Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vesi inimorganismis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veesisaldus, inimkeha, vesikeskkonnas, lily, leppik, polina, ilona, rauk, ebaühtlane, veehulk, võrduma, õhuga, higiga, 200g, 350g, imik, veebilansi, eritumine, veebilanss, rohkel, joomisel, tursed, tsütoplasma, turgori, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, püsivalt, lümfiringe, struktuurne, viljastumine, vesikest, amnion, lahustina, imendumineLaste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub. Teiseks, mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Esiteks, inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk.
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
Räni on luude, kõhrede, kõõluste ja veresoonteseinte komponent. Tina ja arseen - tina osaleb lipiidide metabolismis, arseen vereloomes (seotud hemoglobiini sünteesiga). Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga Biokeemia INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained Esinevad inimkeha ioonsel kujul (erand: suur osa kaltsiumi- ja fosforiühendeid). Rakusiseselt on rohkelt K+, Mg2+ , HPO 42-, SO42- , rakuvälises keskkonnas (sh vereplasmas) aga Na+, Cl- , HCO3-. Raku ja rakuvälise keskkonna vahel kujunevad K+, Na+,Ca 2+ jt ioonide kontsentratsioonide gradiendid, millede energia (elektrokeemiline potentsiaal) on paljude rakutalitluste aluseks. Kuna plasmamembraanil on ioonide valikläbitavus, peavad gradiente
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
Ovulatsioon on küpse munaraku eraldumine munasarjast. Menstruatsioon on tsükliline vereeritus (28 päeva/21 päeva/35 päeva), mille käigus emaka limaskest ja viljastumata munarakk väljutatakse naise kehast. Naised saavad järglasi kuni menopausi saabumiseni 45-55a, mil lakkavad ovulatsioonid. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, liikumisvõimeline ja konnakullese sarnane. Tema eluiga on kuni 48 tundi. Munarakk, inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline 24-36 (48) tundi pärast ovulatsiooni, mil teda transporditakse munajuha poolt emaka suunas. Kui munarakk ei viljastu, lõpetavad munasarjad progesterooni tootmise, see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskesta pindmise kihiga järgneva menstruatsiooni käigus. Kui munarakk viljastub (naise munajuhas), toodavad munasarjad jätkuvalt progesterooni ja menstruatsiooni oodatud ajal ei järgne
· sünteesides rasva süsivesikutest lipogenees. 1. Depoorasv kuulub pidevalt uuendamisele. 2. Energeetiliste kulutuste suurenemine põhjustab rasvhapete vabanemise rasvkoest (lipolüüs). Rasvade ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. Mõningate hüpotaalamuse tuumade kahjustuse korral häirub rasvade ainevahetus, mis viib kas organismi rasvumisele või kõhnumisele. 36. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanud inimese keha veesisaldus on ligikaudu 50- 60%. See vesi jaotub organismis erinevate kudede vahel ebaühtlaselt. Nii on vere veesisaldus 92%, aju hallainel 84%, luukoel 22%. Vesi on organismis paljudele keemilistele ainetele lahustiks ja võtab aktiivselt osa ainevahetusprotsessidest. Veeta organism hukkub. Täieliku
0 on kõige happelisem. 14 kõige leeliselisem. pH skaala on logaritmiline st. pH 3 on 10x happelisem võrreldes pH 4ga ja 100x happelisem võrreldes pH 5 ga. N : maomahl = pH 1,5- 2,5 nahk = 5,4 - 5,6 vesi = 7,2 - 7,4 sülg = 7,3 - 7,8 Uriin = 4...8 sõltub toiduvalikust ja neerude seisundist. Vee funktsioonid rakutasandil: 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) 2. Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis
*Psühholoogia on kujunenud närvielundite ja meeleelundite F baasist. *Anatoomiaga talitlust ei saa uurida, kui ei tunne ehitust. *Bioloogia, *Histoloogia, *Funktsionaalne morfoloogia, *Biokeemia, *Spordi bioloogia käsitlevad üht- sama vaatlusaluste ringi erinevatest vaatenurkadest. F kujunemisel iseseisvaks teadusalaks olulist tähtsust omavad teadlased: *HIPPOKRATES (460 377 e.m.a.) kreeka arst. On püüdnud leida seoseid inimkeha ja hingelaadi vahel, on pööranud tähelepanu keskkonna mõjule inimorganismi seisundile. Uuringud epideemiliste haiguste kohta. *GALENOS (130 200 m.a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv
tsentrioolist. Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku 17 liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine- tugifunktsioon.
kõikdies rakkudes, kuid eriti võimsalt kestaga rakkudes. Väga kõrgetes taimedes kuni 12 atm. Vesi kaitseb rakustruktuure ülekuumenemise eest- vesi hea soojusjuht. Enamus energiat hajub mitokondrites soojusena (osadel tõuseb kehatemp. pärast söömist 37,3ni umbes). Salitsüülaatide rikkad asjad (nt. toidud) blokivad ATP sünteesi ja hakkab eritama soojust- higistama. Veerikas tsütoplasma tekitab rakkudes ühtlase sisekeskkonna, milels toimub ühtlane ainete transport. Väikseim veesisaldus, mille juures passiivne elu toimib võiks olla ca 15%, suurim vee sisaldus meduusi rakkudes kuni 95%. Vee funktsioonid organismi tasandil Kaitsefunktsioon, kaitse ülekuumenemise eest- higistamine (higistavad kõik imetajad peale vaalaliste), enamike imetajate puhul on higistamine suhteliselt tühine. Imetajatest higistavad inimesed ja hobused (hobuste higi on väga valgurikas) ning termoregulatoorne lõõtsutamine (peale imetajate ka roomajad). Hõõrdumisvastane kaitse
inimese tahe ehk energia, siis toimub tervenemine lihtsalt ja kergelt. Heli loob resonantsi inimorganismiga, tasakaalustades ja puhastades rakke ning rahustades tundeid ja mõtteid. Varasemalt kehasse blokeerunud emotsioonid vallanduvad ning vabanenud energia loob sisemise rahu. Tasakaalustunud seisundis on inimorganism võimeline ennast ise ravima, taastuvad nii keha kui hing. Helimassaaz, milles kasutatakse tsakrafoni ja helitoru, elavdab inimkeha lihaseid, liigeseid ja siseorganeid ning tugevdab immuunsüsteemi. Helilained puhastavad aurat ja vabastavad rasket energiat. Heli võimaldab blokeerunud energial taas vabalt voolata, taastades sisemist rahu ja tasakaalu. Need toonid on sügavalt lõõgastavad ja noorendavad, ülemhelid aktiveerivad iga aatomi teie kehas. Helimassaaz on kasulik kõigile, sest aeg-ajalt toimub energiakeskustes ehk tsakrates ikka blokeeringuid ja tasakaalust väljumist. Jaapani massaaz (shindo)
……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid ..................................................
annaabi.ee 
