Vee karedus ja katlakivi Pilt katlakivist enne selle eemaldamist. Vee karedus ja katlakivi Pilt pärast katlakivi eemaldamist äädikhappe abil. Katlakivi võis tekkida vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Katlakivist saab vabaneda hapete abil ja mina vabanesin katlakivist äädikhappe abil. Katlakivi võib mõnikord olla pruunikas sellepärast, et vesi sisaldab rauasoolasid.
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. ● Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja Mg-ühendid sadestuvad) ● Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust ja kihelust. Vee pehmendamine Vee keetmine Ioniitide kasutamine Vee destilleerimine Ca ja Mg ioonide sadestamine vastavate reaktiividega Kahjulikkus 1. Katlakivi Tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide tõttu (kuumutamisel) Eemaldamiseks on vaja vett pehmendada - ioniidid - on võimelised vahetama nende koostisse kuuluvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu.
) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk vähendada Ca ja Mg soolade sisaldust vees. VEE DESTILLEERIMINE PEHMENDAMINE VEE DESTILLEERIMINE Kõige lihtsam viis vee pehmendamiseks, keetmisel Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ lagunevad ja tekkinud
(polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos, galaktoos, fruktoos. Valgud lõhustatakse peensooles aminohapeteks ja lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Jämesooles imenduvad need lõhustuvad ained ja monosahhariidid verre. Aga enamus produkte läheb lümfi.
tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala)
Bakterite ainevahetus ja toitumine · Aineringe(süsiniku ja lämmastiku) Toituvad osmootselt Energia salvestatakse rakus ATP-na Toitumistüüpide ehk troofide aluseks on süsiniku- ja energiaallikas. Süsinikuallikas aine, millest sünteesitakse biomolekulid Energiaallikas saadakse sünteesiks vajalikku energiat Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mullas,kivimites ja veekogudes olevate karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tüskliline muutumine org. ühendite süsinikuks ja tagasi. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Energiaallika alusel jaotatakse: kemoorganotroofid orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped, nafta).
10-12 Orgaanilised ained, mis annavad metallikatioonidega intensiivselt värvunud komplekse. Kompleksonomeetriliste tiitrimiste kasutamine Metallikatioonide määramiseks .Vee kareduse määramine. Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3-na. EDTA-ga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET-00. Vee kareduse määramine: Vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vähelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Redoksreaktsioonid: Toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel: Katood-elektrood,millel toimub redutseerimisreaktsioon Anood-elektrood,millel toimub oksüdatsioonireaktsioon
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3
veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. ENERGIAVOOG Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda. SÜSINIKU, LÄMMASTIKU, FOSFORI, VEERINGE SÜSINIKURINGE so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi LÄMMASTIKURINGE so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse FOSFORIRINGE on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. VEERINGE - vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel
On vähem efektiivsem võrreldes H2-blokaatorite ja prootonpumba inhibiitoritega. Tärklis, lagrits – limaproduktsiooni suurendav, limaskesta kaitsev toime PROSTAGLANDIINID – mao limaproduktsiooni soodustavad ained Misoprostool (eelravim – misoprostoolhape) sünteetiline PgE1 derivaat Kineetika: imendub seedetraktist kiiresti, lammutub kiiresti, metaboliidid erituvad uriiniga. Toimemehhanism: Inhibeerib adenülaadi tsüklaasi parietaalrakkudes. Suureneb mutsiini ja vesinikkarbonaatide sekretsioon, paraneb verevarustus. Suurtes annustes väheneb soolhappe produktsion (pärsitakse AC). Toksilisus: kõhulahtisus, spasmid seedetraktis, abordi oht – raseduse korral vastunäidustatud!!!!!!!!!!!!!!!! Kasutamine: Väheefektiivne. NSAID-st tingitud haavandite preventsioon 1.5. Helicobacter pylori infektsiooni raviprintsiibid. 2. Maomotoorikat mõjustavad ained 2.1. Oksendamist esile kutsuvad ained: apomorfiin, oksejuure preparaadid. Ainete toimemehhanism,
Inimese veevajadus sõltub tervislikust seisundist, töö iseloomust ja tingimustest, vanusest, kliimast jne. Keskmiselt vajab täiskasvanud inimene ööpäevas 28-40 ml vett 1 kg kehamassi kohta. Inimene saab vett nii jookide kui toiduga. Metaboliitvesi vesi, mis tekib organismis ainevahetusel. Veevahetus (siseneva ja väljuva vee) peab olema tasakaalus. Toiduvalmistamiseks tarbitava vee üks kvaliteedinäitaja on tema karedus (s.o kaltsiumi- ja magneesiumsulfaatide ning vesinikkarbonaatide sisaldus vees) Toitumisreziim. Menüü koostamise põhireeglid. Tähtis: toitumise regulaarsus, söögikordada arv, söögikorra kestus, toitainete hulga jaotus toidukordadel. Regulaarsus söömine enam-vähem kindlatel kellaaegadel; kujuneb stereotüüp, siis on seedemahlade eritumine suurem, seedimine lihtsam. Vaheajus paiknev toitumiskeskus koosneb nälja- ja küllastuskeskusest; need peavad omavahel olema
magneesium Mg - kofaktor ensüümides ja klorofüllis, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensüümides, koostisosa membraanides. 3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2 , veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris
64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? 65) Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Tööstusust pärit jahutusvee juhtumine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutuseni. 66) Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 67) Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. KIIRE SÜSINIKURINGE. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel
alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest. 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal. 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil). Süsinikuringe (C) ...on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 78% maismaaorganismide hingamise ja 23% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe (N) ...lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse.
52)Mitu liitrit vett on vaja 1 kg loomaliha saamiseks? 150 kuni 1000 m3 vett. 53)Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Tööstusust pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni. 54)Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 55)Mis on aeglne, mis on kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel.
9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Hapniku transport – hapniku transpordib hemoglobiin. Üks hemoglobiini molekul seob endaga neli hapniku molekuli – tekib oksühemoglobiin. Oksühemoglobiini % iseloomustab vere hapniku transportimise võimet. Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH. Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid 100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH. 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. • Kopsude ventilatsiooni tõus • Vere hapnikumahtuvuse tõus • Maksimaalne hapniku tarbimine • Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 – 175 lööki
2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest - eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud - seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil) AINERINGED Süsinikuringe: …on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. *Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 7-8% maismaaorganismide hingamise ja 2-3% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe: …lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid.
järgmistele organismidele. Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel iseloomustab produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. 18. Süsiniku ringe SÜSINIKU RINGE- so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. Süsiniku (C) ringet tagavatest protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamine ja kõdunemine/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringega seotud näiteks setete
(metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 39. SÜSINIKU RINGE- so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. FOSFORI RINGE- Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosfor mängib nagu C ja N-gi organismide elus suurt rolli
bilanss uuesti füsioloogilisel tasemel. (lk 250-252, Männik, Biokeemia) Mineraalainetevahetus Loomorganismis esinevad mineraalained : 1. lahustumatute sooladena, peamiselt luudes 2. lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes 3. seotult orgaanilise ainega, kusjuures tavaliselt moodustuvad bioaktiivsed kompleksühendid (nt ensüümid) Mineraalühenditest on loomsetes kudedes hulga poolest esikohal naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi ja fosfori soolad, peamiselt kloriidide, vesinikkarbonaatide ja fosfaatide kujul. Mineraalainete bioloogiline osa loomorganismis on mitmekülgne. Nende olemasolust sõltub põhiliselt kudede ja koevedelike osmootne rõhk ja keskkonna konstantne aktiivne reaktsioon. 17 Elusate kudede erutatatavus oleneb mõnede ioonide kontsentratsioonist ja nende omavahelistest suhetest keskkonnas. Loomorganism saab mineraalained toidu ja joogiveega. Enamik mineraalsooladest
Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. AINERINGED Süsinikuringe so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Väävliringe so
Laguahel – toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. AINERINGED Süsinikuringe – so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid
Tagasi maale jõuab läbi biootilise tee: nt veelindudega. Merest mööda jõgesid maismaale liikuvad siirdekalad (nt särg). Abiootilise teega: maakerkimine. Fosforit on looduses taimede omastaval kujul väga vähe. Kohe kui liigub, siis seda seotakse ja võetakse tagavaraks. 25.Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Ringe ei ole tänapäeval tasakaalus. Lisasüsinik koguneb atmosfääri süsinikdioksiidina. Põhjustab kasvuhooneefekti suurenemist, muudab veed happelisemaks (mõjutab elusolendite paljunemist, limuskite ja molluskite karbid ei moodustu normaalselt – õhemad ja hapramad). Peamiselt litosfääris (setetes ja graniidikihtides) ja Hüdrosfääris. ERALDI EKSAMIS OLNUD KÜSIMUSED: Bioloogiline mitmekesisus
metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 2 39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. 3 Süsinikuringe so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi 4 Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. 5 Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. 6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so
Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid:
väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas
Liikuvad on Cl, S, B, Br, F, väheliikuvad aga Si, K, P, Cu, Ni ning päris passiivsed on Al ja Fe. Ainete liikumine aineringetes toimub erineva kiirusega, nii kasutatakse elusorganismide poolt kogu atmosfääri CO2 ära 300 aastaga, hapnik 2000 aastaga ja vesinik vee koostises 2 000 000 aastaga. Süsinikuringe Süsinikuringe so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. Kuni biosfääri moodustumiseni oli atmosfääris CO2-sisaldus 91% (ilma veeaure arvestamata). Praegusel ajal ei ületa atmosfääri CO2-e % 0,03-e. Maakoores on süsinikku 0,35% (peamiselt karbonaatidena + grafiit), elusaines on teda ligi 18%. Atmosfääris on süsinikku 0,4x1012 t, vees 38,2x1012
annaabi.ee 
