kus see õllestki odavam märjuke kiiresti ülipopulaarseks sai. Kahtlasest piiritusest valmistatud odav kadakamarjanaps, mille puudujääke püüti varjata suhkru lisamisega, nakatas britid niivõrd massilisse joomatõppe, et seda tuli ohjeldada kuninglike käskudega. 1736.1742. a kehtinud Gin Act, mis lisaks karmile hinnatõusule sätestas ka minimaalse 9-liitrise ostu-/müügikoguse, jättis vaesema rahva kuivale. Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus, mille redestilleerimisel saadud kuiva, puhast ja spetsiifilise lõhnabuketiga jooki lahjendatakse destilleeritud veega sobiva kanguseni, s.o 40 47º. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või teeb tootja ise. Kõigepealt valmistatakse maisi-, rukki- või odrameski, mille fermenteerimise tulemuseks on 67% alkoholisisaldusega virre. Järgneb kas ühe- või kahekordne destillatsiooniprotsess kolonnmeetodil. Saadud 7090% alkoholisisaldusega baaspiiritust lahjendatakse destilleeritud
Liialt soe vein on tuim. Veinide järjekord Püüdke veine serveerida alustades tagasihoidlikumatest, kuid kui te pakute veini toidu juurde, siis pidage ikka meeles millist rooga te parajasti serveerite. · Serveerige odavamaid veine enne kui kallimad. · Jooge enne kuiva, siis magusaid veine: magusad veinid muudavad kuiva veini maitse väga happeliseks. · Kerged veinid serveeritakse enne täidalasi; rasked ja piiritus veinid lämmatavad kergemad veinid. · Noored veinid serveeritakse enne vanu veine. Õige temperatuur Optimaalne temperatuur on säilitamiseks 110 C, kuid temperatuurid vahemikus 5- 180C ei kahjusta veini nii kaua kuni kõikumine on lühiajaline: korrapäratu temperatuur on kõige kahjulikum. Vein küpseb kiiremini soojas ning aeglasemalt madalal temperatuuril. Püsiv temperatuur on väga oluline.
Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse - kibedad napsud siia kuuluvad ka maitsestatud viinad. Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;.Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm
- destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid, estrid jt. Ained. Need eraldatatkse piiritusest rektifitseerimise ehk puhastamise teel. Seega on piiritus rektif.-ta ehk toorpiiritus või rektifitseeritud. Viimane jagatakse veel olenevalt puhastamise astmelt (extra, lux) Piiritus on kergestisüttiv, värvuseta vedelik, etanoolisisaldusega Eestis 96,6%. Valmistajaks Moe piiritusetehas, müüakse apteegis. DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega
võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni. 2. Sulfaadi või kaltsiumkloriidi lisamine veele- meetod mida kasutatakse meski ja õlle pH alandamiseks. 3. Reagentidega pehmendamise meetod- kasutatakse harva. Põhineb vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumisoolade keemiliste reagentide abil lahustumatuteks ühendikteks muutmisel, mis eraldatakse settimisel ja filtreerimisel. Meetodil on palju puudusi: nõuab suuri mahuteid, moodustub suur kogus aluselist heitvett tahkete osade sisaldusega. Peamine puudus antud meetodil on see, et ei saa kõrvaldada veest
· Saunamesi - kasutamiseks välispidiselt mesi toidab naharakke, puhastab poorid, annab nahale värskuse ja elastsuse, mitmesugused lisandid: eukalüptiõliga, kadakamarjaõliga, männiõliga, astelpaju- ja piparmündiõliga ja meresoolaga. Säilitamine - hermeetiliselt suletud eelistatult klaasnõus, mida hoitakse pimedas, kuivas ruumis, mille temperatuur on 810 °C, ei tohi säilitada raud-, tsink- ega vasknõudes, sügavkülmutamine ei ole soovitav. Kuumutamine - kuumutamisel üle 50 kraadi, hakkavad seal toimuma keemilised muutused ning ta kaotab enamuse oma kasulikest omadustest. 17. Suhkur, sool. Liigid ja sordid. Suhkruasendajate liigitamise alused. Kuumutamine. SUHKUR - keemiliselt on tavaline suhkur süsivesik sahharoos, mille molekul koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lähtudes toorainest, võib nimetada roo- või peedisuhkruks. Põhiomadusteks magusus, kõrge energeetiline väärtus ja konserveeriv toime.
Loksutage jääga ja kurnake. Serveerige kokteiliklaasi. 3 tilka grenatiini Roheline Lift Loksutage ja kurnake. Serveerige kokteiliklaasi. Klassikaline kokteil. 4cl dzinni 2cl rohelist Curacao'd Russian Pommacit Kaunistamiseks sidruniviil, marjad 2cl dzinni 2cl viina Valage dzinn ja liköör jääkuubikutele grokiklaasis. 2cl Creme de Cacaod Täitke klaas Pomaciga. Kaunistage. Tuntud Rootsi jook. Lokustage koos rohke jääga. Kurnake jahutatud kokteiliklaasi. Little Devil Snake in the grass 2cl dzinni 2cl heledat rummi 2cl dzinni
Energiasisaldust mõõdetakse kilokalorites (kcal) ja kilodzaulides (kJ). 1 kilokalor vastab 4,184 kilodzaulile. Toitained annavad energiat järgmiselt: 3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g. Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese keskmine päevane energiavajadus on 2630 kcal (400x4+100x4+70x9). See oleneb eluviisist, soost, vanusest jt. teguritest ning võib kõikuda 2000-st kuni 4000 kcal-ni. Kõrgema energiasisaldusega on vähese veesisaldusega ja rasvarikkamad toiduained. 1.4.Toidukauba märgistamine Toidukauba müügipakendil esitatav teave on järgmine. Toidukauba nimetus
mesilasema toitepiima jne . Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 °C. Alla 3 °C hoidmisel mesi ei kristalliseeru, kuid soojemasse ruumi toomisel toimub suhkrustumisprotsess väga kiiresti. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja aminohapped, seetõttu pole sügavkülmutamine soovitav. Lahtiselt hoitav mesi läheb niisketes hoiutingimustes aga käärima. TERAVILI Teraviljad on tatar, nisu, oder, kaer, rukis, hirss jne. Teravilja laialdane levik ja suur tähtsus on tingitud eelkõige sellest, et ta on inimese tähtsamaid toiduaineid, väärtuslik loomasööt ja tööstuslik tooraine. Teraviljast saame energiat, proteiini, süsivesikuid, rasvu, Kiudaineid, Naatriumit, B-Vitamiine ja E-vitamiine. Viljaterad saavad viljapeast välja tulla üksnes inimese abil
värvumise eest. Vähendatud aluselisuse/pH'ga piserdusvesi vähendab soovimatute silikaatide ja polüfenoolide ekstraktsiooni virde filtreerimisel Parandab pärmi flokuleerumist Soovitav kogus 50-150 mg/l [CO32-] Tõstab pH'd Viletsam tärklise lagundamine meskimisel Viletsam proteiinide lagundamine Polüfenoolide parem ekstraktsioon vilja kestadest Tumedam värv Robustsem mõrusus Madalam kolloidne stabiilsus Bikakbonaatide soovitav kogus: 0-50 mg/L- heledad õlle sordid 150.250 /L- merevaigu värviga õlle sordid 150-250 mg/L- tumedad sordid [Mg2+] Oluline mikroelement pruulimise vees Vajalik pärmile kofaktorina mõningate ensüümide tootmiseks Soovitav kogus < 30 mg/L Mg-soolad on lahustuvamad kui Ca-soolad Väiksem mõju virde pH'le ja maitsele > 20 mg/L MgSO4 võib anda virdele ebameeldiva hapuka ja kibeda maitse
kõrvitsaseemned; teraviljades; avokaados; sojaubades jne. Loomseid rasvu leidub: lihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, munakollases, 29 mereandides jne Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida päevas 50-100 g rasvu. KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame rasvu? 2. Kui palju rasvu me päevas vajame? ------------------------------------------------------------------------------------------------ Valgud. Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine peamine ehitusmaterjal. Inimese organism vajab nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikad: teravili ja teraviljasaadused; köögiviljad, kaunviljad;
jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur - nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused mõelnud välja suhkruvabu ning light-tooteid - näib tore, aga kui süüvida põhjalikumalt, tulevad välja karmid tõed
kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine) Klientide küsitlemine ja küsimustele vastamine Tunda põhjalikult kõiki firma tooteidja teenuseid ning soovitavalt ka konkurentide omi Suhtlemistakistused: Füüsilised takistused Kultuurimõju Tagasiside puudumine Rolliootused ja status Sõnumi sisu 18. Kliendile soodsa esmamulje jätmine Pane tähele! Tereta! Puhtus Näita ülesse soovi aidata Ole sõbralik ja tähelepanelik. Kontrollida tööpäeva jooksul sageli oma välimust Hoidke oma töökoht , esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtad Üldiselt teenindatakse klienti seistes. Kui istute peab klient olema samal tasandil Tervitage esimesena. Kui ei ole võimalik tervitada, siis naeratage või noogutage
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
