tööst. Teaduslikus keelepruugis kasutatakse enamasti nende raamatute kreekakeelseid nimetusi ja vastavaid lühendeid: 1Mo. Genesis Gn (algus) 2Mo. Exodus Ex (väljarändamine) 3Mo. Levitictus Lv (Leviitide seadused) 4Mo. Numeri Nm (arvud. S.t rahvaloenduse materjal) 5Mo. Deuteronomium Dt (seaduse kordamine) IISRAELI KUNINGAD Pärast paikseks muutumist Kaananis tekkis Iisraelil sõjalisi kokkupõrkeid indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate vilistite hästiorganiseeritud sõjaväega. Nende eesmärgiks oli Iisraeli maade oma kontrolli all hoidmine. Selleks paigutasid nad suurematesse linadesse oma garnisonid. Kartes iisraellaste võimalikke ülestõuse, kindlustasid nad enestele rauatöötlemise ainuõiguse. Sellega välistasid nad sõjariistade valmistamise kohaliku rahva poolt. Kaitseks niisuguse rõhumise vastu tekkis hajali elavatel suguharudel vajadus ühtse juhtimise järele.
ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet, kes oli tulnud
ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. TKoljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet läks kuningas Sauli juurde ja teatas oma valmisolekut Koljatiga võitlema minna. Taavet võttis oma kepi, valis ojast viis siledat kivi ja pani need oma karjasepauna.
preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab eelit , kes teadis oma poegade kombeid ning saamuel pidi selle eelile teatavaks tegema, mida ta ka tegi. preester eeli surm jumal karistas iisraeli rahvast sõnakuulmatuse pärast ning nad sattusid uuesti vilistite orjusesse. lahingus said surma eeli mõlemad pojad ka jumala seaduselaegas sattud vaenlaste kätte. eeli suri kuuldes sõnumit poegade surmast ja kukkudes. 99 a oli surres. jumal oli seda kõike juba saamuelile rääkinud ning rahvas mõistis et ta on jumala poolt valitud prohvet. saul võitakse kuningaks saamuel oli kohtumõistja iisraelis ta kutsus oma rahvast üles teenima jumalat ja loobuma ebajumalatest. vanaks jäädes pani ta oma pojad kohtumõistjateks. need ajasid omaakasu ega
vaaraode võim nõrgenenud Umbes 1700 a eKr Kui aga vaaraod märkasid, mis nende riigis toimub, siis suruti heebrealased orjadeks ning nad pidid maksma andamit. Olles Egiptuse aladel vangis, tõusis iisraellaste juhiks Mooses, kes korraldas ülestõusu ning heebrealased põgenesid tagasi oma kodumaale Palestiinasse. Umbes 1250 a eKr. Paarsada aastat kulus juutidel Palestiiina tagasivallutamiseks. Kõige tugevam vastased olid vilistite hõim. Siiski õnnestus Taavetil tappa nende juht Koljat. Umbes a 1000 eKr. Taavet ühendas seejärel kogu Palestiina oma võimu alla ja riigi pealinnaks sai Jeruusalemm (Iisraeli pealinn ka tänapäeval). Taaveti poeg Saalomon oli aga kõige võimasam valitseja kogu iisraeli rahva ajaloos. Paljud iisraeli hõimud polnud aga rahul Saalomoni valitsemisega ja niiviisi, peale kuninga surma, lõidki põhjapoolsed hõimud Jeruusalemmast lahku ja tekkisid Juudamaa (seal
Mis keeles on kirjutatud? Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Mis keeles kõneles Kristus? Aramea. Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taavet ja Koljat - Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet, kes oli tulnud
Kristlik pärimus kujutab nimetatud vilja enamasti õunana, islami uskumuse kohaselt on tegemist viinamarjaga. Tänapäevases keelepruugis kasutusel mis tahes keelatud naudingu, eriti keelatud armastuse kohta. 24. Kolgata Hukkamiskoht Jeruusalemma läheduses, kus Kristus risti löödi. Nimi tuleneb aramea k. Sõnast ,,pealuu". Keiser Constantinuse ajal 4. saj. p.Kr. Teostati seal esimesed arheoloogilised väljakaevamised. > Piinapaik. 25. Koljat Vilistite hiiglakasvu kahevõitleja, kellega ükski Iisraeli sõjamees peale noore Taaveti ei julgenud võidelda. Taavet tappis hiiglase lingukiviga. > Vägilasekasvu mees. 26. kuldvasikas Ebajumalakuju, mille juudid Aaroni eestvedamisel kuldehetest valmistasid, kui Mooses viibis ära Siinai mäel. Hiljem pidi kogu rahvas selle süüteo eest rängalt kannatama. > Maine varandus kultuseobjektina. 27
Paikseks jäämine u. 1200 Riik sai tekkida tänu suurte naaberriikide (Egiptus, Mesopotaamia, Babüloonia) madalseisule. Muidu need riigid kaklesid Iisraeli alade pärast aga nad polnud sellel ajal võimelised omavahel sõdima. U. 1200 Egiptus nõrgenes ja nende ülemvõim Kaanani-Süüria aladel nõrgenes. Arami rahvaränne pidurdas aga Assuri (Assüüria) suurriiklikku poliitikat, mis mõjutas võimuvaakumi tekkimist Palestiina aladel. Vajadus riigi järele tekkis seoses vilistite rünnakutega. Vilistid ehk Mererahvas olid arvatavasti Kreekast (Mükeenelt) pärit rändrahvas. Egiptus sai neist jagu ja pani need Palestiina rannikule oma ülemvõimu alla elama. Kui Egiptus nõrgenes, said vilistid vabaks ja tahtsid kogu Süüria-Palestiina ala endale vallutada. Arvatavasti oli Meggido lahing juba konflikt vilistitega. VT's räägivad lahingutest vilistitega Simsoni lood. Iisraeli suguharud said mitu korda lüüa
Gaabriel kuulutas Sakariale poja, Ristija Johannese sündi ja Maarjale Jeesuse sündi Keerubid - kõrgeimasse hierarhiasse kuuluvad inglid, kes esindavad jumalikku tarkust. Paradiisi väravavalvurid, jumala kaitsjad. Sageli hoiavad käes raamatut Mooses juutide juht. Otsis tõotatud maad, Kaanoni maad. Moosesel olid sarved, see näitas tema vaimuvägevust Taavet Iisraeli kuningas, kes tappis Koljati. Atribuutideks on ling, lingukivi, Koljati pea; kannel, kroon Koljat vilistite hiiglasekasvu vägilane Vilistid hõimlased, kelle pealikuks oli Koljat Salome lasi kättemaksuks hukata Ristija Johannese. Johannese maha raiutud pea viidi Salomele Ristija Johannes juudi prohvet. Ta ristis Jordani jões oma sugulase Jeesuse. Atribuutideks on loomanahk, lambatall, meekärg või pilliroost rist Püha Anna Neitsi Maarja ema Maarja Magdaleena Jeesuse naisjünger. Atribuutideks on peegel, kahetsuspisarad, pikad juuksed ja pealuu
Kunstniku loodud lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge.- Michelangelo loomingut imetlesid juba ta kaasaegsed, nimetades teda "jumalikuks". Teosed: Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfiguur. Kolossaalne marmorist Taaveti figuur on 5,5 m kõrge. Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga. Taaveti otsus iisraellasi vilistite hõimude eest kaitsta on vankumatu. Tema hingejõud peegeldub südamekujulistes silmaterades. Vaimset meelekindlust ja keskendatust rõhutab kulmukibrutus. Taaveti füüsiline tugevus väljendub kätes. Kuidas? Taaveti käsi on Michelangelo kujutanud liiga suurtena. Hiiglaslikel kämmaldel on näha vihast paisunud veresooni. Võimsad käed tõestavad Taaveti maagilist võimu Koljati üle. 1503. aastal sai Rooma paavstiks Julius II, kes valitses kümme aastat ja tellis Michelangelolt endale
Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt, kes töötas hertsogi juures kunstnikuna. Kuidas peegeldub võimu maagia kunstis ja millised võimu peegeldused toob esile Michelangelo? Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfiguur. Kolossaalne marmorist Taaveti figuur on 5,5 m kõrge. Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga. Taaveti otsus iisraellasi vilistite hõimude eest kaitsta on vankumatu. Barokk Kadrioru loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik
Palestiina (Kaananimaa lõunaosas). Hõimud olid semiidi soost: juudid=iisreallased= heebrealased. Pärimuse järgi tuli u 2000 a eKr Kaananimaale juutide esiisa Aabraham Mesopotaamiast Eufrati äärest Uri linnast. U 1700 a eKr asus osa juute elama Egiptusesse, vaaraode võimu tugevnedes algas juutide egiptuse vangipõlv, u 1250 a eKr põgenesid juudid Moosese juhtimisel Egiptusest ja u 1250 a eKr asusid juudid Palestiinat tagasi vallutama. Neil tuli võidelda tugevate ja sõjakate vilistite hõimuga. U 1000-960 eKr valitses juutide riiki kuningas Taavet. Ta ühendas kogu Palestiina juutide võimu alla, rajas juudi riigi ja sinna pealinna Jeruusalemma. U 960-925 eKr valitseb Taaveti poeg Saalomon. Jeruusalemm muutub väga tugevaks ja võimsaks. Tema valitsusaja lõppedes jaguneb juudi riik kaheks: Iisrael (pealinn Samaaria) ja Juuda (pealinn Jeruusalemm). Juudas valitsevad Taaveti ja Saalomoni järglased
sünnitaks. Nime Iisrael, Iisak ja Jaakob on tüüpilisemad Mesopotaama tekstidele 2. aastatuhande esimesest poolest. Kõik see sunnib esiisade pärimuste juuri paigutama17.-15. sajandisse e. Kr. Esiisade lugudega võrreldes on suhteliselt nooremad ja tervislikumad Joosepi lood. Nende eesmärgiks on selgitada, kuidas iisraeli hõimud Egiptusse sattusid. Iisraeli kuningad. Pärast paikseks muutumist Kaananis tekkis Iisraelil sõjalisi kokkupõrkeid indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate vilistite hästiorganiseeritud sõjaväega. Nende eesmärgiks oli Iisraeli maade oma kontrolli all hoidmine. Selleks paigutasid nad suurematesse linnadesse oma garisonid. Kartes iisraellaste võimalikke ülestõuse, kindlustasid nad enestele raudtöötlemise ainuõiguse. Sellega välistasid nad sõjariistade valmistamise kohaliku rahva poolt. Kaitseks niisuguse rõhumise vastu tekkis hajali elavatel suguharudel vajadus ühtse juhtimise järele. 1. Saul 2. Taavet 3.Saalomon
Palestiina (Kaananimaa lõunaosas). Hõimud olid semiidi soost: juudid=iisreallased= heebrealased. Pärimuse järgi tuli u 2000 a eKr Kaananimaale juutide esiisa Aabraham Mesopotaamiast Eufrati äärest Uri linnast. U 1700 a eKr asus osa juute elama Egiptusesse, vaaraode võimu tugevnedes algas juutide egiptuse vangipõlv, u 1250 a eKr põgenesid juudid Moosese juhtimisel Egiptusest ja u 1250 a eKr asusid juudid Palestiinat tagasi vallutama. Neil tuli võidelda tugevate ja sõjakate vilistite hõimuga. U 1000-960 eKr valitses juutide riiki kuningas Taavet. Ta ühendas kogu Palestiina juutide võimu alla, rajas juudi riigi ja sinna pealinna Jeruusalemma. U 960-925 eKr valitseb Taaveti poeg Saalomon. Jeruusalemm muutub väga tugevaks ja võimsaks. Tema valitsusaja lõppedes jaguneb juudi riik kaheks: Iisrael (pealinn Samaaria) ja Juuda (pealinn Jeruusalemm). Juudas valitsevad Taaveti ja Saalomoni järglased
Kuningas Sauli sõdalastele esitas ta sageli mõnitavaid väljakutseid.Taavet tahtis hiiglasega võidelda. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma. Oma üleolekus kindlana ei pööranud hiiglane karjuspoisi tegevusele enam mingit tähelepanu. Taavet aga võttis salaja paunast kivi. Ja lennutas selle sügavale hiiglase laupa. Koljat kukkus maha, ning Taavet jooksis Koljati juurde, rebis tal mõõga käest ja lõi pea otsast.Nähes oma kuulsusrikka kangelase armetut hukku, kaotas vilistite vägi pea ja põgenes, kannul Iisraeli armee. Taavet viis Koljati pea Jeruusalemma kuningas Saulile. Hiiglase sõjariistad võttis endale ja pani need oma telki. Saalomoni lugu Kui Taaveti päevad surmale lähenesid, andis ta oma pojale lihtsa käsu. Saalomon istus oma isa aujärjele ja valitses riiki 40 aastat. Saalomon muutis Jeruusalemma võimsaks pealinnaks.Et kindlustada rahvusvahelist positsiooni, abiellus Saalomon Egiptuse vaarao tütrega ja sai kaasavaraks suure Kaanani linna Geseri
6.1 Taavet Kirikuvõimud kõnelesid Piibli tegelase Taaveti hiidskulptuurist. Taavet päästis oma rahva, tappes hiiglase Koljati. Michelangelo ,,Hiiglane", nagu seda rohkem kui neljameetrilist kolossi tema pstitamise aegu Firenzes tunti, pidi marmoriplokist vabanemist ootama ligi 40 aastat. See vana testamendi kangelane võitis endast palju suurema ja tugevama Koljati vapruse ja taibukusega ning päästis sedasi oma rahva vilistite käest. Noos ja ilus lambakarjus Taavet niitis hiiglase jalust üheainsa lingukiviga ning lõi tal siis mõõgaga pea otsast. Michelangelo esituses on Taavet atleetliku kehaga noormees, ta seisab täies alastuses , ling rahulikult õlale heidetud. Kuju alumine pool peab vastu pidama võimsa ülakeha koormale , kusjuures kogu raskus langeb sirgeks lükatud paremale jalale. Kuju keha on pinges, justkui enne jõukatsumist. Käed on suured ja rasked
juhtimisel. Sissetungi Palestiinasse juhtis pärimuse järgi Joosua. 12. 11. sajand: nn kohtumõistjate ajajärk, mil maa polnud tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud, vaid teineteisest suhteliselt sõltumatud hõimud elasid oma pealike kohtumõistjate (sofet) alluvuses. Perioodi iseloomustab vaen Kaanani rannikualal elavate vilistitega. 11. sajandil said iisraellased lüüa Palestiina rannikul asuvatelt vilistitelt. Võitluses vilistite vastu tõusis Saul iisraellaste esimeseks kiningaks (valitses u 1030 1002), kuid läks vastuollu ülempreester Samueli ja oma väepealiku Taavetiga, sai vilistitelt lüüa ja tappis enda. Riigi tekkimine ja hiilgeaeg 11. sajandi teisel poolel juhtisid võitlust vilistite vastu Jahve ülempreester Saamuel ja väepealik Saul, kelle Saamuel üldsuse survel kuningaks võidis (Saul valitses u 1030 1002). Sauli ja Saamueli vahel puhkenud konflikti tagajärjel hakkas Saamuel Sauli vastu
Palestiina (Kaananimaa lõunaosas). Hõimud olid semiidi soost: juudid=iisreallased= heebrealased. Pärimuse järgi tuli u 2000 a eKr Kaananimaale juutide esiisa Aabraham Mesopotaamiast Eufrati äärest Uri linnast. U 1700 a eKr asus osa juute elama Egiptusesse, vaaraode võimu tugevnedes algas juutide egiptuse vangipõlv, u 1250 a eKr põgenesid juudid Moosese juhtimisel Egiptusest ja u 1250 a eKr asusid juudid Palestiinat tagasi vallutama. Neil tuli võidelda tugevate ja sõjakate vilistite hõimuga. U 1000-960 eKr valitses juutide riiki kuningas Taavet. Ta ühendas kogu Palestiina juutide võimu alla, rajas juudi riigi ja sinna pealinna Jeruusalemma. U 960-925 eKr valitseb Taaveti poeg Saalomon. Jeruusalemm muutub väga tugevaks ja võimsaks. Tema valitsusaja lõppedes jaguneb juudi riik kaheks: Iisrael (pealinn Samaaria) ja Juuda (pealinn Jeruusalemm). Juudas valitsevad Taaveti ja Saalomoni järglased.
Mooses - legendaarne iisraellaste juht ja seaduseandja, Jahve ainujumalausundi rajaja. Piibli järgi elas Mooses Egiptuses orjapõlves. Ta juhtis iisraeli rahva läbi mere ja kõrbe Palestiinasse. Siinai mäel andis jumal Moosesele kaks kivitahvlit 10 käsuga. Need kümme käsku said iisraeli (juudi) usundi ja kõlbluse aluseks Taavet - vanaaja Iisraeli kuningas u aastail 1000 - 970 e. m. a. Taavet pärines Juuda hõimust. Ta võitis iisraellaste ohtlikemad vaenlased - rannikul elavad vilistite hõimud. Taavet rajas Palestiinas tugeva riigi, millepealinnaks ja usukeskuseks sai Jeruusalemm. Pärimuse järgi oli Taavet enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust vilistite hiiglakasvulise vägilase 24 Koljatiga. Ta võttis Koljatiga kohtumiseks kaasa ainult kivid ja lingu. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma ja üleolekus kindlana ei pööranud poisi tegevusele enam mingit tähelepanu
14 Järelikult on ilmne, et toona oli vähemalt suur osa maast ühine, ja et asunikud ei väärtustanud seda maad ega nõudnud seda omandiks rohkem, kui nad seda kasutasid. Ent kui ühes paigas ei olnud enam piisavalt ruumi nende karjade toitmiseks, leppisid nad kokku, nii nagu Aabraham ja Lott (1Ms 13:5)15 seda tegid, et nad asuvad elama eri paikadesse 14 Vanas Testamendis öeldakse, et Aabraham "elas võõrana" Egiptuses (1Ms 12:10),Kaananimaal (1Ms 17:8),Geraris (1Ms 20:1) ja vilistite maal (1Ms 21:34). 15 "Aga ka Lotil, kes rändas koos Aabramiga, oli lambaid ja kitsi, veiseid ja telke. Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada. Ja Aabrami loomade karjaste ja Loti loomade karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal. Siis Aabram ütles Lotile: "Ärgu olgu riiduminu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu
16. Vassiljev Problemõ genezisa kitaiskogo gosudarstva, 1983; 17. Vassiljev Drevnii Kitai,1995 3. LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST HEEBREA ÕIGUS Miks heebrea õigus, aga mitte juudi või juutide õigus? Eristada tuleb juutide enda loodud õigust (jüdisches recht) ja kellegi teise poolt juutide kohta antud õigust (Judenrecht). Territoriaalne piiritlemine Palestiina - maa Vahemere ja Jordani jõe oru vahel ning Surnumere vahel. Piirkonna nimi tuleneb nn. mererahvaste hulka kuulunud vilistite (hbr. Peleset) järgi. Viimased rändasid siia 2. at. lõpul e.m.a. Tänapäeval hõlmab Palestiina ainult Jordani jõest lääne pool asuva ala, kuid meid huvitaval ajaloolisel perioodil kuulus sinna vähemalt ajutiselt ka teisel pool jõge asuv maa. Palestiina ajaloolised piirkonnad on Galilea, Samaaria, Juuda ja Edom (Idumea). Piirkond oli asustatud juba paleoliitikumis. Umbes 3000.a. e.m.a. (eneoliitikumis) oli Jericho õitsev linnaline keskus
Joonis . Venekirves Rootsi aladelt Joonis . Nöörkeraamika ja venekirved, Eesti Ajaloomuuseum Vilistid- rahvas vanaaja Palestiinas. Vilistid olid arvatavasti Kreetalt tulnud meresõitjarahvas, kes järk-järgult asus elama Palestiina ranniku lauskmaale, eriti umbes 1200 eKr, võttes omaks semi keele. Palestiina on saanud nime vilistite järgi (pilištim). Vilistite ja Iisraeli rahva kokkupuuted olid enamasti sõjalist laadi. Vilistid (hbr pelištim), vanaaja rahvas, kes elas Palestiina lõunapoolsel rannikualal. Asusid sinna nn mererahvaste rändamise ajal 12. sajandil eKr. Sõdisid 11. sajandil eKr võidukalt iisraellastega, said Taavetilt lüüa, aga kaitsesid oma iseseisvust assüürlaste vallutuseni 8. sajandil eKr. Vilistide etniline ja keeleline kuuluvus on teadmata. Vana Testamendi järgi (Am 9, 7) olid nad pärit Kreetalt.
annaabi.ee 
