Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste
Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal pikaajalise töö tulemus kõige käegakatsutavam ning ollakse aastaga kas rahul või mitte
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale
Eesnerit lüüa). Arvo tõstetakse auto peale ja masinist peab ka kaasa minema.Vilma on meeleheitel, et meestega, kes talle meeldivad alati midagi juhtub. Arvo jääb ellu. V tants- Taavet sõidab kodutalu poole(ta viidi kodust siberisse). Mälestused tulvavad mõtetes. Kui koju jõudis, nägi, et uks tabalukuga kinni. Läks katlamasina peale tukastama. Virtna Miili tuleb, teeb ukse lahti, pakub peremehele süüa. Taavet pani voodi juurde seinale viljakoristuse aukirja üles. Miili hakkas lambakarja minema ja Taavet õunu korjama. Oinas puskis Taavetit puusa, mees kukkus maha. Naine õigustas oinast. Taavet tahab, et Miili oinast vabaneks. Miili läheb selleks kolhoosi(kolhoosi lambad). Taavet pidi samal ajal lambaid valvama. Oinas tahtis uuesti rünnata, koer päästis Taaveti. Arvo tuli akule järgi, et kombainiga tööd teha. Tuli ka Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas hakkas teda puskima. Nõnda aurukatel seisis ja kombain alustas
päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste jumal.
Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda ning otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Koju jõudes jalutas ta ringi ja meenutas vanu aegu (katkend raamatust, lk 137) Koju saabus ka Miili. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Viies tants Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada. Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis.
Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. PEREKONNAELU Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena
ning kala. Rikkad aga lubasid endale külluslikke lihatoite. Päevas oli tavaliselt kolm söögikorda, hommikul ja lõunal söödi eelmise päeva palu, peamine oli õhtusöök kus olid külalised, toit oli eelroog, praad ja magustoit, vahel ka värsked puuviljad, joogiks oli lahjendatud vein. Söödi kätega. 8) Roomlaste jumalad? Jupiter(taeva-,pikse-ja tormijumal), Mars(sõjajumal), Juno(abielu ja sünnituse jumalanna), Poseidon(merejumal), Hades(allmaailmajumal), Ceres(viljakoristuse jumalanna), Prosepina(vilja-ja põllutöö jumalanna), Minerva(tarkusejumalanna), Apollo(valguse ja ennustusjumal), Diana( jahi,-kuu-ja nõidusejumalanna), Mercurius(teekäijate ja kaupmeeste jumal), Venus(armastuse ja ilujumalanna), Bacchus(veini-ja peojumalanna), Saturnus(peajumal), Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate
Tegelemine pedagoogikateaduste, sotsiaal-pedagoogika ja psühhoanalüüsiga keelati kas osaliselt või täielikult. Rakendati rassiõpetust, mis tähendas, et riik vajab terveid ja tugevaid inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi tegevusi, nt lennukite voolimine, liivakastis lennuvälja ehitamine jne. 40-ndail lasteaedade järsk kasv Lasteaedade kasv on seotud sellega, et naised leidsid järjest rohkem töökohti. Suvel viljakoristuse ajal rakendati ajutisi lasteasutusi, mis töötasid kooliruumides, võõrastemajades või tühjades talumajades. 50-ndail lasteaiad kui sotsiaal-pedagoogilised hädaabiasutused Kuna sõjajärgsel ajal oli palju mittetäielikke perekondasid ja üksinda lapsi kasvatavaid emasid, iseloomustab seda aega hädapärase pakkumine. Kasvatajate ettevalmistus oli ebapiisav, puudusid teaduslikud uuringud olukorra parandamiseks, kuid üksikemade vajadus
Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad)
Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad)
teha ja otsustati siiski nii, et kraav tuleb Pearu poole peale. Esimeste Nelipühade aegu tehti pidustused Eesperes, kuhu kutsuti naabruskonna peremehed ja perenaised, et nendega tutvusi luua. Tuli sõnnikuveoaeg, ning Andres sai naabrite näol omale abi esimeseks aastaks, et kergem alustada oleks. Esimene einatöö oli raske, kuna heinamaad olid võsastunud ja mättas. Heinaaeg möödus kiiresti, ning tuli viljakoristuse aeg. Sel aastal jäi saak vägagi väikeseks, alguses loodeti rohkemat. Tagaperes oli selle eest, aga hea viljaaasta, nagu neil alati oli olnud. Talvel sündis Eesperre ka esimene laps, selleks oli tüdruk, kuigi Andres lootis, et tulnuks poiss, kellest saaks kohapärija. Esimese aasta talv möödus samuki kähku, Andres tegi puidust igasuguseid nikerdusi ja Krööt tegi vokiga tööd, sulane Juss jäi ka teiseks aastaks, ning nikerdas ka puidust asju. Tüdruk aga lahkus Eesperest.
moodustatud vallakogukonnad. Ühise nõu ja jõuga tehti mitmesuguseid töid, mida maakasutusviisi tõttu tuli teha üheaegselt, nagu põllutööde (künd, külv, lõikus jne) alustamine ja lõpetamine, aedade tegemine, külakarjase ja sepa palkamine jpm. Küla kogukondlikust elulaadist püsisid kaua 20. sajandini talgud, mida korraldati vastastikuseks abistamiseks kiirete ja suuremate tööde, nagu sõnnikuveo, heinaniidu, viljakoristuse, linakitkumise jms korral, samuti kalurite koostöövormid, eriti merekalastuses jm. Vanade kogukondlike tavade elemente leiame tuleõnnetustes kannatanute ühisel abistamisel, vigaste ja vanurite eest hoolitsemisel, perekonna-, eriti pulmakombestikus, kalendritähtpäevade pühitsemisel jne. (Berg jt 1998:207). Võib järeldada, et ühise töö raames levisid suust suhu külaelu ja kaugemaidki kohti puudutavad lood, teadmised ja uudised. 3.2. Mõis ja härrasrahvas
Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. Riigi tekkimine (lk 64) Tööjõu ohjamisega tegelesid kohalikud pealikud. Algul elasid egiptlased sugukondadena. Kuid sugukonnal oli raske kaevata kanaleid vajaliku põllupinna niisutamiseks. seepärast hakkasid sugukonnad liituma ja moodustusid suuremad hõimud ehk noomid. Selliseid noome oli Egiptuses umbes 40. Igal noomil oli oma nimetus: Kull, Ussimäe, Shaakal, Jänes, Must lehm jt. Osad pered muutusid rikkamateks ja nende all hakkasid tööle orjad jt
Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. KOLME AASTAAJA JÕGI Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. MULD: Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb Terves Egiptuses ei ole kahjuks võimlaik tegeleda põllumajndusega, sest valdavalt on egiptuses kõrb. Peamiselt tegeldakse suuremate jõgede ääres ( Niilus), sest seal on piisavalt niisgust ja vegetatsiooni periood pikaldasem ja parem!
tort. 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD. 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s Koolid suletakse ja algab suvevaheaeg. Ameerikas hakkab saagist olulisim, mais, valmima südasuve paiku. Ameerika põlisrahvaste traditsioonis märgib esimeste maisitõlvikute ilmumine rohelise maisi kuud, mille ametlik nimi on Dehaluyi ja seda tähistatakse kogu juunikuu vältel. Sel ajal tegid paljud suguharud tulevikuplaane ja ootasid peatset saaki. Mõnel pool kasutatakse seda vaiksemat aega enne viljakoristuse algust heategevuse kaudu kogukonnale midagi tagasi andmiseks (Cole, 2007, lk.77) 2. juunil 1776.a. võeti vastu Ameerika Ühendriikide. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon on dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. (http://et.wikipedia
55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missusuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? 1) Peko on setode viljakusjumal. (kultus oli salajane, vähe infot) 2) Peko kultus on ainuke jumalakujuga kultus. (teistel ei ole sellist kuju nu ) 3) Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves, aga viljakoristuse ajaks viidi põllule) 4) Peko auks korraldati kaks korda aastas pidustused: kevadel ja sügisel (algus-lõpp) 5) Pidudel osalesid ainult jõukamad pered. Tuldi tallu, kus peko kuju viibis (pekopapp) 6) Söögi joodi, palvetati, et peko tooks vilja- ja karjaõnne 7) Peko külge asetati küünlad ja seega peko kui küünlajalg 8) Sügisel valiti järgmise aasta pekopapp. :D vereliisk mehed hüppasid rüseldes üle aia ja kes verisem oli see sai :D:D:D help
häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid. Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu. Templipühitsemise püha hanukka (meie detsembris) tähistab templi taaspühitsemist pärast seda, kui Iisraeli vabadusvõitleja Juudas Makabeus taastas juutide templiteenistuse, mis vahepeal oli keelatud. Selle püha ajal süüdatakse kaheksaharalises küünlajalas hanukka menora iga päev üks küünal. On eriti populaarne ameerika ja euroopa juutluses. Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga
Teie ülesanne on palju tähtsam kui te arvate või inimene oletab: te peate olema suure rahva viljakõrte hingekarjaseks. Seepärast ei pea teie nii nagu kõrred kohisema ning kummardama oma raskeid päid maa poole, vaid vastupidi te peate vabalt ja lõbusalt õitsema ning vaikse rõõmu ja vankumatu sümbolina vaatama otse üles, igavesti sinise taeva, jumalate asupaiga poole. Seepärast on teile antud ka sinine preestrirüü. Ja olgu teil kannatust kui saabub viljakoristuse aeg, lõigatakse kõrred maha ja siis äratate teie kõikide tähelepanu. Naised punuvad teist endale pähe pärgi või kinnitavad teid rinnale." Need sõnad rahustasid solvunud rukkililli. Tänulikult vaikisid nad ja tundsid rõõmu oma tähtsast ülesandest. Nii õitsevad need kaunid preestrid lainetavas viljapõllus ja kuulutavad inimestele taeva armu ning headust. Roost, V. "Legende ja pärimusi lilledest."
häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid. Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu. Templipühitsemise püha hanukka (meie detsembris) tähistab templi taaspühitsemist pärast seda, kui Iisraeli vabadusvõitleja Juudas Makabeus taastas juutide templiteenistuse, mis vahepeal oli keelatud. Selle püha ajal süüdatakse kaheksaharalises küünlajalas hanukka menora iga päev üks küünal. On eriti populaarne ameerika ja euroopa juutluses. Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga
tegeleb kodulindudega, vastutab majapidamise eest, valmistab ise suurema osa pere poolt tarbitavast toidust. Väikefirma omanikku abistaval abikaasal võib olla sõltumatu identiteet, mis põhineb tema igapäevasel tööl. Palgatöötaja perekonnas möödub aasta tavaliselt üsna ühtemoodi, kui pere liikmetel pole eri aastaaegadega seotud harrastusi. Samas väiketalunikel vahelduvad tööd vastavalt aastaaegadele. Talvel remonditakse hooneid, masinaid, hilissuvel ja varasügisel on viljakoristuse ja saagikogumise aeg. Karjääriperekond Karjääriperekonna elu põhineb palga teenimisel, mis omakorda muutub vahendiks eesmärgi saavutamisel – täpselt samuti nagu palgatöötajal. Kuid karjääriperekonna elu on korraldatud funktsionaalsuse põhimõtet järgides, mis jagab nende elu 1) tööeluks ja 2) eraeluks, mis ei pea ajaliselt sugugi teineteisest eraldatud olema. Perekonna leivateenija ei müü oma aega, vaid teadmisi ja oskusi. Ta on tööle võetud sel-
Jõgi oli peamine liiklus- ja kaubatee. Ta andis inimestele igapäevase söögi ja joogivee. Jõe soistel kallastel kasvasid papüürus ja lootosed ning seal pesitsesid veelinnud. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks aastaajaks. "Üleujutuse aeg"(või "suurvesi", "kõrgvesi", "tulv"), kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg" (või "orased", "tõusmed"), kui künti ja külvati, - novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" (või "kuivus") - märtsist juunini. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Nagu ma juba ütlesin, Egiptuses oli Niilus ainukeseks jõeks, ja neile näis, nagu peaks iga jõgi voolama nagu Niilus, s.o
annaabi.ee 
