kuid mida rohkem ma tööl käisin, seda rohkem hakkas mulle tunduma, et see eriala sobib mulle. Olles natuke üle aasta lasteaias töötanud, olin kindel, et see on täpselt see, mida tahan teha. Seejärel otsustasin vastavat eriala õppima minna. Töökaaslased soovitasid Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledzit ja peagi olin ma Rakveres sisseastumiskatsetel. Esmamulje koolis oli hea, maja oli pisike ja armas. Inimesed kellega sisseastumiskatsetel vestlesin innustasid mind veelgi, tekitasid minus sooja tunde ja olin kindel, et olen õiges kohas. Kuigi ees ootasid katsed samal erialal Tartu Ülikoolis, olin mina enda jaoks juba otsuse teinud, et tahan õppida Rakveres. Siiani pole ma pidanud pettuma, sest hetkel on kõik olnud suurepärane. Olen otsinud enda jaoks õiget eriala kaua, kuid hetkel võin öelda, et olen selle leidnud. Kuid iial ei tea, mis üllatusi elul minu jaoks olla võib.
Põlva Restoranis töövarjuna Mina käisin töövarjul Põlva Restoranis. Minu arvates on koka ja kelneri ametid suhteliselt huvitavad. Otsustasin tutvuda selle valdkonnaga natuke lähemalt. Vestlesin restorani administraatori Eda Kudritsaga ning jälitasin teda mitmeid tunde. Eda andis mulle kõigest toitlustusteeninduse valdkonnaga seonduvast väikese üleaate. Põlva Restoran kuulub Põlva Tarbijate Ühistule. See restoran asub kesklinnas Konsumiga samas hoones teisel korrusel. Esmamulje oli positiivne. Ruum on hästi sisustatud ja üsna avar. Eriti köitsid mind seal erksad värvid: punase-halli sisustusega lauad. Restoranis on kahte moodi teenindus: Bestroo ja A`la carte
Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Et klient väldiks teda ohustavaid tegureid peab ta samuti olema hoolas ,kui märkab midagi kahtlast juuksuri töövahenditel peaks ta kohe juuksurit sellest teavitama. Klient peaks ka teavitama juuksurit kui tal on allergiad. Ning istuma rahulikult toolis, et juuksur saaks oma töö ilusti lõpule viidud. Intervjuu juuksuriga tööohutuse teemal Juuksur kellega mina vestlesin tööohutuse teemal ja kes töötab ilusalongis Käärkäsi ütles, et nende salongis pööratakse palju tähelepanu tööohutusele .Näiteks nende salongis kasutavad kõik juuksurid kumera otsaga kääre, et vältida võimalike vigasusi ja tagada klientide meeldiv ning sõbralik teenindus. On juhtumid selliseid töö õnnetusi, kus kliendile on lõigatud kääridega kõrva või juuksur vigastab ise ennast kääridega. On ka tulnud ette kliendi või enda kõrvetamist lokitangidega.
on millegi väga loogilise ja iseenesest mõistetavaga. Samas tean omast käest, et kuigi nõustun antud väitega, olen seda elus korduvalt unustanud ning langenud sisututesse vaidlustesse isikutega, kes on selle samuti unustanud. Mõtlemisainet on siin kuhjaga. Aastad tagasi õppisin infotehnoloogiat ning meie üheks õppejõuks osutud isik, kelle teadmised olid konkreetselt vananenud ja ta õpetas meile valeinfot, mis ei vastanud antud ajahetkel enam tõele. Peale tundi vestlesin viisakalt õppejõuga sellel teemal ning uurisin, kas ta on sellest teadlik. Loomulikult ei olnud ta sellest teadlik või ei tahtnud tunnistada, et õpetatud materjal on iganenud ja vale. Loomulikult ei suutnud tol ajahetkel ka mina omaks võtta, et õpin inimeselt, kes minu silmis on õpilastest teatud mõttes oma erialal vähem haritud ja õpetab valesid/alamaid tõdesid. Kokkuvõttes jätsin IT õpingud pooleli ning
Suhted õdede-vendadega. Peres on peale Janela veel üks laps 11aastane vend. Ema ja patsiendi enda sõnul on vend justkui ,,jumalus", keda patsient kummardab ja ümardab. Venna jaoks ollakse kõigeks valmis, venna jaoks hoitakse paremad asjad, söögid jne. Meelsasti mängib ja tegeleb vennaga, sealhulgas meeldib patsiendil koos vennaga käia metsas telkimas, ollakse vahel isegi kaks-kolm ööd ära. Kokkuvõtte vestlusest patsiendiga. Vestlesin patsiendiga ajavahemikus 05.05.08 - 23.05.08 psühhiaatriahaiglas neljal korral. Vestlus oli sundimatu, alul vestlesime niisama, pärastpoole küsisin mõne küsimuse ka. Kuna oleme juba tuttavad ( Pt.ennem ka psühhiaatriahaiglas ravil olnud), siis ei olnud probleemi usaldamisega. Iseasi, palju oli vastustes tõtt. Niisiis, momendil haiglas viibides ning ravil olles hakkab patsiendi mõttemaailm muutuma paremuse poole. Mõtted hakkavad positiivsemaks muutuma. Hakkab aru
Kust saavad õpilased snusi ja kui levinud see on? Järgneva informatsiooni sain ma vesteldes oma kooli põhikooli õpilastega, enne pidin muidugi lubama, et kellegi nime ei avalda ja edasi seda ei räägi. Selgitasin neile, et vajan infot oma essee kirjutamiseks. Pean tõdema, et saadud informatsioon oli pisut ehmatav, kas tõesti siis on snus nii laialdaselt levinud. Vestluses osalenud 7 klassist oli igas klassis umbes 8 10 regulaarset kasutajat (klassis valdavalt 20- 25 õpilast). Vestlesin õpilastega bioloogia tundide raames, vestluses osalesid 7 9 klassi õpilased. Suures osas on kasutajateks just poisid, tüdrukute kasutamine on väiksem. Tüdrukud tõid välja, et snusi on nii ebameeldiv huule alla toppida ja kole on ka. Poiste meelest aga väga mõnus, ei riku ju kopse. Kuna meie koolis õpilasi välja ei lasta vahetundide ajal, siis tuli neil leida muu võimalus kuidas oma igapäevane nikotiini vajadus kätte saada. Siin siis snusi pluss, seda saab
võimalik, siis ma valisin kõige sobivaid küsimusi minu jaoks, sest mõtlesin, et need vastused on kasulik tulevikus oma äri rajamiseks. Kenno on noor ettevõtja, siis mind väga huvitas kuidas võib alustada oma ettevõtet, kui oled vaid 20 aastat vana. On vaja märkida, et oli väga kerge Kennoga vestelda, ta vastas kõikidele minu küsimustele ja ma olen saanud väga palju huvitavat informatsiooni, uusi teadmisi ja põhjalikku ülevaate tema ettevõttest. Ma tundsin end väga vabalt, kui vestlesin Kennoga. Lisaks, Kenno näitas mulle kuidas nad töötavad, disainivad ja arendavad oma projekti. Mul oli võimalus ka proovida teha mingeid asju veebiehitamisel. Kenno Kirspuu oli väga huvitatud Maatriksi plussidest ja miinustest mis selgus intervjuust. Mulle meeldis väga see töö (intervjuu läbiviimine), sest mõtlen, et uus kogemus suhtlemisest ettevõtjaga on väga kasulik minu jaoks. Märkasin, et kui mul on tahe tulevikus
veidike orjapidamist. Väga karmilt öeldud, kuid kohati see nii oli. Kõrgemad juhi ei hooli oma töötajatest tegelikult, vaid ainult numbrilistest näitajatest. Nemad on enda jaoks eesmärgid seadnud ning need eesmärgid tuleb täita vahendeid valimata. Ehk siis püramiidi tipus olijad ei hooli väga sellest, kui palju või mis tingimustes nende alluvad tööd teevad. Peaasi, et tehtud saab. Kui ma seal tööl olles mõne teise töötajaga vestlesin teemal, et kuidas siin üldse töötada on võimalik. Või et kuidas mõni inimene on sellises keskkonnas vastu pidanud paar- kolm aastat, siis sain vastuseks selle, et Haapsalus ega Läänemaal ei ole kerge tööd leida. Olgu, ma saan aru, et see nii on, ja mõned tõesti töötasid ja töötavad veel praegugi Selveris olude sunnil, kuid minu järgmine küsimus, et miks töötajad midagi ette ei võta? Miks töötaja ei seisa enda eest? Miks nad ei tee oma häält kuuldavaks
häälega meessoost klienditeenindaja, kes korrektselt ütles restorani nime, tutvustas end ning vabandas pika ootamise pärast, teades, et neil on paljud kõned ootel. Esmalt uurisin, et kas neil on ette tellimise võimalus, kui helistada ette ning kohale jõudes on kõik valmis ja karpides ning saab kiirelt kaasa haarata ja oma toimetusi edasi teha. Kaasaaegne koht nagu see on- oligi selline võimalus olemas. Esitasin oma tellimuse ning kohalejõudes oli kõik valmis ja õigesti tehtud. Vestlesin koha peal sama teenindajaga, kellega telefonis suhtlesin ning tänasin meeldiva teeninduse eest ning tänu sellele positiivsele suhtlusele naasen ma kindlasti sinna restorani ka edaspidi. 2.4. Üldine hinnag Vapiano uudne restoran saab minult parima võimaliku arvustuse. Kui kellegil on soovi minna teenindusettevõttesse, kus on suurepärane teeninduskeel- ja kultuur, siis Vapiano on õige koht kuhu minna. Teenindajad olid alati meeldivad ning äärmiselt
Samuti soovisin veel teada, kuidas on inimesed masinatehases oma tööga rahul ja sellega kaasnevate tingimustega. Esimeses töö pooles püüan kajastada ajalugu, mis on leidnud aset pikkade aastate jooksul tehases ning seejärel sujuvalt edasi minna tänapäeva juurde. Annaksin mõlemas teemas ülevaate neist ja seisukoha, mida on inimesed tol ajal arvanud. Töö koostamisel tegin veel fotosid tehase sisseseadest ja tootmisprotsessist ning vestlesin mitmete tööliste ja spetsialistidega. Siinkohal sooviksin tänada eriti Hannes Kukke ja Tiit Paglantit Paide Masintehasest ning kauaaegset asutuse töötajat Harry Lensmanni. 1. Ajalugu 1.1 Tuletikuvabrik 20-nda sajandi alguses, umbes aastatel 1904-1905 hakati Paidesse esmakordselt rajama tuletikuvabrikut. See suur saavutus sai ainult võimalikuks tänu kohaliku ärimehe, Jaan Marguse initsiatiivil. Ta oli Eesti tuntud ärimees, kohaliku laenu-ja hoiuühingu ning krediidiühingu looja
jäänud P-l üle muud, kui surmaotsus kinnitada. J ei kartnud midagi, kuna ta väitis, et kõik inimesed on head ja lõpuks läheb kõik ikkagi hästi. P-d ärritas J jutt, kuid ta soovis J ikkagi aidata. Kuna surma oli mõistetud 4 inimest, siis pidi tava kohaselt ühele surmamõistetule kingitama elu. P üritas veenda Kaifat J-d vabastama, kuid K keeldus. Pettunud ja vihane P kuulutas välja kohtuotsuse ja vabastas K käsul mõrvari Bar-Rabani. J jäi hukkamist ootama. III Moskvas vestlesin endiselt omavahel M, I ja W. M arvas, et W on hull ja läks helistama, et abi kutsuda. M aga libises ja kukkus trammirööbastele. Tramm, mida juhtis naine, sõitis üle M-i ja trammirattad lõikasid M-il pea otsast. Ennustus oli täide läinud... 3 IV Toimunust sokeeritud I hakkas toimunus W-d süüdistama. Sellepeale W põgenes ja I hakkas teda taga ajama. I takistas aga W abiline
jäänud P-l üle muud, kui surmaotsus kinnitada. J ei kartnud midagi, kuna ta väitis, et kõik inimesed on head ja lõpuks läheb kõik ikkagi hästi. P-d ärritas J jutt, kuid ta soovis J ikkagi aidata. Kuna surma oli mõistetud 4 inimest, siis pidi tava kohaselt ühele surmamõistetule kingitama elu. P üritas veenda Kaifat J-d vabastama, kuid K keeldus. Pettunud ja vihane P kuulutas välja kohtuotsuse ja vabastas K käsul mõrvari Bar-Rabani. J jäi hukkamist ootama. III Moskvas vestlesin endiselt omavahel M, I ja W. M arvas, et W on hull ja läks helistama, et abi kutsuda. M aga libises ja kukkus trammirööbastele. Tramm, mida juhtis naine, sõitis üle M-i ja trammirattad lõikasid M-il pea otsast. Ennustus oli täide läinud... 3 IV Toimunust sokeeritud I hakkas toimunus W-d süüdistama. Sellepeale W põgenes ja I hakkas teda taga ajama. I takistas aga W abiline
Moodunud nädalavahetusel Soku korvpalliturniiril kokku kukkunud 16-aastane Rootsi poiss suri kolmapäeval. Sarnaselt rootslasega on viimastel aastatel kokku kukkunud kümneid noori, ka üks Eesti poiss on surnud palliplatsil. See oli ligi kolm aastat tagasi jaanuarikuus, kui Eestisse jõudis kurb teade: USA McLennani ülikoolis mänginud 20-aastane Eesti koondise kandidaat Bogdan Konontsuk kukkus keset mängu palliplatsil kokku ja suri. "Vestlesin Ameerika arstidega arvatavasti oli ta juba kukkudes surnud," tõdes Bogdani isa Juri toona. Ametlik surmapõhjus oli südamekoe paksenemine. Saatuslikuks sai seegi, et Bogdan oli põdenud viirust, mis täielikult polnud veel välja ravitud. Viimase kolme nädala jooksul on Eesti ajakirjandusest läbi käinud kolm juhtumit, kus sportlane võistlusel kokku variseb. Aastate peale tuleb selliseid surmajuhtumeid kokku terve hulk. Iga kord põhjus üks: süda.
Kahjuks oli aga palju vastuseid, kus arvati, et inimesed moondusid monstrumiteks, mis on täiesti vale. Mina ei saa teha mingeid järeldusi sellest aga minu isiklik arvamus on, et sellised vastused tulevad filmist „Tšernobõli päevikud“, mis räägib selles, kuidas inimesed Tšernobõlis kiirituse tagajärjel monstrumiteks muutusid. Sellised filmid võivad olla küll huvitavad, aga kahjuks tekitab see inimestest, kes Tšernobõlist suur midagi ei tea, vale arusaamu. Vestlesin uurimistööd tehes ühe inimesega, kes samuti Tšernobõlist midagi ei teadnud, kuid ka tema oli näinud seda filmi ning arvas seda tõeks olevat. Õnnetus mõjutas inimeste elu ja tervist tegelikult palju, inimesed jäid ilma oma kodudest, igaveseks, teadmata miks. Neil tuli alustada uuesti, kuskil mujal. Paljud inimesed, said enese teadmata suure hulga kiiritust, mille tagajärjel tekkisid juuste väljalangemine, paljud haigestusid
Ametikohad teselles ettevõtes peatakse väärtuse järgi ritta ning igale leitakse sobiv palgatase. Minu arust on Treegeri Kohviku töö- ja palgakorrldus suhteliselt lihtne ning läbipaistev. See on kõigile mõistetav. Töötajad on sellega väga rahul ning nad ei oskagi paremat tahta, kuna selline korraldus meeldib neile väga. 4.4 Töötasu kui motivaator Palk on motivaator iga inimese jaoks. Töötasu kohvikus on keskmine. Mis siis hoiab töötajad kohvikus? Vestlesin töötajatega ja sain teada, et suurimateks motivaatoriteks on nende jaoks stabiilsus töökohal, head töötingimised, vahetustega töö ja paindlikkus ettevõttes. Tööohutus, suhted kollektiivis annavad ka lisaväärtust. Tänapäeval on raske leida ja hoida inemisi, kuid kohvikule see õnnestub. Seda tõestab see, et kohvikus töövalavus on minimaalne või puudub. 4.5 Tööefektiivsus ja selle mõõtmine ettevõttes. Tööefektiivsus sõltub kõige rohkem töötajast
raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on Jalgsema järv ning Pitkade lapsepõlvega seotud kahevenna kask (mõnes raamatus nimetatakse kahe poja kask).Teavet nende kohta hankisin kirjandusest. IV osas annan ülevaate tänapäeva Jalgsema külast. Selle kohta parema teave saamiseks vestlesin Paistevälja PÜ esimehe Kalle Bötkeriga, külavanem Heli Karkiga ja veel mitme külaelanikuga. Käisin läbi ka kõik 1939 aasta lõpul Jalgsema külas asunud talude asukohad, eesmärgiga selgitada välja mis neist taludest on saanud. 4 5 1. Jalgsema küla ajaloost 1.1. Küla läbi kauge ajaloo XIII sajandil moodustasid ühe muistse piirkonna Järvamaal hilisemate Koeru ja Järva-Jaani kihelkonna alad
· d või g langeb välja (algama, hiilgama, huilgama, kargama, kiirgama, lõugama, muigama) · b:v (hoobama, iibama, kaebama, kõlbama, tiibama, värbama) · g:j (hülgama, märgama, pelgama, pärgama, sülgama) PÕHITÜÜP ÕMBLEMA · õmblema-õmmelda-õmblen-õmblesin-õmmelnud-õmmeldakse-õmmeldud · tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le alltüüp VESTLEMA · vestlema-vestelda-vestlen-vestlesin-vestelnud-vesteldakse-vesteldud · vältevahelduslikud tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le · etlema, hüplema, jutlema, kaklema, mõtlema, siplema, suplema jne · ekslema, hooglema, keerlema, kepslema, kiimlema, käänlema jne · hooplema, kiitlema, looklema, seiklema, tõuklema, töötlema, uitlema alltüüp VAIDLEMA · vaidlema-vaielda-vaidlen-vaidlesin-vaielnud-vaieldakse-vaieldud
Uurimus sisaldab endas informatsiooni väga paljudest allikatest ning oleks seetõttu väga heaks baasmaterjaliks, millele saaks rajada veel edasi ka teisi aspekte käistlevat tööd laste ja noorte vägivallast, ohvritest ja vägivallatsejatest. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas laps on tõesti vägivalla ohver või on see küsimus lastekaitsjatest aktivistide ning sotsiaaltöötajate poolt üle paisutatud. Lõputöö ülesande täitmiseks töötasin läbi vastava kirjanduse, vestlesin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissaari härra Andres Sinimere ning Pärnu alaealiste ringkonnaprokuröri proua Anne Sillaotsaga ning viisin läbi küsimustiku Pärnu linna koolide 3-4 klasside õpilaste seas koolivägivallast. Tahaksin tänada kõiki osutatud abi eest selle aastatöö valmimisel. Eriline tänu mu aastatöö juhendajale õpetaja Valter Maateele ja kõigile küsitluse täitjatele, ilma nendeta ei oleks see töö selline nagu ta teie ees praegusel kujul on
räägime?!“ pliiatseid, olid õpilased jõudnud oma suurt täpsust nõudvate, hästikavandatud ja kütkestavate Lasteaias ja esimeses kooliastmes on nüüd paljud õpetajad võtnud kavasse aktiivsete kuula- töödega lõppstaadiumisse. misoskuste õpetamise, et avardada ühistes klassiaruteludes õpilaste tähelepanu (vt McGrath Ma vestlesin ühe noormehega tema tähtede kuju ja värvi üle. & Francey 1993). „Kuidas sul õnnestus saada siia selline kirjarulliefekt pronksi ja kahvatusinise taustaga?“ Mu Läbimõeldud küsitlemine võib suurendada ka kõikide õpilaste aktiivset kognitiivset osalust. huvi oli siiras. Suunatud küsimusi kasutades suunab õpetaja ka õpilaste jõupingutused oma mõtlemise jaga-
annaabi.ee 
