*Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud neurotransmitterid sünaptilisse pilusse vabastatakse . Seal ,,haakuvad" nad postsünaptilise neuroni retseptoritega, mille tulemusel avanevad ioonkanalid ja Na+ tungib läbi kanali postsünaptilisse rakku , tekitades seal uue närviimpulsi. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46- 49 piisavalt infot). Eksamil küsin kindlasti midagi koliinergilise, adrenergilise, dopaminergilise või serotonergilise süsteemi kohta.
sageli kaks valku üks viib transporti läbi ja teine reguleerib selle kiirust) Näiteks : H+-ATPaas; K+/Na+-ATPaas; Ca2+- ATPaas V-klassi pumbad (seotud vesiikulite membraanidega, pumpavad ainult prootoneid! tsütosoolist vesiikuli sisse) Esinevad Golgi kompleksi vesiikulites, lüsosoomides, vakuoolides, tonoplastides. F-klassi pumbad (töötavad ,,tagurpidi" võrreldes eelmise kahega, lasevad prootoneid läbi, sünteesitake ATPd struktuuri muutuste tõttu) Esinevad mitokondrite sisemembraanis, kloroplastides, tülakoidide sisemembraanis. ABC-klassi pumbad (pumba valgus on piirkonnad, mis seovad
Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. Mõned pisielurid (näiteks algloomad) toituvad fagotsütoosi teel. PINOTSÜTOOS (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. TAIMERAKK, 28.01.10 BIOLOOGIA 2010 Eripära: Vakuool Raku mahla mahuti. Seal on lahustunud mitmeid aineid. Noortes rakkudes on vakuoolid väiksemad
membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid). Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. b) pinotsütoos On üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. (Aktiivne transport) c) retseptor - vahendatud endotsütoos Eksotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani vähenemise arvel) - Viib aineid rakust välja. Põieke ühineb membraaniga,
“parema käe” struktuuriga- on olemas “sõrmede”, “peopesa” ja “pöidla” domeen. Aktiivsait asub ensüümi “peopesas”; “sõrmed” ja “pöial” puutuvad omavahel kokku. 3D-l on ka NTP-st sõltumatu RNA dupleksit lahtiharutav aktiivsus. RNA polümeraasi kaks peamist funktsiooni on: Praimeri süntees (Vg- VPg- pUpU) RNA süntees (elongatsioon) Polioviiruse genoomse RNA replikatsioon RNA süntees toimub sileda ER membraanidest moodustatud vesiikulites ja algab siis kui on kogunenud viirus-kodeeritud mittestrukturaalsed valgud. Replikatsioonil osalevad ka mingid raku valgud, RdRp katalüütiliseks subühikuks on 3D. Nii “+” kui “-“ RNA ahelate praimeeriks on VPg- pUpU. Positiivse ja negatiivse polaarsusega ahelate sünteesi vahekord on 20-50 : 1. Vaba negatiivset ssRNAd nakatatud rakkudes ei leidu. Polioviiruse translatsioon: IRES element Picornaviirustel puudub cap-struktuur.
lümfotsüütidest tekkinud plasmarakud sekreteerivad antikehi, maksarakud toodavad paljusid seerumi valke jne. 2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid (näit. histamiin nuumrakkude vesiikulites, neurotransmitterid aksoni terminaali vesiikulites). Madalmolekulaarsed (mittevalgulised) ühendid satuvad sekretoorsetesse vesiikulitesse tsütoplasmast. Endotsütoos Endotsütoosi on kaks tüüpi: 1. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, 2. fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne
Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid akumuleerivad tsütosooli rasvatilkadena, pärast transporti apikaalraku membraani vabastatakse rasvatilk alveooli valendikku nii, et rasvatilk on ümbritsetud rakumembraanikihiga. Seejärel
Intercalated rakkudel on rikkalik tsütoplasma karboanhüdraas, mis katalüüsib H2O ja CO2-st rakus H+ ja HCO3-. Intercalated rakkudel on ka eri subtüübid: * happe-eritamise subtüüp – H+ eritatakse valendiku vedeliku H+ATPaasi abil või H+K+ATPaasi abil. HCO3- transporditakse raku verepoolele basolateraalse Cl -/HCO3- vahetaja abil. Happe-eritavad subtüübid muudavad happe eritamise määra muutes pumpade arvu apikaalses plasmamembraanis. Pumbad on muidu vesiikulites. Kui on atsidoos, siis pump viiakse nt basolateraalsesse membraani (Cl-/HCO3- vahetaja). Sellisel viisil happe-eritav subtüüp vastab füsioloogilistele muutustele. Metaboolne atsidoos ja hüpokaleemia võimendavad neeru H+K+ATPaasi aktiivsust. Happe eritamises osalevad: Na +/H+ vahetaja, H+K+ATPaas ja Na+K+ATPaas, mis vahetab NH4+ K+ vastu. Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Angiotensiin II, aldosteroon, endoteliin stim. H +ATPaasi hapet sekreteerivates
Sünaps on koht kus ühe närvirakku dendriidid või aksoni lõpp puutub kokku teise närviraku või organi või muu rakuga. Sealt antakse edasi keemiline signaal. - Aksoni lõpp > vabastatakse neurotransmitterid > istuvad teise raku peale > sõnum läheb edasi Elektriline sünaps - Väikesed poorid kus väiksed ioonid ja molekulid pääsevad läbi - KNS ja südamelihas ja kudedes veel Sündmused sünapsis 1. Neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites 2. neurotransmitterite vabanemine sünaptilisse pilusse 3. Neurotransmitterite seondumine postsünaptilises membraanis asuvate retseptoritega (kindlad retseptorid) 4. Neurotransmitterite inaktiveerimine ensüümide abil või eemaldamine (hajuvad minema) 5. Neurotransmitterite tagasihaare presünaptilisse neuronisse (taaskasutus) Neurotransmissioon - Kui 1. neuron saadab välja erutava signaali, jõuab se samaaegselt 2. ja 3. neuronini
elektronmikroskoobiga? 164. Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid 165. Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. Lüsosoomid on ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid diameetriga~0.2-0.5 µm. Nende luumeni pH on happeline (4,5-5). Happelise pH tagab V-tüüpi H+- ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. 166. Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüülitud.
1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. 1. neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites 2. neurotransmitterite vabenemine sünaptilisse pilusse 3. neurotransmitterite seondumine postspnaptilises membraanis asuvate retseptoritega 4. neurotransmitterite inaktiveerimine ensüümide abil või eemaldamine 5. neurotransmitterite tagasihaare presünaptilisse neuronisse (taaskasutus) Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape. Keha võib seda sünteesida ka fenüülalaniinist, mida saab samuti toiduga.
Seega toimub Ag sidumine endogeenselt ning peale seda transporditakse patogeen raku pinnale. (MHC I seostub Tc- rakkudega). MHC I klassi molekulid ekspresseeruvad peaaegu kõigi tuumaga rakkude ja ka trombotsüütide pinnal. Rakkudeks, kus neid molekule ei ole või on vähe on näiteks KNS-i rakud, cornea ja enamus endokriinrakke (k.a. pankrease B-rakud). MHC II molekulid genereeritakse happelistes endotsüütilistes vesiikulites, ning need seonduvad Th- rakkudega. MHC II molekulid ekspresseeruvad Ag esitlevate rakkude (B-rakkude, aktiveeritud T- rakkude, monotsüütide/makrofaagide ja dendriitrakkude) pinnal. MHC II molekuli mõlemal ahelal on kolm osa: ekstra- ja intratsellulaarne ning transmembraanne osa. Rakuvälised osad moodustavad omakorda neli domeeni: alfa1, alfa2 ja beeta1, beeta2. Ag-i siduva vao moodustavad alfa1 ja beeta1. (2.loeng alates 36. slaidist) MHC funktsioon:
Rakust väljasekreteeritavad Wnt valgud seostuvad Frizzled retseptoritele ja inhibeerivad β- kateniini lagundamist. Osa β-kateniini on seotud kadheriinidega ja osaleb rakkude adhesioonis, ülejäänu aga lagundatakse kui puudub signaal Wnt valgult. Wnt valk toimib põhiliselt kui morfogeen, mis kontrollib organismi arengut embrüogeneesis Hedgehog, Patched, Smoothened ja Ci valgu koostoime. Ilma Hedgehog signaalita hoiab Patched (transmembraane retseptor) Smoothened vesiikulites, kus ta on inaktiivne. Ci (Cli) valk lagundatakse ubikvitileeritakse ja fosforüülitakse ning lagundatakse osaliselt proteosoomides ning Hedgehog märklaud geeni ei aktiveerita Hedgehog signaaliga Patched võetakse raku sisse ja lagnudtatakse, smoothened fosforüülitakse ning vabaneb vesiikulist ja läheb plasmamembraani., kus ta inhibeerib Cli proteolüüsi ning Cli liigub tuuma ja aktiveerib transkriptsiooni
Ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid Diameeter : 0.2-0.5 mikromeetrit Luumeni pH on happeline (4-4,5). Happelise pH tagab V-tüüpi H/ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüleeritud. Nimetage vähemalt kaks lüsosomaalset ladestushaigust ja kirjeldage mehhanism, mis haiguse tingib. Harvaesineva I rakulise haiguse (ingl. Inclusion-cell disease) korral puuduvad praktiliselt kõik
Ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid Diameeter : 0.2-0.5 mikromeetrit Luumeni pH on happeline (4-4,5). Happelise pH tagab V-tüüpi H/ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüleeritud. Nimetage vähemalt kaks lüsosomaalset ladestushaigust ja kirjeldage mehhanism, mis haiguse tingib. Harvaesineva I rakulise haiguse (ingl. Inclusion-cell disease) korral puuduvad praktiliselt kõik lüsosomaalsed
1994). However, for obvious reasons electron microscopy is the least feasible method for analysis of clinical samples. Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid 1.)Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid: Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. 29 Lüsosoomid on ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid diameeriga~0.2-0.5 mm. Nende luumeni pH on happeline (4,5-5). Happelise pH tagab V-tüüpi H+-ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. 2
101. Pidev ja reguleeritud eksotsütoos. Sekretoorne e biosünteetiline rada e eksotsütoos Transport trans-golgi kompleksist väliskeskeskkonda 1) pidev (e. konstitutiivne) membraanivalkude pidev transport Golgi kompleksist välismembraani, läbi mille toimub membraanivalkude uuendamine 2) reguleeritud- Transporditavad ained kogutakse sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis vabastatakse raku väliskeskkonda peale signaali. Sekretoorsetes vesiikulites toimib pidev küpsemine ning transporditava molekuli kontsentreerumine ning proteolüütiline modifitseerimine. 102.Eksotsütoosi roll närviimpulsi ülekandel, allergiate tekkel ja tsütotoksilistes T-rakkudes. - Närviimpulsi ülekanne - sekretoorne vesiikul ootab rakumembraani lähistel signaali ning paiskab siis transporditava raku välisruumi. - Allergiad - nuumrakud deponeerivad histamiini, mis eksotsütoosi teel ümbritsevasse
Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid. Madalmolekulaarsed (mittevalgulised) ühendid satuvad sekretoorsetesse vesiikulitesse tsütoplasmast, mitte Golgi kompleksist. Madalmolekulaarsed ühendid seotakse vesiikulis kindlate kõrgmolekulaarsete ühenditega, et vältida osmootse gradiendi teket. Signaaliks reguleeritud eksotsütoosile on kas mingi keemilise aine (hormoon, glükoos, elektriline signaal ehk aktsiooni potentsiaal)
P. aeruginosa'l on periplasmas 11 erinevat autolüsiini, millest olulisim on 26 kDa raskune peptidoglükaani hüdrolaas PGase. Bakteril endal pole PGase peptidoglükaani reorganiseerimisel eriti oluline, sest valk pakitakse vesiikulitesse. Selle valgu abil lüüsib P. aeruginosa teisi baktereid, mis kasvavad aeglaselt või on stressis. Vesiikulid atakeerivad nii G(+) kui ka G(-) baktereid, kuid ründemehhanism on pisut erinev. Rünnatava bakteri vastupidavus P. aeruginosa vesiikulites olevale PGasele sõltub peptidoglükaani tüübist, mida sarnasem see on P. aeruginosa'le seda paremini PGase seda lagundab. G(+) bakterite puhul vesiikul plahvatab peptidoglükaankihi peal ning vabanenud hüdrolaas hakkab kohe peptidoglükaankihti lagundama. PGase suudab G(+) bakteri peptidoglükaankihti lagundada ka siis, kui bakteril on peptidoglükaankihi peal veel S-kiht. Hüdrolaas tungib S-kihist läbi ning jõuab peptidoglükaankihini.
annaabi.ee 
