Medicile. Huvitavaks pean tema nägemust valitseja iseloomujoontest ja voorustest. Näiteks 16.peatükis käsitleb heldust ja kokku hoidlikkust, kus ta väidab nii: See, kes tahab säilitada inimeste silmis kinkija ilmet, ei tohi jätta kõrvale pillava eluviisi ühtki tahku. Kui olla liialt helde, siis tuleb lõpuks aeg, kus riik on kitsikuses. Siis tuleb, aga kehtestada kõrged maksud jne. ning valitseja muutub seega vihatuks rahva seas. Seda tuleb vältida. Kui sa oled valitseja siis on heldus juba kahjulik. Valitseja kulutab, kas endale ja oma alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni.
märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab. Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk
mingi õnnetus juhtub. Machiavelli on seisukohal, et pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem, seetõttu on tal ka vähem põhjust karmuseks. Inimesed usaldavad teda ja ta seisukohti, sest valitseja vanemad on rahvale tuntud ja nad usuvad et uus valitseja jätkab vanemate poliitikat. Machiavelli peab tähtsaks, et ei astuta üle eelkäijate kehtestatud korrast ning käiakse hiljem paindlikult ajaga ühte sammu, kuigi see ei pruugi endale meeldida. Kui erakordsed pahed ei muuda Valitsejat vihatuks, on mõistlik arvata, et alamad temast juba loomuldasa lugu peavad, just tema päritolu põhjal. Valitsemise põlisusse ja järjepidevusse sumbuvad nii uuenduste ajed ja eeldused kui mälestused neist, sest eks jäta ju iga muudatus endast alati maha pidepunkti järgmise ettevalmistamiseks. Minu arust on tema seisukoht on väga õige, sest tänapäeval diktaktoorsetes riikides toimubki täpselt see. Iga muudatus loob põhjuse järeltulevatel põlvedel teha veel muudatusi.
püsida, isegi siis kui ta selleks peab tegutsema aususe halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu. Sellepärast on vaja, et valitsejal oleks vaim, mis oleks valmis pöörduma vastavalt sellele, kuidas saatuse tuuled ja asjaolude muutumine talt seda nõuavad - võimalusel mitte eemaldudes heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba. Machiavelli toob välja mitmeid juhiseid, mida üks valitseja peaks silmas pidama, hoidumaks asjust, mis muudaksid ta vihatuks või põlatuks. Valitseja muudab vihatuks eelkõige ablas ja röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste anastamine, millest valitsejal tuleb hoiduda, sest kui inimestelt ei võeta nende vara ega au, elavad nad rahulikult edasi. Põlatuks muutub valitseja siis, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Seetõttu peab alamate silmis valitseja sõna olema seaduseks, kõigist valitseja tegudest aga peegelduma väärikust, vaprust, tõsidust ja kindlameelsust
alamatele, saad sa olla märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab. Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks 14 ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi15 1
alamatele, saad sa olla märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab. Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks 14 ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi15 1
muutusteks ja võimu säilitada tahtval valitsejal on tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Pädev valitseja teeb kõik, et võimul püsida; isegi siis kui ta peab selleks astuma aususe, halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu. Valitseja vaim peab olema valmis pöörduma vastavalt asjaolude muutumisele kui need temalt seda nõuavad - võimalusel mitte eemalduda heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba. Valitseja muudab vihatuks eelkõige ablas ja röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste anastamine, millest valitsejal tuleb kindlasti hoiduda. Põlatuks muutub valitseja siis, kui teda võetakse tujuka, kergemeelse, naiseliku, ara ja kõhklevana. Seetõttu peab valitseja sõna olema alamatele seaduseks, kõigist valitseja tegudest aga peab peegelduma väärikus, vaprus, tõsidus ja kindlameelsus. Valitsejat võivad ähvardavad kaht laadi ohud: seesmine, alamatest lähtuv;
puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus. Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel.Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad maksud ja koormised. Tuli ka küüdi kohustus , mis osutus eriti vihatuks. Talupoegade seas oli aga Ivo Schenkenberg, kes pani kokku talupoegade salga, mis esialgu oli abistaja omaette.Kaitses talupoegi jne.Ivo asus hiljem aga tegema koostööd Rootsiga,sest ta vihkas venelasi. Venelased vihkasid teda ka ja teda taheti väga ära tappa. Tema salk tungis salaja venelaste laagrisse, hävitas püssirohtu jne, käisid närvidele ühesõnaga.1577 mängis Ivo salk aga suurt rolli. 1578-79 algas venelaste taganemine
Et aga tal ei saa neid kõiki (voorusi) olemas olla ega oleks tal ka vimalik neid ausalt ja kõrvalekaldumatult järgida, siis peaks valitsejal jaguma sedavõrd taipu, et osata vältida hukkamõistu nende pahede pärast, mis võtaksid talt võimu...Samuti ei tarvitse ta hoolida häbisse langemisest pahede tõttu, milleta tal oleks raske võimu säilitada. Heldusest ja kokkuhoidlikkusest Kui oled helde, ei pääse vastandi häbist. Pillav eluviis helduse näol sunnib makse tõstma ja muudab vihatuks. Niisiis ihnuskoi maine on parem, sest varsti hakatakse teda heldeks pidama, kuna ta tuleb toime olemasolevate vahenditega. Julius II, kes sai paavstiks helde inimese mainega, aga ei mõelnud mainet säilitada. Prantsusmaa ja Hispaania kuningad on saanud teha erilise maksustaiseta nõnda päris palju sõjakäike. Kui oled teel võimule, on olla hea heldeks peetud, edasi pole see vajalik, vaid pigem kahjulik. Caesar oleks saatnud keisririigi hukatusse, kui
alati ülekaal, sest nad olid üksteisega kokku leppinud. 23 Kuna inimese varanduslik seis võis muutuda, võeti 4-5 aasta järel ette uus klassidesse jaotamine ja varanduse hindamine.24 Servius Tulliusele järgnes Tarquinus Superbus, kelle näol oli tegemist türanniga, kes ei austanud roomlaste kombetalitusi ega senati autoriteeti. Ühiskonnas tõusis üldine vastuhakk ja Tullius aeti Roomast minema. Sellest juhtumisest peale jäi roomlastele vihatuks kuninga kui riigijuhi nimi ning võeti üheskoos vastu otsus, millekohaselt muutub kuningat tagasikutsuv inimene koheselt lindpriiks, keda võib esimese kättejuhtuva relvaga tappa. See periood märkis esmakordset soovi ühiskonnas minna üle vabariiklikule korrale.25 4.2. Vabariigi aeg 21 Ibid 22 M, Pärna. Op cit. 23 Miksike. Servius Tulliuse reform. //www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/servius.htm 24 M, Pärna. Op cit. 25 Ibid
KUIDAS TULEKS VALITSEJATEL JÄRGIDA AUSUS Olemas on kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil. Valitseja aga peab oskama mõlemat kasutada.valitseja ei tohi ega saa oma sõna pidada siis kui selle järgimine võiks pöörduda tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust murdma. Valitsejal pole vaja omada kõiki häid omadusi tegelikkuses, kindlasti on tal aga vaja tarvis neid näida omavat. XIX PEATÜKK PÕLGUSE JA VAENU VÄLTIMISEST valitseja muutub vihatuks eelkõige tema rõõvellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine- sellest tuleb hoiduda. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Valitseja peab nõudma, et tema sõna oleks seadus. Valitsejal on kaks hirmu- üks alamatelt lähtunud (sisemine) ja teine võõramaalastest lähtuv (välimine). Valitsejal tuleb repekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. Kui valitsejal pole rahva
inimene hukkuks nende keskel, kes ei ole head. Valitsejal tuleks hoiduda vaid nendest halbadest omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral vältida, kuid kui ta seda ei suuda, pole sellest midagi, sest mõni pahena näiv asi võib järgmisel hetkel viia turvalisuse ja heaoluni. Heldus on kasulik ainult teel võimule, juba võimul olles toob see halba. Võimul helde olles viib see sind lõpuks laostumiseni ja vaesust vältides muutud sa aplaks ja vihatuks. On arukam leppida ihnuskoi mainega ja saada hukkamõistu osaks ilma vihkamiseta, sest heldus viib sind välja hukkamõistuni, millega kaasneb ka vihatus. Iga valitseja peab soovima, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks, kuid ta ei tohi kasutada seda omadust vääriti. See, kui valitsejat peetakse julmaks, võib lõpptulemusena viia välja rahva rahulolu ja ustavuseni. Sügavamalt järele mõeldes on selline julm valitseja hoopis heldem kui mõni, kes endast kohe algul helde
peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. ...pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte maksustada ja mitte raisata
” Sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib. “…pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada. ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas Humanistide mõjud 16.-17. sajandil vaeseks ja põlatuks või – püüdes vältida vaesumist – aplaks ja vihatuks. Kõigi Kuidas teha pealtnäha võimatut: ühendada Erasmus ja Machiavelli nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda (iustitia/honestas+utilitas) põlatakse ja vihatakse – heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni.”
hukkuks nende keskel, kes ei ole head. Valitsejal tuleks hoiduda vaid nendest halbadest omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral vältida, kuid kui ta seda ei suuda, pole sellest midagi, sest mõni pahena näiv asi võib järgmisel hetkel viia turvalisuse ja heaoluni. Heldus on kasulik ainult teel võimule, juba võimul olles toob see halba. Võimul helde olles viib see sind lõpuks laostumiseni ja vaesust vältides muutud sa aplaks ja vihatuks. On arukam leppida ihnuskoi mainega ja saada hukkamõistu osaks ilma vihkamiseta, sest heldus viib sind välja hukkamõistuni, millega kaasneb ka vihatus. Iga valitseja peab soovima, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks, kuid ta ei tohi kasutada seda omadust vääriti. See, kui valitsejat peetakse julmaks, võib lõpptulemusena viia välja rahva rahulolu ja ustavuseni. Sügavamalt järele mõeldes on selline julm valitseja hoopis heldem kui mõni, kes endast kohe algul helde mulje on
tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest." · "...pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või püüdes vältida vaesumist aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni." Heldus (järg) · "Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega."
annaabi.ee 
