hariduse. Lubame kasutada oma teadmisi ja oskusi NLKP XXVII kongressi otsuste elluviimiseks ja kommunismi ehitamiseks meie suurel kodumaal. Seltsimees Leonid Ilits Breznev ütles oma kõnes, et meie kodumaa helge tulevik on noorte kätes. Me lubame talle, et oleme meie eesseisva ülesande väärilised. Osad meist lähevad peale lõpetamist edasi õppima, osad asuvad tööle, kuid ikka on meie sihiks sotsialistliku majanduse õitseng. Lubame, et hakkame täitma ja ületama viisaastakute plaane. Lubame, et edestame kogutoodangu mahus USA majandust! Eestimaa noored ei taha olla vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus. Me tahame saavutada omale võetud sihid ja eesmärgid. Meid ootavad Eestimaa põllud ja tehased, koolid ja uurimisinstituudid. Tahame anda oma panuse meie kauni kodumaa hüvanguks. Suur tänu teile, õpetajad, et meiega vaeva nägite ja meid innuga õpetasite. Koolist saadud teadmised ja tõekspidamised saadavad meid kogu elu.
4) sunniviisiline riigilaenuoblikatsioonide müümine. Kaasnenud 1)Erasektor likvideeriti, järele jäi 1)Lõhuti umbes 3milj. talu, mille asemele muudatused vaid riiklik sektor tulid kolhoosid. 2)Loobuti välisinvesteeringutest 2)Vähenes teravilja saak ja loomade arv 3)Majandust hakati arendama 3)Muutus inimeste suhtumine töösse: viisaastakute kaupa vägivaldselt kolhoosidesse aetud inimesed 4)NSV Liit muutus agraarmaast ei soovinud tööd teha tööstusriigiks 4) oma kodukohast küüditati 5)Suur tarbekaupade puudus, sest Tsetseeniasse, ingusid, karatsaid, Kimmi- peatähelepanu oli pööratud tatarlased, sest nad julgesid rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata
Mis said ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks (3)? Revolutsioon, kodusõda, klassivõitlus. 4. Missugustkangelast vajas uus kirjandus? Sellist kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu vaenlase vastu. 5. Nimeta ajakirju, mis ilmusid 1920. aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6. Mida nõuti kirjanduses 1930 aastail? Nõuti kollektiviseerimise, industrialiseerimise, viisaastakute edusammude kajastamist, Nõukogude riigi tugevuse ja ühtsuse ülistamist. 7. Mis olid totalitaarses reziimis keelatud ? Missuguste autorite loomingus seda siiski esines (5) ? Keelatud oli satiir ja nõukogude korra kriitika, kuid seda esines Zostsenko, Ilfi, Petrovi, Bulgakovi ja Platonovi loomingus. 8. Millal toimus kirjanike liidu I kongress? (2) Missuguse meetodi pidi see ellu viima ? 1934
-60. aastatel) Sisepoliitika 1950. aastate lõpp-1960. aastate algus oli nn Hruštšovi sulaaeg (räägitud § 26 juures). Peale Hruštšovi tagandamist sai NLKP Keskkomitee uueks juhiks Leonid Brežnev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Esialgu püüdis ka Brežnev ellu viia uuendusi, ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja
-60. aastatel) Sisepoliitika 1950. aastate lõpp-1960. aastate algus oli nn Hruštšovi sulaaeg (räägitud § 26 juures). Peale Hruštšovi tagandamist sai NLKP Keskkomitee uueks juhiks Leonid Brežnev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Esialgu püüdis ka Brežnev ellu viia uuendusi, ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja
Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu · alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega · majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa. Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda. · hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi (tanki-, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine; käsitulirelvade moderniseerimine jne) · viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem · seadustati seadusetus rahva jaoks. 1929 hakkas kujunema kohtuväline karistussüsteem, kus
1984-1985 oli NLKP peasekretär Konstantin Tsernenko (suri 1985) Ministrite Nõukogu esimees 1980-1985 oli Nikolai Tihhonov NSV Liidus kehtis gerontokraatia ehk vanurite võim! Muu maailma silmis oli NSV Liit oma iga-aastaste riigipeade matustega juba natuke naeruväärne, seda mõistsid riigijuhid isegi. Seepärast valiti 1985 parteijuhiks juba märksa noorem ja elujõulisem mees Mihhail Gorbatsov. II Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus tööstus, kaubandus, transport, maa jne. oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. 1945 tootis tööstus 91% sõjaeelsest tasemest, põllumajandus 60%. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. 1947 kaotati kaardisüsteem
Stalini võimuletulek · Võimuvõitluses tuli peale Stalin, sest kasutas oma vastaste omavahelisi lahkelisid · 1972 trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Industrialiseerimine · Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks ole vaja suurtööstuse eelisarendamist industrialeseerimist · Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele · Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus: Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaliteet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude liitu ei puudutanud. Kollektiviseerimine · Riik vajas tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseermimine ühismajandite ehk kolhooside loomine. · Maaelanike liikumisvabadust piirati
1928. aastaks oli kontroll riigi üle täielikult Stalini käes. NEP-i lõpetas 1928. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli NEP-i toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. 1920. aastate lõpus ja 1930. a-te alguses kujunes administratiiv-bürokraatlik sotsialismimudel: Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha. Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt. Massiline sundkollektiviseerimine maal. Planeerimine hakkas toimuma siis viisaastakute kaupa. Punaarmee ümberrelvastamine. Viidi sisse kaupade kaardisüsteem. Kujunes kohtuväline karistussüsteem. Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid. Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50. juubeliga.
40%o ringis. Eestimaa kubermangus oli nähtuseks abielude sõlmimise väga ebaühtla arvu tahtliku piiramisega perekonnas. Sajandi jõudmine võttis aega ning polnud ne jaotumine ühe aasta piires (sesoonsus). Ta sündimus kümme ja viisaastakute lõikes üle lõpukümnenditel sündimus üksikutel aastatel kättesaadav kaugeltki kõigile. 40%o viimati 1790. aastail. Aastad 180160 lurahva abiellumine sõltus põllutööde enamvähem ühtlustus. Venemaal ja enamikus IdaEuroopa maa andsid keskmiseks 36%o
nende. Revolutsioon on kolmanda riigi loomine Venemaal - esimene oli Moskva riik, Peeter I riik teine. Oluline sel ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia. Tulemus oli küll ainult vaheperiood üleminekul kommunismile (see pidi saabuma aastal 1980J) Utoopia sellepärast, et tegemist oli projektiga, mis pidi valmis saama ja aja peatama. Elati tulevikus, oleviku võis kuidagi homse nimel välja kannatada. Ajas liiguti edasi viisaastakute kaupa (suured sammud nagu). Viisaastakutel olid nimed, mõnikord ka üksikaastatel. Muide, viisaastakuplaan tuli täita nelja aastaga. Kogu maailma ajalugu vaadeldi kui sotsialistliku revolutsiooni ajalugu. Kogu eelneva ajaloo väärtus seisnes selles, et see viis välja sotsialistliku korra kujunemiseni. Teleoloogiline ajalugu siis. Aja liikumine oli üsna oluline muidu. Sellega seoses on palju utopistlikku kirjandust. Tähelepanuväärne oli
Stalini 50 sünnipäev 1929.a. 21.detsembril - süvenes isikukultus (Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878.) 5.6. Kollektiviseerimine ja industrialiseerimine alates 1928.a. Kollektiviseerimine e. kolhooside loomine alates 1929.a. ja kulakute küüditamine. Tagajärg 1932- 1933.a. näljahäda. Industrialiseerimine eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932. 5.7. 30.aastate terror Suur terror 1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tsekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. 1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne
Olulisemad muudatused 1920-ndate aastate lõpus ja 1930dat a esimesel poolel: lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist (raskemasinate väljaarendamine) alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi. Viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem Seadustati seadusetus rahva jaoks. Määratleti nn „rahvavaenlaste“ hulk, ca 4,6%elanikkonnast. Alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust
Stalini võimuletulek Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastase omavahelisi lahkhelisid 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud Kollektiviseerimine Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine Maaelanike liikumisvabadust piirati Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in)
varud ületaid 30 tonni. 1928a alguses mindi üle sõja kommunismiaegsele praktikale ja hakati isegi seemnevilja ära võtma. 1920ndate aastate lõpus ja 1930ndate alguses kujunes administraatiiv-bprokraatlik sotsialismimudel. 1) Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha 2) Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt 3) Massiline sundkollektiviseerimine maal 4) Planeerimine viisaastakute kaupa 5) Punaarmee ümberrelvastamine 6) Viidi sisse kaupade kaardisüsteem 7) Kujunes kohtuväline karistussüsteem 8) Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas 9) Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd 10) Peeti näidiskohtuprotsesse (hirmutamiseks) 11) Hukati või saadeti maalt välja kõik Stanilile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid 12) Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50nda juubeliga
suri Lenin ● Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel. Stalini võimuletulek ● Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastaste omavahelisi lahkhelisid. ● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.)
alandlikkust; 8) püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ja valitsusringkondades J.Stalini ja tema poliitilise joone suhtes; 9) kujunes välja erakordne J.Stalini isikukultus seoses tema 50. sünnipäevaga 1929. a. detsembris. Kogu riik külvati üle tema büstidega. J. Stalinile omistati V. Lenini peajoone hoidja, Oktoobrirevolutsiooni organiseerija, Punaarmee looja, suure väejuhi, maailma proletariaadi väejuhi ja viisaastakute planeerija au ning kuulsus. Kiire ja massiline kollektiviseerimine ei olnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega ka riigi majanduslike võimalustega. Koos sellega algas ka kulaku kui klassi likvideerimine. Kulaklikeks majapidamisteks loeti neid, mis süstemaatiliselt kasutasid palgalist tööjõudu või omasid veskit, kuivatit jmt. Samuti majapidamised, mis üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid kaubanduslike vaheoperatsioonidega
· Maa sundvõõrandati ehk riigistati · Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. · Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik muust varast ning loomadest. Kogu majandus/valdav osa majandusest/tootmisvahenditest riigistatud Põllumajandus kollektiviseeritud, st rajatud ühismajandid. Range plaani majandus, st majandust juhiti kompartei poolt kehtestatud plaanide alusel (viisaastakute kaupa). Pearõhk rasktööstuse sh sõjatööstuse eelisarendamisele, mistõttu kergetööstuse/tarbekaupade tootmine elanikkonna vajaduste rahuldamiseks teisejärguline. Käsumajandus = majanduse jäik, riigipoolne üksikasjalik juhtimine, mis seisnes: · Plaanimajanduses = majanduse arendamine riigi poolt kehtestatud plaanide alusel; · Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/kiirendatud eelisarendamine.
Suur mõju kasahhi poeemi arengule oli Iljas Dzansugurovi (1894-1937) 1928 ilmunud kogumikul ,,Saganak" 25 (kirjeldab selles loodust, auulielu, noorsugu). Saken Seifullini (1894) 1926) kogul ,,Ekspress" (vormiuuenduslikkus, peamine poeem ,,Sovetstan" ülistab nõukogude patriotismi). Mõju oli ka akõnnidel, eriti Dzambul Dzabajevil (srn 1945), kes kõrvutab oma 1927 ilmunud poeemis ,,Aja jooks" rasket minevikku ja muretut tänast. 1930. aastatel ülistavad poeedid rahva edusamme esimeste viisaastakute plaanide täitmisel (Säbit Mukanovi26 luuletused), NSVL rahvaste sõprust (Tair Zarokovi 27 poeem ,,Vool"28 (1937). Igavikulisemad olid I. Dzansugurovi poeemid kasahhi muusikutest: ,,Kjushi" 29 (1935) , ,,Kulager"30. Üleliidulise, selle kaudu maailmakuulsuse saavutasid akõnn Dzambul Dzabajevi laulud 31, milles ülistatakse kommunitlikku kodumaad (näiteks laul ,,Kodumaa", 1936). Isamaasõja aja perioodil olid silmapaistvaimad akõnn Dzambuli laulud (,,Poeem armastusest ja
annaabi.ee 
