Kommunistliku Hiina tekkimine 1911-1913 revolutsioon, kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang) ja Hiina Kommunistlik Partei 1945. aastal algas kodusõda, mille NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik Riigi kujunemine Võimule tuli Kommunistlik Partei, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong NSVL eeskujul hakati üles ehitama ,,sotsialismi" isikukultus, majanduses viisaastakuplaan ja riiklik sektor muutus juhtivaks Mao Zedong Hiina RV vapp Mauism Kommunistliku õpetuse Hiina suund Kaasnesid massilised repressioonid, inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile, massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised ja kohustuslik ühistöö Suur hüpe 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja eesmärgi ehitada kommunism üles võimalikult kiiresti - kiirendati suurtööstuse rajamist
mõlemas riigis oli väga madal, oluline oli materiaalne väärtus; majandustegevust juhtis riik, mitte rahvas (ettevõtjad, madalal kohal poliitikud jne); b. Erinevused: NSVLiidus hakati rajama tohutul hulgal rasketööstust, Saksamaal mitte nii suurtes mastaapides; Saksamaa industrialiseerimine oli pealtnäha täpselt sama nagu Venemaal keelati ära eraettevõtted; Saksamaal neljaaastakuplaan, NSVLiidus viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus arenes diktatuur välja läbi kodusõja ja riigipöörde; NSVLiidu välispoliitika agressiivsus jäi toona alla Saksamaa omale; 3. Ideoloogia
need kaks riiki ei sallinud üksteist üldse, sest nende põhimõtted olid täiesti erinevad. Natsionalistliku Saksamaal ja Kommunistliku Nõukogude Liidul oli ka mitmeid sarnaseid jooni nagu plaanimajandus, mõlemad tahtsid vallutada ideaalvormis terve maailma, tugevad absoluutsed diktatuurid, vangilaagrid, väga karmilt ja aktiivselt töötav salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan. Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja nagu Winston Churchill ütles:" Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud". Ja muidugi on demokraatial ka plusse nagu näiteks, et rahvas saab rahvahääletuse kaudu
Kordamiseks Rahvusvahelised suhted 1918-1939. NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks.
Saksamaa majandus oli Dawes’i plaani alusel väga tihedalt seotud Ameerika rahandusega. Kui USA sattus finantsraskustesse, siis oli loomulik, et eelkõge kajastub see ka Saksamaal. Seal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934. aastal. Tühistati Versailles’i rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendati eluruumi. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Võimule tuli 1928 Stalin. Algas tema isikukultus, teda jumaldati. Kasutusele võeti viisaastakuplaan, mis tähendas sõjakommunismi juurde naasmist. Taljupojad ühendati kolhoosidesse, võeti ära talud. Arendati välja rasketööstus. Viisaastak lõppes 1932-33 aasta näljahädaga, kus hukkus ligi 5-7 miljonit inimest. Itaalias oli diktaatoriks Mussolini. Tema valitsusajal keelustati streigid, alandati töötasu, et vähendada tööpuudust. Ka Eesti ei jäänud ülemaailmsest majanduskriisist puutumata. Enne 2009. aasta majanduse
See murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendat kolhoosidesse. Kõik talupojad, kes oli kollektivseerimise vastu arvati kulakuteks (neilt võeti ära kogu vara ning nad ise saadeti vangilaagrisse või asumisele). Pärast seda süsteemi, seati sisse kaardi- ja talongisüsteem. Miks inimesed vastu ei hakanud? Propaganda lubas, et mõne aasta pärast saabub õnnelik elu! Viisaastak lõppes 1932-1933 suure näljahädaga. Kaardisüsteem tühistati. Teine viisaastakuplaan (1934-938) nägi ette masinaehitusettevõtete (sõjamasinate) rajamst. Kehtisid ühele ostjale müüdavad kaubakoguse piirnormid. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad. Lubadused, et pärast visaastaku plaani saabub edu, osutusid pettuseks. Selleks, et ennetada rahulolematuse puhanguid, tugevdas võimu terrorirezim. Algas maalt välja saatmine või mahalaskmine. Stalin hävtas kõik, kes oleksid võinud ta võimult kõrvaldada.
Natsionaalsots-üksikisiku allutamine grupile, agresiivsus naaberrahvaste suhtes, juhikultus, üleskutsed hävitada alaväärtuslid rahvad ja inimesed.SS- natsi partei sõjaväestatud organisatsioon, millest kujunes diktauuri peamine tugi.GULAG- n.liidu surmalaagrite süsteem.tot.diktatuur- valitsemisviis, millega kaasneb täielik kontroll inimeste mõtteavaluste ja väljendusvõimalste üle.gestapo- natsi-saksa salapolitsei. otsus, kus võeti vastu põllumajanduse üldkollektiviseerimise viisaastakuplaan, mida nim.suur murranguks. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.kommusim-teatud sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Fasism-on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist.kolhoos- Nõukogude
saanud. Nepi põhilisteks aspektideks olid vabakaubanduse taastamine, loodi 20%-line toidumaks ning mindi tagasi üle rahal põhinevale kaubandusele. Nepiga kaasnenud probleemidest oli põhiline liialt madal vilja hind. Situatsiooni parandamiseks käidi välja kaks võimalikku lahendust: parempoolsete bolsevikute mõte vilja kokkuostuhinda tõsta ning vasakpoolsete soov hindu mitte muuta ja vilja jõuga koguda. Stalini võimuletulekuga kaasnes utoopiline viisaastakuplaan. Pärast selle mingil-määral ebaõnnestumist (ei suudetud kõiki eesmärke täielikult täita) kuulutati välja uus viisaastak. Viisaastakuplaaniga kaasnes ka inimeste sunniviisiline kolhoosidesse saatmine. Selle kõrvalt saadeti ka kõik kulakud ära vangilaagritesse. Stalini plaani poleks ilmaski olnud võimalik täita ilma sunnitööjõuta. Et saada kätte väärtuslikke maavaru külmadelt Siberi aladelt, loodi Gulag ehk suur vangilaagrite süsteem.
Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool NSV Liiduga. Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti maad, kariloomi ja põllutöömasinaid. 1960. aastate alguseks oli sotsialismi alus rajatud, sealhulgas põllumajandus kollektiviseeritud. 1986. aastal tehti viisaastakuplaan ja hakati arendama tehnoloogiaid. Muusika Puhdys ja Karat olid ühed populaarsematest valitseva suuna bändidest, kes oma sõnadega viitasid olulistele teemadele ilma otse ütlemata. Lisaks olid veel mäned populaarsed rock- bändid nagu Wir, Dean Reed, City ja Pankow. Oli kuulda Lääne mõjutusi, sest Lääne- Saksamaa televisiooni ja raadiot sai kuulda ja näha ka paljudes kohtades Saksa DV-s. Lääne mõjud viisid
ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia. Tulemus oli küll ainult vaheperiood üleminekul kommunismile (see pidi saabuma aastal 1980J) Utoopia sellepärast, et tegemist oli projektiga, mis pidi valmis saama ja aja peatama. Elati tulevikus, oleviku võis kuidagi homse nimel välja kannatada. Ajas liiguti edasi viisaastakute kaupa (suured sammud nagu). Viisaastakutel olid nimed, mõnikord ka üksikaastatel. Muide, viisaastakuplaan tuli täita nelja aastaga. Kogu maailma ajalugu vaadeldi kui sotsialistliku revolutsiooni ajalugu. Kogu eelneva ajaloo väärtus seisnes selles, et see viis välja sotsialistliku korra kujunemiseni. Teleoloogiline ajalugu siis. Aja liikumine oli üsna oluline muidu. Sellega seoses on palju utopistlikku kirjandust. Tähelepanuväärne oli uue kalendri kasutuselevõtt revolutsiooniga seoses, uus kord võrdus uue ajaga. Muudeti (lihtsustati) keelt, keele mõttes sai rohkem lubatuks
aastast algas aga nn stalinlik nep. · Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadustele, vaid koostati plaan. Ülejäägid võis jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatud päevadele. Kolhoosnikel võis ametlikult olla isiklik majapidamine rangelt piiratud suuruses ja neil lubati müüa oma toodangut kolhoositurul · Kaardisüsteem tühistati, hinnad määras kindlaks riik · Teine viisaastakuplaan (1934-38) nägi ette masinaehitustehaste (põhiliselt sõjatehaste) rajamist. Põllumajandus ja kergetööstus ei suutnud tagada tarbekaupade vabamüüki. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad · 1934 seati sisse passid ning sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada vaid seal, kus võimud seda lubasid. Kolhoosnikud passe ei saanud. 1939 keelati ka linnaettevõtete ja asutuste töötajatel lahkuda oma töö- ja elukohast ilma võimude loata.
okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina
Riigi plaane tehti 5 aasta kaupa. Eesmärk: maailmarevolutsioon 23. Stalini isikukultus Stalini kui isiku lõputu ülistamine. Stalin kuulutatui maailma tööliste "juhiks ja õpetajaks". Loodi Stalinit ülistavad plakatid ja skulptuurid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber partei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. Eesmärk: TÄIELIK KONTROLL ÜHISKONNA ÜLE 24. Industrialiseerimine, viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine, kolhoos Arendati eelkõige ainult rasketööstust Kõiki eesmärke riigis käsitleti viie aasta kaupa ning teised valdkonnad jäeti sellel ajal täiesti puudumata. Sundkollektiviseerimine ehk talupojad ühendati ühendusmajandusse ehk kolhoosidesse Ühendusmajandus ehk kolhoos. Kes ei astunud kolhoosidesse või olid teistest rikkamad(kulakud) saadeti töölaagritesse. 1929-1933 umbes 9 miljonit talupoega küüditati. 25. Stalini ,,Suur terror"
pidanud olema kõrgem, see oli madala tootlikkuse pärast. 87ndal oli Gorbatsovi perestroika, riigikontroll ettevõtete üle vähenes. 29. Ühiskonna ja režiimi muutumine Nõukogude Liidus Nõukogude Liit alustas Leniniga, ühiskond oli revolutsiooniliselt meelestatud, sest keisriaegne elukorraldus ei olnud küllalt vaba, taheti õigusi. Pärast Stalini võimuletulekut muutus riik totalitaarseks, tuli viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine. Peale Stalinit tuli Hrustsovi aeg, ta mõistis Stalini teod hukka, toimus sula, saadi mingilmääral vabam õhkkond, ka mingisugune kontakt teiste riikidega, tsensuur vähenes, elatustase tõusis, kuid 50ndatel oli ka mässe vaja alla suruda Poolas ja Ungaris. Sel ajal olid ka suured tehnoloogilised läbilöögid. Peale Kuuba kriisi tuli võimule Breznev, ta ei olnud muutustele suunatud, oli
o Osaliselt väliskapitali kaasamiine Stalin sai võimule peale Lenini surma, kuigi Lenin polnud sellega nõus Stalini eesmärgid: maailmarevolutsioon, Punaarmee relvastamine, raskerelvastuse loomine viisaastakuplaanide abil Põllumajanduse kollektiviseerimine, kulakute likvideerimine o Talupojad pidid astuma kolhoosidesse o Riik pidi saama käima suurtootmise põllumajanduses (teravili) Viisaastakuplaan riikliku plaanikomitee plaan, mis määras majanduse ja ühiskonna arengu viieks aastaks Kulak inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid põllumehi, kellel olis suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid nõukogude võimu vastased Majanduses kadusid turusuhted, asendus käsumajandusega Rasketööstuse eelisarendamine teiste tööstusharude ja põllumajanduse arvelt
Poole idapiiriks Curzoni liin. Saksamaa okupatsioonitsoonid, tehaste demonteerimine, raparatsioonid, territoriaalsed äralõiked. NSVL kuulutab Jaapanile sõja. Pärast II MS 46' Stalin koondab põhiseadusmuudatuse ja valitsuse ümberkorraldamisega enda kätte partei-, valitsus- , ja sõjaväevõimu. Majanduses bürokraatlik kontroll plaanide ja tulemuste üle, u20ml sõjavangi ja sunnitöölise rakendamine, satelliitriikide ekspluateerimine, rasketööstuse arendamine. 46-50' 4. viisaastakuplaan sõjakahjude kõrvaldamiseks, kiirendatakse relvastumist, kasvab tootmine ja polaaralade hõlvamine ja külvipinna laiendamine. 50' kuldrubla. 51'-55' – 5. viisaastakplaan : suurrajatised niisutamaks ja energia saamiseks, et toota kaasaegset relvastust (tuumapommid, raketid) Idablokki kaitstakse nn raudse eesriidega. Toetatakse kom ülestõuse. Raskeks tagasilöögiks Jugoslaavia väljalangemine 48'. Koostööst läänega loobutakse pärast 47' Marshalli plaani ja 48/49' Berliini kriisi
Stalingradi traktoritehas jt. Neisse ettevõtetesse suunati kõik jõupingutused- olemasolevad rahad, ehitusmaterjalid jne. Neid hoidis valitsus kogu aeg oma valvsa pingu all ja kindlustas nende rajamise vastavalt plaanile. Ideoloogiarinde töötajad käisid ka näidisettevõtetes ja kirjutasid põletavaid olukirjeldusi, kuidas kerkivad uued vabrikumüürid jne. Viisaastaku plaanidest said lõpuks valmis näidisnimekirjas olevad ettevõtted. Jaan 1933 kuulutati I viisaastakuplaan lõppenuks. Öeldi, et on täidetud. Midagi oli saavutatud küll. Anti käiku 1500 uut kaevandust või tööstusettevõtet. Väidetavasti tööstuse kogutoodang suurenes viisaastaku jooksul 75%. Kusjuures tööstustoodangu osakaal kogu SKT-st moodustanud väidetavalt viisaastaku lõpuks 70%, enne viisaastakut oli alla 50%. NL juhtkond võis väita, et NL-st on saanud tööstusriik, industriaalmaa. Tegelikkus nii ilus ei olnud, tegemist oli lakeeritud pildiga.
annaabi.ee 
