muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohutuid emotsionaalseid muutusi. Sünnitus tähendab ka suuri hormonaalseid muutusi. Pärast sünnitust toimuvad ema kehas füsioloogilised ümberkorraldused, mille kutsub esile ajuripatsi nõristatav hormoon oksütotsiin.
On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin · Kehalised võimed kasvavad · Kiirus ja jõud suureneb · Tähelepanu teravneb · Energia mobiliseeritakse 2. Vastupanufaas tekib paljude ühesuguste stressipõhjustajate koosmõjul. · Ärritunud · füüsiline või vaimne nõrgememine · ülereageerimine · vihapursked · unehäired · enesehinnangu langemine · masendus · ülesöömine 3. Läbipõlemisfaas tekib pikaajase ülemäärase stressi tagajärjel. Inimene kogeb liiga suurt survet ja samal ajal pole tal põhjust rahuloluks, tihti neil kes töötavad teiste inimestega. · Kurnatus · Küünilisus · Ebaefektiivsus · Kalduvus vigadeks töös, õnnetusteks Temperamendi tüübid:
peavalud, kaela- ja seljavalud, hammaste krigistamine, kõrvetised, küünte närimine, seedehäired, kaalumuutused, hooletu välimus, tõusnud vererõhk. tegevuste edasilükkamine. Kognitiivsed Emotsionaalsed Halb keskendumisvõime, Närvilisus, ärevus, mälu halvenemine, tujumuutused, negatiivne (enese)hoiak, ärrituvus, vihapursked, hajameelsus, segadus kergesti nutma hakkamine, halb otsustusvõime, kannatamatus, muretsemine lootusetus/abitus, ebakindlus 1.6. Millest stressikogemus sõltub? Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle
- Võimetus tunda süüd ja õppida karistusest - Ei pea kinni normidest ja moraalireeglitest - Kalduvus teisi süüdistada - Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus 21. Ebastabiilse isiksusehäire diagnoosimise kriteeriumid - Enesekontrolli puudus - Kalduvus käituda impulsiivselt, arvestamata tagajärgi - Kõikuv meeleolu - Puudub ettemõtlemisvõime - Tugevad vihapursked võivad viia agressiivsuseni Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõikuv meeleolu - Enesekontrolli puudus - Vihapurksed koos agressivsusega, vägivaldsus Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõik need sümptomid, mis on impulsiivset tüüpi isiksusel - Lisaks ebaselge mina-pilt ja eesmärgid - Äärmuslikud katsed vältida hülgamist - suitsiidiähvardused ja enesevigastamine 22
Eirab igasugu kohustusi, ei käi tööl, ei hoolite oma laste eest, ei maksa võlgu ega makse. Rikub erinevaid seadusi, on olnud palju kohtus või politseis, karistatud. Domineerivad on sotsiaalsed tunnused, on leitud ka isiksuseomadusi. Tal on madal frustratsioonitaluvus ja agressiivne. Kaldub teisi süüdistama ja end õigustama. Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus: emotsionaalselt plahvatav, iseloomustab vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vihapursked, ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale. Tema hoiakud ei ole antisotsiaalsed, ta saab aru kui on halvasti käitunud. Samas ta võib olla sentimentaalne. Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus: on emotsionaalselt ebastabiilne, tal on ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused. Kalduvus langeda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, kogeda ägedaid emotsionaalseid kriise. Keskne tunnus on identiteedi puudumine.
Tavaline on ka korduvate häälte ja häälitsuste tegemine, korduvate kehaliigutuste tegemine. Paljudel näib olevat mingi tajuhäire näiteks ebatavaliselt tugevad reaktsioonid teatud helidele või materjalidele. Teisel eluaastal on iseloomulik huvi puudumine teiste laste vastu, osaliselt seiskunud kõneareng, võimetus kuuletuda, rituaalkäitumine, üksikasjadesse takerdumine või vihapursked. Võib tunduda, et laps kuuleb vaid teda huvitavaid asju. Laps ei ilmuta huvi teiste 2 inimeste vastu ja tunduda täiesti endassesulgununa. Paljud hakkavad pisut rääkima, osad on keeleliselt hilinenud ega räägi üldse, osadel on aga väga arenenud ja väljendusrikas keel. Kolmas kuni kuues eluaasta. Kolmandik Aspergeri diagnoosiga lastest räägib 3a. väga vähe,
surnud; kõigil oleks parem, kui mind ei oleks. · Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, varasemad suitsiidikatsed, oma asjade äraandmine, äkiline käitumise ja meeleolu muutus, õpitulemuste järsk langus, koolivägivald. · Tõsise suhte lõppemine, vanemate surm või lahutus, pere majandusraskused, kolimine. · Eraldumine sõpradest, depressioon, pidev rahulolematus. · Muutused une- ja söömisharjumustes. · Keskendumisraskused. · Ebatavaline tundlikkus ja vihapursked, madal enesehinnang. · Märgatav kaalu kasv või vähenemine. · Kaob huvi oma välimuse vastu. Eriti tähelepanelik tasub olla, kui lapsel ilmneb mitu viidatud märki üheaegselt. MIDA TEHA? · Kuula ja kuule. Kui inimese enesetapumõtteid tõsiselt ei võeta, tajub ta seda hoolimatusena. · Ole toetav ja mõistev, ära moraliseeri. Väldi valesid julgustusi: küll kõik saab korda. · Usalda oma vaistu. Kui tunned, et inimene on ohus, käitu otsustavalt räägi
Eeldatakse, et kõik teised on vastutustundetud, püsimatud, oskamatud ning enesekesksed. Usutakse, et teatakse, mis on parem ning peetakse üksikasju tähtsamateks. Käitumises eristuvad selgelt reeglite rakendamine, perfektsionism, hindamine, kontrollimine, arvustamine ja karistamine. Ebastabiilne - Isiksushäire, mida iseloomustab tugev kalduvus impulsiivselt, tagajärgi arvestamata tegutseda, ja kõikuv meeleolu. Ettemõtlemise võime on minimaalne ja tugevad vihapursked viivad sageli vägivallani või käitumisplahvatusteni, mis tekivad eriti kergesti siis, kui keegi kritiseerib või takistab impulsiivseid tegusid. 8 Ebastabiilsete isikuhäirete iseloomustamiseks kasutatakse kahte alavarianti: Impulsiivne impulsiivsele inimesele on iseloomulik ebastabiilne ja kapriisne meeleolu ning fakt,
htm) Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena: 1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine. 2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. 3. Afektlabiilsus - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. 5. Ambivalents - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu Eutüümne meeleolu - normaalne meelolu, s.t depressiivse või kõrgenenud meeleolu puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. (http://www
· Halb prognoos: 70%lasteaialastest samad probleemid koolis 40% käitumishäiretega lastel hilisem antisotsiaalne käitumine (võrrelduna 10% mittediagnoositud lastega) · Agressiivsus + tõrjutus koosmõju eriti oluline ennustaja · Mida varem algavad, seda halvem prognoos Agressiivsus · Käitumisakt, mille tagajärjel tehakse teisele indiviidile haiget. ülemäärane kaklemine, huligaanitsemine, julmus inimeste ja loomade vastu, äkilised vihapursked, püsiv sõnakuulmatu käitumine, suhetega manipuleerimine. püüeldakse oma eesmärkide saavutamisele (mistahes hinnaga) püüeldakse sotsiaalse domineerimise poole, et kontrollida teiste tegevust ja arvamusi kaitstakse ennast tajutud ohu eest · Vanuseti avaldub erinevalt Agressiivsuse tüübid · Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmärki. Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus.
häirete puhul. Nad võivad tuua minimaalseid muudatusi. (Gacono, Reid 22.04.2007: 653). Otsest ravimit pole, kuid on mõned, mis aitavad kahandada ainete tarbimist, näiteks alkoholi tarbimist (Gacono, Reid 22.04.2007: 654). Ebastabiilne isiksus Ebastabiilne isiksus on isiksus, keda iseloomustab kõikuv meeleolu ja tugev kalduvus impulsiivselt, tagajärgi arvestamata tegutseda. Ettemõtlemise võime on minimaalne ja tugevad vihapursked viivad sageli vägivallani või käitumisplahvatusteni, mis tekivad eriti kergesti siis, kui keegi kritiseerib või takistab impulsiivseid tegusid. Eristatakse kahte alavarianti, mille ühiseks tunnuseks on impulsiivsus ja enesekontrolli puudulikkus. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Impulsiivset tüüpi inimene on emotsionaalselt plahvatav. Ta ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda. (Allik etc 2003: 123). Tal on vähene impulsikontroll ning tavalised on
Lapsed on piiririkkumistest võlutud. See väljendub kõrges hinnangus, mida nad omistavad muinasjutu-, raamatu- või filmikangelastele, kes jätavad oma harjumused ja kodu ning asuvad teele, et ennast proovile panna, seiklustesse sattuda ning kurjade ja salapäraste jõududega võidelda. '2.2 Piiride puudumine Piiride puudumine muudab lapsed ebakindlaks ja tasakaalutuks. Kasvatusstiilid, kus pidevalt vahelduvad piits ja präänik, allasurumine ja järeleandlikkus ning minnalaskmine ja vihapursked, on lastele raskesti või üldse mitte mõistetavad. Neile lastele, kellele pole piire seatud, tähendavad piirid ja reeglid sageli keelde ja karistusi. Viimastel on laste jaoks eriti negatiivne tähendus, sest nende abil püüavad vanemad või kasvatajad murda lapse tahet. Keelud ja karistused pole piiride seadmisel sobivad vahendid, sest keelud sunnivad salatsema ja valetama ning varjutavad uued kogemused ebameeldivate tunnete ja süümepiinadega,
väliskeskkonnaga. Sisemised konfliktid jagab Mentoz, teadvustamata ja teadvustatud konfliktideks. Glasl seevastu jagab konfliktid kuumadeks ja külmadeks. Kuumi konflikte iseloomustab üliaktiivsus, tundlikus, avalikud rünnakud jne. Kuumade konfliktide osapooled on tavaliselt vaimustunud meeleolus. Oma motiive peetakse pühaks. Kuumi konflikte iseloomustab ka liidrikesksus. Külmad konfliktid väliselt otseselt ei avaldu, pinged ja vihapursked neelatakse alla. Külmade konfliktide puhul on osapooled toimunus sügavalt pettunud. Illusioonid on purunenud, pole millegi poole püüelda. Osapoolel puudub tavaliselt juht. Osapoole liikmed on enda ja oma ideede suhtes sarkastilised. Organisatsioonis võivad külmad konfliktid järgneda vaimustusperioodile. Kuumad konfliktid võivad luua hea eelduse lahenduse leidmiseks, külmad konfliktid seevastu võivad vinduda aastaid
Annad hinge ära, vastu saad kõikvõimsuse. Partituuris ei ole võimalik kirja panna. L. Armstrong, Hendrix Kõrvutlus kahest loost: kuidas valges muusikas musta ära kasutada. Nooruse konseptsioon. Enne romantismi polnud käsitletud, tajutud kuid ei käsitletud detailselt. Oluliselt muutis käsitlust noor olemisest Rousseau ,,Emile" puberteedi iga tähistas inimese teist sünnihetke, emotsionaalselt väga keeruline aeg, meeleolu muutused, vihapursked. Rousseau idee: tajutav intervall lapseea ja täiskasvanu ea vahel, tuleks pikendada. Süvendada inimese taju selle vahepealse aja osas. Kus hariduse andmine lõpetatakse, tuleks seda alustada, R'i arvates. Romantismi ajal sai noor olemise mõiste erilise jõu. Noor olemisele mudel: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" (Napoleoni lemmikraamat). Õnnetu armastuse, enesetapu raamat. Euroopas läks moodi ensetappude laine. Hingeline kriis, sellest sai noor olemise definitsioon
ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab , mis rahustab *kätumise süstemaatiline korrigeerimine (biheivioristlikul teoorial põhinevad võtted nt kiitus ja karistus; sotsiaalsel õppimisel põhinevad võtted nt eeskuju; käitumise tugikavad nt süstemaatiline käitumise jälgimine, arutelud, tunnustus edu puhul jne) *tunnete tunnustamine, kuid ebasobiva käitumise
Alanemine: 1) Hüpopaatia emotsionaalse reaktiivsuse alanemine (residuaalne skisofreenia) 2) Apaatia erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine (residuaalne skisofreenia) Kõrgenemine: Emotsionaalne labiilsus, afektlabiilsus (hüperpaatia emotsionaalse reaktiivsuse suurenemine) väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel (orgaaniline isiksushäire). Moondumine: 1) emotsionaalne inadekvaatsus emotsioonide mittevastavus tegeliku olukorraga, mõtete või kõnega (skisofreenia) 2) ambivalents kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil (skisofreenia) Meeleolu muutused Meeleolu püsivam emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt
- Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine: Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. (kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel) Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. Seotud luulumõtetega, skisofreeniga, äge psühhoos. Ambivalents – kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. Meeleolu Püsiv emotsioon mida isikud subjektiivselt kogevad ning avadavad ja mis on täheldatav ka teistepoolt
enamasti ei ole agressiivsed- - Perekonnas avalduvad käitumishäired probleemid avalduvad lähisuhetes - Sotsialiseerumata käitumishäire laps tekitab teistele kahjusid, käitub agressiivselt, probleemid suhtlemises eakaaslastega - Sotsialiseerunud käitumishäire - laps tekitab teistele kahjusid, käitub agressiivselt, eakaaslastega suhetes probleeme ei ole o Ülemäärane kaklemine, kiusamine o Julmus inimeste või loomade vastu o Valetamine ja varastamine o Sagedased vihapursked ja sõnakuulmatus o Negativism, koostööst keeldumine Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 38 Kas on tegemist kehva kasvatusega? Probleemid võivad tekkida ka siis, kui last ei ole õpetatud sotsiaalselt käituma. Tuleb analüüsida lisaks lapsele ka lapse kasvukeskkonda. Hüperkineetilised häired (F90) Aktiivsus- ja tähelepänuhäire (ATH) halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis
annaabi.ee 
