alustada uut peatükki oma elus. Koolitee ei ole olnud lihtne, kui teie suutsite vaatamata sellele iseendaks jääda. Te alustasite seda pikka teekonda 12 aastat tagasi, te õppisite ja arenesite ning saite nendeks, kes olete praegu. Veel natuke olla ja ringi vahtida... Veel natuke tohtida, tahta ja teha... Veel natuke kuskil pool ringi jahtida... Veel oodata koitu - veel oodata eha! Veel tuulel ja tormil lasta end räsida, veel seista päikeses ja vihmavees, veel nutust ja naerust pilgeni väsida, veel kellekski saada maailma ees! Inimene on siis õnnelik, kui tal on oma tee, mida mööda käia, oma täht, mille poole püüelda ja unistused, mille täitumise nimel tegutseda. Loodame, et olete leidnud selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril särab teie jaoks täheke, mille poole püüelda ja unistustest ei tohiks teiesugustel noortel inimestel ju omati puudu tulla.
raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.
Happevihmad Mis on happevihm? Happevihm on see, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuidas tekivad happevihmad Happevihmad moodustuvad, kui mitmesugused saasteained (SO2, CO2 jt) lahustuvad vihmavees ning tekitavad happed. Tuulega levib saastunud õhk suurte vahemaade taha ja nii sajab happevihma ka paikades, mis asuvad tööstusrajoonidest väga kaugel. Happevihmade kahjulikkus Happevihmad kahjustavad tugevasti loodust. Eriti tundlikud on hapete suhtes okaspuud. Happelised sademed kahjustavad aga ka mitmesuguseid ehitisi ja skulptuure Huvitavad faktid Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4 5,6 pH
Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa
mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Kuid on ka teadlasi kes on leidnud et mõõdukas happevihm võib olla loodusele kasulik: Pärast enam kui 20 aastat kestnud Michigani lehtpuumetsade uurimist on Michigani Tehnoloogiaülikooli Metsaressursside ja Keskkonnateaduse Kooli teadlased jõudnud üllatava järelduseni: mõõdukas temperatuuritõus ja atmosfäärireostusest pärinev
vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. Ehitus Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Paljunemine Samblikud paljunevad rakisetükikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil. Seeneniidid võivad moodustada ka eoseid. Nende tootmine võib toimuda kahte tüüpi viljakehades apoteetsiumides või periteetsiumides. Kui eosest arenev seeneniit uues kohas vajalikku vetikarakku ei leia, siis ta hukkub.
keemilistest elementide seas 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida
a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2 Tugev hape, mille kontsentreeritud lahus on tugev oksüdeerija ning mille lahust kasutatakse autoakus. H2S
Seal, kus mere kuivades ladestub kaalisool, leidub ka kainiiti ja kiseriiti. Suure tehnilise tähtsusega on karnalliit.[1] Maailmameres[muuda | redigeeri lähteteksti] Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg[viide?]) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi[1]. Soolajärvedes[muuda | redigeeri lähteteksti] Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi[1]. Vihmavees[muuda | redigeeri lähteteksti] Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Organismides[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. MAGNEESIUM LIHTAINENA Füüsikalised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]
eraldas esimest korda inglise keemik Sir Humphry Davy elektrolüüsi teel magneesiumi ühenditest. Hiljem avastas prantsuse keemik Antoine A. Bussy kuidas magneesiumi eraldada suurtes kogustes. Leiduvus Magneesiumi ei leidu looduses puhtalt, ainult ühenditena. Magneesium on vahevöös levikult kolmas element, moodustades sellest umbes 20%. Seda leidub ka maakoores, 2,0 mooliprotsenti, maailmameres (1 m3 sisaldab 1300g/t magneesiumiioone), soolajärvedes (kuni 30% magneesiumkloriidi), vihmavees, organismides ning mineraalides ja kivimites. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Magneesiumi sisaldavad ka puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda leidub ka teraviljasaadustes, piimas ja lihas. Magneesium organismis Taimedele on magneesium makrotoitaine, aktiveerides paljusid energia- ja ainevahetusprotsesse ning aitab hoida ribosoomide stabiilsust
ja häiris ka lennuliiklust. Tuhk on atmosfääris kiire jahtumise tulemusel klaasjaks massiks tardunud sulakivimi ehk magma tilgad. Erikaal on tavalistele kivimitele vastav Islandi puhul umbes 3 g/cm3, magma temperatuur maa sisemuses varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum. Väävligaaside lahustumine vihmavees põhjustab happelisi sademeid, mis võivad loodust kahjustada. Kahtlemata on ohtlik, tõenäoliselt see oht ei ulatu küll Eestisse. Vulkaaniline tuhk koosneb peentest teravaservalistest klaasikildudest, seega on ta ohtlikum kui tavaline pinnasest pärinev tolm. Tasapisi sajab alla, suuremad terad enne ja peenemad hiljem. Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera.
Sademed kannavad need maapinnale ja taimestikule. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad, mitmete tegurite ebasoodsal koosmõjul on happevihmad hävitanud terveid metsamassive, näiteks mäenõlvadel. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, kunstiteoseid ja mõjuvad soodustavalt inimeste ning loomade haigestumisele. Happevihmad avaldavad loodusele tuntavat mõju. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.
Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt, kui ka mehaaniliselt vähe vastu
vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,03,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti põhjustavad happevihmad ka hingamisteedehaigusi nagu näiteks astma, bronhiit. Arvatakse, et happesademed mängivad rolli Alzhaimeri tõves, kuna sellised mürgised kemikaalid nagu elavhõbe ja alumiinium satuvad vihma tõttu mulda
4) H2SO3 – väävlishape See on nõrk, ebapüsiv hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Vääveldioksiidi on alati suurlinnade, tehaste ja tööstuskeskuse õhus, kuna seal põletatakse palju väävlit sisaldavaid kütuseid (tehased, autod). Kütuste põletamise tagajärjel tekkinud vääveldioksiid reageerib edasi vihmas ja niiseks õhus oleva vee või veeauruga. Kui vihmavees on palju väävlishapet, siis sajab see happesademetena alla, kahjustades elukeskkonda (eriti okaspuid), ehitisi, metallist konstruktsioone, transpordivahendeid jt. Väävlishapet kasutatakse palju pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. 5) H3PO4 – fosforhape (ehk ortofosforhape) See on keskmise tugevusega hape, mis toatemperatuuril on tahkes olekus, ta lahustub hästi vees ja on värvitu, valge, kristalne aine
kered, radiaatorid, kanalisatsioonitorud Teras Raud+süsinik(vähem kui Tööriistad, masinaosad, 2%)+muud elemendid seadmed KESKKONNAPROBLEEMID Happevihm-vihm, mille pH tase on looduslike sademetega võrreldes madalam, tekib siis, kui saasteained (SO2, CO2) lahustuvad vihmavees ning tekivad happed. Happed levivad tuulega ja sajavad vihmaveega pinnale. See kahjustab loodust, eriti okaspuid, ehitisi ka skulptuure Osoonikihi lagunemine- osoonikiht on 10-50km kõrgusel maapinnast ja kaitseb filtrina kahjuliku UV-kiirguse eest. Osoonikiht laguneb freoonide(gaasiliste halogenoalkaanide) sattumisel kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad osoonikihti moodustavate ühenditega.
1)Toiduks 2)Võib põhjustada mürgituse 3)Lõnga värvimiseks Tähtsus looduses: 1)Lagundavad orgaanilist ainet 2)On toiduks loomadele 3)On sümbioosis taimedega 6. Samblikud (+JOONISED õ.lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81)
põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2] 4.1.1 Samblike ehitus. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse 6 talluseks ehk rakiseks.Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. [3] Lisa 1. 4.1.2 Samblike toitumine. Samblike suur vastupidavus igasugustes kasvukohtades tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Kuigi samblikud on harmoonilise kooselu sümbol, on samblikus peremeheroll seene käes. Seeneniidid on võimelised imema endasse õhuniiskust ja võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke
Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Magneesiumi sisaldavaid mineraale on väga palju, näiteks: oliviin, granaadid, magnesiit, kiseriit. Magneesiumi leiukohad Kõige suuremad ammendamatud magneesiumivarud asuvad meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t magneesiumiioone ja kuni 0.38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesiumi esineb ka mikroelementidena loomses organismis. Magneesiumi tootmine Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise
Mitu grammi lahustunud ainet sisaldab 150 kuupsentimeetrit 30%-list lahust, mille selle lahuse valmistamiseks? tihedus on 1100 kg/m3? 15. 3%-list lahust on 0,5 kilogrammi. Mitu grammi lahustunud ainet sisaldub selles lahuses? 38. Leida lahustunud aine (=900 kg/m3) ruumala, mis on vajalik 90 grammi 30%-lise 16. Mitu grammi 40%-list lahust saab valmistada 0,5 kilogrammist suhkrust? lahuse valmistamiseks. 17. Vihmavees on 0,15% lahustunud sooli. Leida 1 tonnis vihmavees sisalduvate lahustunud 39. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 300 kuupsentimeetri 5%-lise lahuse (=1010 kg/m 3) soolade mass. lahjendamisel 97 kuupsentimeetri. veega? 18. Mitu kilogrammi vett on tarvis võtta 0,2 kilogrammist etanoolist 10%-lise etanooli 40. Milline on 75 grammi aine lahustamisel saadud 15%-lise lahuse (=1100 kg/m3)
ulatuses jõgesid oli "surnud". Iga päev reostatakse mageveekogusid uute, keerukamate ja tugevamate mürkidega. Meie järvede ja jõgede olukorda halvendab ka see, et nad on suhteliselt madalad ning külmuvad talviti. Seetõttu on nende isepuhastumisvõime väike ja hapnik lõpeb talvel kergesti. Ka mürkide aurustumine on aeglasem. TÖÖSTUS: Euroopa jõgedesse lastakse igal aastal miljoneid tonne hõbedat, vaske, elavhõbedat, tsinki ja arseeni sisaldavaid ühendeid. Jõgedesse jõuavad ka vihmavees sisalduvad kahjulikud ained. Kütuste põlemisel paiskub õhku suur hulk vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi. Päikesevalgus muudab nad väävel- ja lämmastikhappeks, mis pöörduvad maapinnale tagasi happevihmade näol. Reostuse põhjused REOVEED: 1989. aastal valati ainuüksi Suurbritannias jõgedesse 1,4 miljardit heitvett. Enamik jõuab sellest ojade ja jõgede kaudu otse merre. Reovetes leiduvad mürkained toetavad seente orgaanilistest jäätmetest
(anorgaanilisteks aineteks). 15. Faagotroof [PHAGOTROPH--An organism that obtains nutrients through the ingestion of solid organic matter] Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Organism mis toitub tahketest orgaanilistest ainetest 16. Happevihm - piiskne H2SO4 udu, mis tekib väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel. (Kui heitgaasid lahustuvad vihmavees, tekib happevihm) 17. heterotroofne organism- taim- ja loomtoiduline loom 18. hüdrosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee 19. kantserogeenne aine- kasvajate(vähi) tekkimist põhjustav aine 20. karjatusahel- 1 tõiduahela põhitüüp, mis algab rohelistest taimedest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 21. Kasvuhoone efekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust,
Tühine veekogus on keemiliste reaktsioonide katalüsaatoriks. Praktiliselt kindlaksmääramatu vee kogus mõjutab suurem määral ainete füüsikalisi omadusi. Näiteks eeter keeb +35*, elavhõbe +357* juures, absoluutselt veevaba eeter keeb +83*, elavhõbe +459*C juures. Seega keevad absoluutselt veevabad vedelikud mitmekümne kraadi võrra kõrgemal temperatuuril. Raske vesi--D2O. Looduslikud veed sisaldavad keskmiselt 0,02% D2O. Kõige vähem on D2O lume- ja vihmavees, veidi enam jõe- ning järvevees, kõige rohkem aga merevees. Raske vee füüsikalised omadused erinevad tavalise vee omadustest: keemispunkt +101,4*, külmumispunkt +3,8*, soolade lahustuvus raskes vees on väiksem, võrreldes hariliku veega. D2O aeglustub ja pidurdab bioloogilisi protsesse. Deuteerium kuulub mikroelementide hulka. D2O laguneb elektrolüütiliselt raskemini kui harilik vesi, seepärast koguneb teda elektrolüüsiseadmete jääkvedelikku. D2O kasutatakse aatomienergiaks.
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
ka desulfureerimise protsess. Kõrvalsaadus sellises reaktsioonis on kips. Järelikult õhusaaste hulga vähendamisel, selle keemilise reaktsiooni kõrvalsaadus aitab vähendada happevihmade tekitatud kahju - kipsi saab kasutada happevihmadest kannatada saanud hoonete restaureerimisel. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Allikas : http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-1.htm & http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/3maahoid/elutuba/3-3-7paev.htm - 29 - KASVUHOONEEFEKT Õhus sisalduv CO2 täidab teatud filtri ja ekraani ülesannet. Päikese lühilaineline
amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Lihased sisaldavad
kogu oma keha pinna kaudu. Maismaal elaval vihmaussil on naha all tihedalt veresooni. Hapnik jõuab läbi naha veresoontesse ning veri kannab selle kudedesse. Vihmaussile sobib elupaigaks niiske ja õhurikas pinnas. Naha kuivamine, aga ka vee alla sattumine on talle hukatuslik. Lisa Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku. Vihmaveega üleujutatud käikudes ei saa nad aga pikemat aega olla, sest muld seob su ure osa vihmavees lahustunud hapnikust. Seetõttu vette jäänud hapnikust vihmaussile hingamiseks ei piisa ja ta roomab maapinnale. Joonis ja alltekst: Vihmauss hingab läbi õhukese niiske naha. Selgitus: Õhukese nahapinna all on veresooned, kus toimub gaasivahetus (hapnik ja süsihappegaas). * Miks on vihmaussil vereringe, aga lameussid saavad hakkama ilma selleta? --- 50 Lõpuseid on mitmesuguseid Vees oleva vähese hapniku kättesaamiseks sobivad hästi veresoonterikkad lõpused.
annaabi.ee 
