tähtsamaist tegelasist mahtus seejuures ära ühteainsasse postipapa Jannseni poolt üüritud plaanvankrisse, millega Tartust Viljandimaale tähtsat rahvuslikku konverentsi pidama sõideti. Paraku sulges Jannsen juba järgmise aasta algul "Eesti Postimehe" veerud Jakobsoni ees, sest viimane oli baltisakslastele oma teravate kirjutistega lausa talumatuks muutunud. Rüütelkonnad ähvardasid Jannsenit väga suurte pahandustega, süüdistades teda rahva ülesässitamises. Nähes ette, et Jakobsoni kõrvaldamine "Eesti Postimehe" kaastööliste
Eber. Järelikult ehitasid nad ka omale seal talu. Kaarel ja Kristiina laulatati ja nende perekonna nimeks sai Lakk. Nad läksid elama Kaarli tallu, mis asus Kuremaa külas Peterburi kubermangus. 1903. aastal sündis nende esimene laps tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne. Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri. 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida4 Minu vanavanaisa Rudolf Lebreht sündis 14. detsembril 1900. aastal Hansu talus, mis asus Kuremaa külas. Rudolfil oli algharidus. Rudolf olevat käinud kohalikus koolis, aga nime minu vanaema ei tea. Rudolfil oli palju vendi ja õdesid. Vendade nimed olid Kaarel, Juhan, Eduard, Jaan. Õdede nimed olid Anni, Roosi ja Helmi. Nende kodumaja oli suur.
Kinnipeetute motiveerimiseks uimastivaba eluviisi järgimisele puuduvad vanglasüsteemis narkovabad osakonnad (v.a. Viljandi Vanglas), rehabilitatsiooniprogrammid, samuti on puudus väljaõppinud kaadrist. Kuni tänaseni on Eestis levinud laager-tüüpi vanglad, mis oma arhitektuurilt raskendab vajaliku järelevalve teostamist. Käesolevaks ajaks on tehtud esimesi samme uute kamber-tüüpi vanglate ehitamiseks Tartu Vangla näol. Kavas on ehitada kamber-tüüpi vanglad ka Ida-Virumaale ja Viljandimaale. Narkootikumide levikut vanglas saab piirata professionaalse ametnikkonna ning nende narko-alase koolitamise teel. Narkootikumide leviku tõkestamiseks on vajalik luua ja käivitada erinevaid ametkondi puudutav ühtne uimastipreventsiooni süsteem. Samuti tuleb teadvustada kinnipeetavatele HIV nakkuse leviku viisidest. Justiitsministeerium on teadvustanud uimastiteleviku peatamist vanglates ühe prioriteetseima tegevusvaldkonnana. Uimastite leviku piiramine vanglates saab toimuda
Pärast seda sai tõuaretustöö Tori Hobusekasvanduses kindla suuna: seati eesmärk aretada hästi arenenud keha, tugeva luustiku ja kõõlustega, kohalikele tingimustele kohandatud universaalset tüüpi põllumajanduslik hobune. Eesmärgi saavutamiseks toodi kasvandusse sõjast alles jäänud Hetmani pojad Harri ja Hofrihter. Märade hulgast praagiti välja ebatäiuslikke. Samal ajal hakati pidama ratsavõistlusi. Ratsatüübilisi täkke püüti koondada Järva- ja Viljandimaale, kus kasvatati ratsahobuseid kaitseväe tarvis. 1935. a rajati Tartu lähedale Vorbusele kaitseministeeriumi ratsahobuste kasvandus, mis põhines tori tõugu märadel. Kuid 1930. aastate keskel hakkas pikaajaline sugulusaretus avaldama mõju nii hobuste tervisele kui välimusele. Ilmale hakkas tulema nõrgajalgseid, kergeid ja halvasti arenenud kehaga hobuseid, kes olid vastuvõtlikud mitmesugustele haigustele. Tekkis vajadus uue tõu kasutuselevõtmiseks
annaabi.ee 
