keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda- laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri
● Ilma kirjanduseta kultuur. ● Neil oli tähestik. ● Ainuke kirjandus nende kohta oli teiste kultuuride raamatutes. Viikingite retked ● Nad kauplesid, rändasid ja rüüstasid peamiselt Euroopat. ● Mõnikord kestsid rüüsteretked aastaid. ● Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades. Viikingid Eestis ● Eestis levisid ka viikingid. ● Enamus olid kas Saare- või Kuramaa mehed. ● Eestis on leitud palju aardeid viikingiajast. ● Eesti viikingite rõivastus sarnases Skandinaavia omaga. Viikingite pere ● Viikingite naised olid väga iseseisvad. ● Enamasti olid kodus ja tegid koduseid ülesandeid. ● Rollid olid ära jaotatud. ● Naised hoolitsesid pere eest. Geograafilised avastused ● Avastasid Gröönimaa. ● Jõudsin sinna kohale 14 laeva ja 500 elanikuga. ● Avastasid Ameerika tänu Gröönimaa leidmisele.
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid
osatähtsus. Kaasaegsete ajaloolaste arvates võis just sel perioodil nimetada Norrat esimest korda ühtseks riigiks. 12. ja 13. sajandil tugevnes kuningavõim, mis alistas nii kiriku kui feodaalid. Traditsiooniline ilmalik aristokraatia asendus teenistusliku aristokraatiaga. Siis muutus ka talupoegade staatus varasematest vabadest maaomanikest said rentnikud. Siiski rentisid Norra talupojad maa enamasti terveks eluks ja nende staatus oli parem kui suures osas tolleaegses Euroopas. Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil. Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Haakon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn. Enne oli see koht olnud vaid tähtsusetu majade kogum Oslo fjordi sügavaimates soppides. Kui must surm 1350. aastal Norrasse jõudis, elas linnakeses väidetavalt kuni 2000 inimest. Samal ajal oli Bergeni elanike arv 7000 ja Trondheimis 3000.
On ka üksikuid omaette kõrgendikul paiknevaid kantse, ringvall-linnused olid tollal väga haruldased. Peale tavapäraste linnuste püüti tollel rahutul ajal asulaid kaitsta ka muul viisil, näiteks rajati hooned keset veekogu vaiadele ja palkparvele, kuhu viis kaldalt sild. Selline oli näiteks Eesti lõunapiiri lähedal Viljandimaal paiknev Valgjärve järveasula, mis on Eesti alal seni erandlik. Hulga levinumad on sedalaadi asulad Lätis, kus need pärinevad küll alles viikingiajast. Tänapäeva loodusrahvastel (hõimud, kes elavad näiteks Lõuna-Ameerika dzunglites) on muinasajaga palju ühist. Seepärast on teadlased väga huvitatud nende eluolu uurimisest, et rohkem teada saada sellest kaugest ja omapärasest maailmast. Kasutatud kirjandus Kriiska, A., Tvauri, A. (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Tilk, M. (2003). Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn: Pärnutrükk. Kõiv, M., Raudkivi, P. (2004). Keskaeg II osa. Tallinn: Avita.
Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest. Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. Soome varaseim leid kanepikiududest pärineb viikingiajast. Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit . Näiteks 1938. aastal kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nõukogude Liidus. Kunstlikku tolmeldamist kasutades ja sordist olenevalt ulatus seemnesaak hektarilt üheksa tsentnerini (tavaliselt siiski 25 ts) ning kiusaak oli kuni 29 ts/ha . Kasutatud materjalid http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484 http://et.wikipedia
2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks on jumalad aasid ja vaanid , hiiud, kes kehastavad kurje jõude, kangelased, müütilided loomad. Eddaluule on säilinud mitmes käsikirjas. Eddalaulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, 6 Eddalaulud võib jagada kahte rühma: jumala ja kangelaslauludeks. Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu
käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana
üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega. Muuseumi praegusesse asukohta, Viimsi mõisa, ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Kogude kaasaegne eksponeerimine ning põhjaliku ülevaate andmine Eesti sõjaajaloost alates viikingiajast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni Kaitseväe tänaste välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargi sügavusse peidetud Viimsi mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks.
1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv, neid ühendav väin on lämmijärv (ka Soejärv). (A. Mäemets, 1977) Peipsi on olnud vähemalt 1000 aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket. Tema ääres elati juba keskmisel kiviajal. Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda järve kujutatud alates 16. Sajandist. Tänapäevaks on Peipsi tähtsus kahanenud küll veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ning Eestis suurim. Tema veepeegli pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, keskmine sügavus 15,3 m. Oma suuruse ja elupaikade mitmekesisuse tõttu on Peipsi koduks paljudele olenditele. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2 PEIPSI JÄRVE ELUSTIK
aastal, kui Norra kuningas Harald Hardraade ja tema mehed kaotasid Inglismaal Stamfordi silla lahingu. Keskaeg 12. ja 13. sajandil tugevnes kuningavõim, mis alistas nii kiriku kui feodaalid. Traditsiooniline ilmalik aristokraatia asendus teenistusliku aristokraatiaga. Siis muutus ka talupoegade staatus varasematest vabadest maaomanikest said rentnikud. Siiski rentisid Norra talupojad maa enamasti terveks eluks ja nende staatus oli parem kui suures osas tolleaegses Euroopas. Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil. Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Håkon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn. Sõltumatu monarhia 18. novembril 1905 valis Storting Norra kuningaks Taani prints Carli. Prints Carl oli abielus Suurbritannia kuninga Edward VII tütre printsess Maudiga ja tal oli üks poeg. Uus kuninglik perekond saabus Norrasse 25. novembril
Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana
Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad. Potensiaalsed pühapaigad: Looduses on sobivaid kohti küllaga. Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi.
Tegelikkuses on nii õhuke klaas, et seda võib pidada pigem karahviniks. Keskaegsetes linnades oli vein kasutusel eelkõige pidujoogina ning iga inimene seda tõenäoliselt ei joonud, kuid oluliselt populaarsem oli õlu, mida jõid kõik. Paljudes linnades oli vesi väga ebakvaliteetne, mis tõttu joodi pigem õlu, kalja või mõdu, mida toodeti keskaegsetes linnades kohapeal. Õlut on samas ka Saksamaalt sisse veetud. Eestis ning üldse põhjapoolses Euroopas on olnud leib juba viikingiajast peale ääretult olulise tähtsusega. Eestis on olnud kõige olulisemaks hapendatud rukkileib, mida on hakatud valmistama 11. sajandist. Seda saab kindlaks teha rukkiluste abil, mis on kõige olulisem vili, millest on valmistatud hapendatud rukkileiba. Hiljem kui linnadesse tuli palju sakslasi, siis arvatavasti tõid nemad endaga kaasa nisuleiva, mis hakkasid omavahel keskajal konkureerima. Rukkileib oli Eestis kõige tähtsam toit üldse, kuna ühegi teise toiduga ei ole nii
lahkunud sõdalastel on suured võimed, mis tõstis nad lõpuks jumala staatusesse. Snorri ei olnud ainus kirjanik, kes uskus, et viikingite jumalad olid moonutatud ettekujutus reaalselt elanud inimestest. Keskaja Norra ajaloos märgitakse ära kaks jumalat, kes pärinevad reaalselt eksisteerinud perekonna nimekirjast. Snorri kirjutas ka mahuka Heimskringla (,,Maailma ring"), mis hõlmab endas Norra kuningate ajalugu alates viikingiajast. Sinna kuuluvad naljad, luuletused, laulud ja jutud. Mõned lood sai ta teada oma esivanematelt, kuna osa neist nägi viikingite ajaloo suuri sündmusi oma silmaga. Oma hilisematel eluaastatel oli Snorri seotud Islandit Norra võimu alt päästa üritava vastuhakuga ning tapeti oma kodus Reykholt´is. Tema viimaseks lauseks peeti argpükslikku ,,Ära torka!", kuid hiljem leiti, et need sõnad olid pigem ,,Sina ei tohi tappa", seega suri kristlasest ajaloolane nii, nagu oli ka elanud.
seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasterännu ja eelviikingiajaks, on kuni siiani suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpul kääbas- ja tarandmatused üldiselt lõppesid, ehkki on teada veel ka üksikuid hilisemaid järelmatuseid. Viikingiajast on teada juba küllaltki palju kirjalikke allikaid, mis puudutavad ka Eesti ajalugu, ennekõike on nendeks skandinaavia saagad, Põhja-Saksa kroonikad (näiteks Bremeni Adami kroonika) ja Vene leetopissid (näiteks Nestori kroonika). Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene enam-vähem kindel planeeritud vallutusretk, kui Jaroslav Tark vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse Tartu kohal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. 1054
ka oma ressursse hästi ära kasutama). Rootsis oli talupoegadel sõjaväe kohustus (talupoegade rahvaarmee), mis oli odav ja praktiline Rootsi ülemvõim Läänemere regioonis. Vallutused Ingerimaa 1617 (tänapäeva Peterburi oblast), Põhja Baltikum 1561- 1629 (Eesti-Läti alad), mõned Põhja-Saksamaa piirkonnad 1648. Rootsi eripäraks 17saj oli nõrk kodanlus vanad traditsioonid ja ressursside mobiliseerimine eeldasid talupoegade heakskiitu, juba viikingiajast peale oli traditsiooniks, et maksude tõstmiseks on vaja talurahva heakskiitu: Rootsi nelja seisuse riigipäeval on esindatud ka talupojad (erand tolleaja Euroopa ajaloos). Suurriigistaatuse kaotab Rootsi suure Põhjasõja tulemusena (1721), mis paneb paika Venemaa kui Läänemere piirkonna olulise mõjutaja. Põhjuseks oli see et Rootsi oli liiga väike elanike arvupoolest (ainus kellel vähem oli, oli Taani) ja naabrid olid seetõttu tugevamad. Hollandi kuldajastu 17. sajandil
Pikka aega peeti neid röövliteks, kuid tänu arheoloogiale on see pilt hakanud muutuma. Nad on mänginud Euroopa kultuuriloos olulist rolli, ka omaaegsetest allikates on sellekohaseid märkusi. Parimad näited viikingite kunstist on Norra viikingikuningate haudadest leitud asjad. Ornamendid olid väga keerulised. Viikingite esemetel olid samuti peened ornamendid, oli palju eri ornamendistiile. Ruunikivid on omalaadesd muistised, Skandinaavias erinevatest ajajärkudest. Kõige uhkemad pärit viikingiajast. On olemas pildikivisid (nt anti legende edasi). Ruunid oli viikingite kiri, vanema kirjaviisi juures 24 ruuni, hiljem vähem. Ruunimärke kanti ka kividele, tekst kajastab viikingikuningate saatust. Kivisid püstitati sageli võõrsil langenud viikingitele. Viikingi kirja märke on avastatud ka esemete pealt ja omaette kirjana nt luude peal ja puust keppidel. Enamuses koosnevad märgid sirgetest joontest. On pakutud, et see viitas sellele, et viikingid kirjutasid keppide peale.
tähelepanu sellega, et neile ei leia samaaegseid vasteid mujalt maailmast ning vöörtäävi kiilule kinnitamise viis on ainukordne nähtus laevaehitusajaloos üldse''. Lisaks vöörtäävi kinnitusviisile kuuluvad ehituskonstruktsiooni iseärasuste hulka kiilu konstruktsioon ja kiilupalk ise, kahekordne plangutus - alumine klinker- ja pealmine karveelplangutus - ning klinkerplangutuse ühendus laeva kaartega Uisk-Muhu saare meistrid on hoidnud uisu ehitustraditsioone elus alates viikingiajast. Uisk oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai kere, avatud tekiosa, kaks paari aerusid ja hiigelsuur kahvelpuri. Muhulaste ametlikud kohustused uisu peal algasid aastal 1532 ja kestsid ligikaudu 400 aastat. Pärast I maailmasõda regulaarsed uisureisid Väinamerel lõppesid. -Kaubaveo eesmärgil laiendati laevakere ja lisati peegelahter
annaabi.ee 
