................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme.....................................................................................................................................17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................18 0 Sissejuhatus
TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava.
· Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus LÄTI MAATUNDMINE · Greif rikkuse kaitsja · 2 tammepuuoska · Lipupael · Kolm tähte kolm kultuuriajaloolist regiooni: Kurzeme/Zemgale, Vidzeme, Latgale RIIGIHÜMN ,,Dievs, sveti Latviju" (,,Jumal,õnnista Lätit!) · 1920 · Karlis Baumanis · Esimene laul sõnaga ,,Latvia" · Esmaesitus I Laulupeol 1873 RAHVUSLIND Linavästrik RAHVUSLILL Karikakar RAHVUSPUTU Kahe täpiga lepatriinu KAS RAHVUSKIVI Merevaik RAHVUSPUU Tamm, pärn RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA
Läti. Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve
Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts,
forms; 2 - boundaries of medium bedrock forms; 3 - escarpments. I - Depression of the Gulf of Finland: 1 - Sub-Vendian Peneplain; 2 - Cambrian-Vendian Peneplain; 3 - Vendian Escarpment; 4 - Cambrian Escarpment. II - Viru-Harju Plateau: 1 - Ordovician Escarpment; 2 - Pandivere Elevation; 3 - Ahtme Eminence. III - Livonian Lowland: 1 - West-Estonian Lowland; 2 - Depression of the Gulf of Riga. IV - Middle-Devonian Plateau: 1 - South- Sakala Elevation; 2 - Otepää Elevation; 3 - North-Vidzeme Depression. V - Central-Estonian Lowland and Depression of Lake Võrtsjärv. VI - Lake Peipsi Depression. VII - Valga and South-Estonian lowlands. VIII - Upper- Devonian Plateau: 1 - Haanja-Aluksne Elevation; 2 - Karula Eminence; 3 - Vidzeme Elevation; 4 - Devonian Escarpment; 5 - East-Latvian Lowland. Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 177 Pinnakate Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud
· Rehetuba on rehealusest ja kambritest kitsam ja kõrgem · Rehetoa eest on koda · Rehielamus on rohkem kambreid · Rehealuse kõrval ja rehetoa taga esineb aganik (ruum, kus säilitati viljapeksujääke ehk aganaid, põhku loomade allapanuks) REHIELAMU LÕUNATÜÜP Üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel. Lõunatüüp levis enamasti Lõuna-Eestis, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal. Samuti ka lätis Vidzeme piirkonnas endistel liivlaste aladel. Võrreldes põhjatüübiga: · Rehetoa ja rehealuse seinad on ühekõrgused, ja seetõttu on hoone seinad kõrgemad kui põhjatüübi puhul · Tihti paiknes rehielamu küljes sealaut EHITUS Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad
(EE) · ... aga ilmnesid olulised erinevused regioonide lõikes: EOS Gallup Olla palgatöötaja 49 53 39 Europe Olla ise (endale) 37 42 52 Vidzeme 8,9% tööandja Riia 7,3% EKI uuring Olla palgatöötaja 65 LÄTI 6,6% Latgale 5,3% Olla ise (endale) 29 tööandja
............6 Looduskaitse............................................................................................................................... 7 Inimtegevus.................................................................................................................................7 Asend Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele
Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme kubermangu hõlmava üldmõistena. 1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga, aasta hiljem lõppes kubermangu eksistents Saksa okupatsiooni tõttu. Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk Läti-Liivimaa) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani kasutusel. 2 1.2Liivimaa kultuur Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Suomalaisuuden Liitto, Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lvõd
Valgustusega oli lugu väga kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talutoa peamiseks valguseallikaks oli pird, mis asetati ahju ja pandi põlema (Talupoja elamu: Vikipedia). 5 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU "Lõuna-Eesti tüüpi rehielamute levikupiirkond on palju väiksem, kui mitte arvestada Põhja-Läti (Vidzeme) osa. Teda esineb peamiselt Kagu-Eestis, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal lõunapoolsetes kihelkondades, Loode-Saaremaal, Hiiumaal ning mõne väikse grupina Lääne- ja Ida-Virumaal" (Tihase 1974: 126). Feodalismiperioodi lõpul kuulus rehielamu kompleksi kolm põhilist ruumi: rehetuba (rehetare), rehealune (koda) ja kamber, mis tihti rehielamule juurde ehitati. "Eesti rahvakultuuri leksikon" jagab rehielamud kaheks: Põhja ja Lõuna tüübid.
pärineb 14. sajandist. 8 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13. 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuuluv hertsogkond). Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana- Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.
ent vabastas nad peagi. Lisaks ilmunud. Tavaliselt on ta suutnud pika aja vältel kuhugi Arvi TAPVER vettpidavale alibile kaitses neid teatanud faksitsi, et jääb oma müüa. Tegemist on peamiselt Süütõendite puudumisel advokaat, kes on varem olnud tunnistuse juurde. kosmose-, militaar- ja mõistis Läti Vidzeme Läti siseminister. Aastavahetusel tuli faks, milles elektroonikatööstuses ringkonnakohus möödunud Kohtualusel mälulüngad Matsel märgib, et ta polegi kasutatava eriterase sulamile nädalal õigeks Silmeti Sedov kinnitas politseile ja enam süüaluse ära tundmises kuumuskindlust andvate
Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür. · Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m ü.m.p. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele
Pealinn: Riia Riigikeel: läti keel Rahaühik: latt (31 lk 12) Läti asub Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ääres. Rannik on madal, liivane ja vähe liigestunud. Lätis ainus laht, mis ulatub maa põhjaossa on Riia laht. Piki randa kulgev Rannikumadalik liitub Daugava ja Lielupe alamjooksu vahel paiknevate tasandikega ning Põhja- Läti madalikuga. Koos moodustavad need Kesk- Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums
D) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole NB! Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seega ka kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust (Liivimaa konföderatsiooni), mis eksisteeris 13.16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuuluv hertsogkond). Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.
,,Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport", mille juhtpartneriks on AB Storstockholms Localtrafic. Samuti osaletakse projektis ,,ACTIVE", mis tegeleb säästva, tervisliku ja ohutu linnatranspordi arendamisega, kasvatades linnavalitsuse kompetentsi ja kaasates erinevaid huvipooli linnavalitsuse tegevusse. Projekti juhtpartneriks on Napier Ülikool Edinburghis Suurbritannias. Tartu linn osaleb ka projektis ,,Rattaga läbi Vidzeme ja Lõuna-Eesti". Eestist on projektiga liitunud 26 omavalitsust ja Lätist 9 omavalitsust. Juhtpartneriks on Vidzeme Turismiassotsiatsioon. Või vähe keerulisemalt: Säästva transpordi edendamine on ühise transpordipoliitika peamine eesmärk. Selle saavutamiseks tuleks vähendada transpordisektori mõju kliimamuutusele ja selle negatiivset toimet, eelkõige ummikuid, mis piiravad liikuvust, ning õhu ja mürasaastet, mis kahjustab tervist ja keskkonda
luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik. Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alksne kõrgustikud. Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht. Meresaari pole. Enamik jõgesid kuuluvad Liivi lahe vesikonda, veerikkaim on Daugava. Järvederikkaim on Latgale kõrgustik, kus paikneb 40% kõigist järvedest. Läti paikneb mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, idapoole liikudes muutub kliima mandrilisemaks, mis väljendub peamiselt külmemates talvedes, sademeid rohkeim
Põhiseadusega on paika pandud läti vabariigi lipp ja vapp.(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke) Väina jõest põhjas 'Latgale(täheke) 27 rajooni 2009- teostus haldusreform al.2009 a. On 1-astmeline kohalik omavalitsus. Kogu läti ala jaguneb 110 piirkonnaks Novads,millele lisandub 9 omavalitsuslikku linna.Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku
Nõukogu valib munitsipaliteedi täitevvõimu juhi (linnapea, rajoonivanem) ja teised olulisimad ametiisikud. Nõukogud nimetavad ka seninija vanema. 9. Läti Vabariik (kõnes: Läti) Pindala: 64 589 km² Rahvaarv: 2 306 600 (2005) Pealinn: Riia Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, Läti Vabariigi PS (Satversme) § 1 kohaselt koosneb neljast ajaloolisest maast: Kurzeme (Kuramaa); Latgale (Latgallia); Zemgale (Semgallia); Vidzeme (Lõuna-Liivimaa). Jaotub 26 rajooniks ja 7 rajooni staatusega linnaks, need jaotuvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks (v t ülalpool). Konstitutsiooniline alus - Lätis on kahetasandiline omavalitsussüteem (2007; vt Läti Vabariigi koduleht): I (esmatasandi) moodustavad 527 kohaliku omavalitsuse üksust e munitsipaliteeti: - 7 vabariiklikku linna ja 53 linna (vrd maakonnalinnad); - 432 valda; - 35 ühendatud (liitunud) KOV üksust
annaabi.ee 
