- Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused: Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg Hüpotooniline alla 100 mmHg Hüpertooniline ple 139 mmHg Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis
b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist) c) fosfaatpuhversüsteem (seob erinevaid aineid) d) vereplasma valkude puhversüsteem 8) Südamelihase automatismiks nimetatakse... ? ... südamelihase võimet tekitada endas (siinussõlmes) erutus. 9) Südamelöögisagedus sõltub... ? ... vanusest, soost, eluviisidest, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist. 10) Vererõhk on... ? ... rõhk, mille all veri veresoonkonnas voolab. P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) veresoonte perifeersest vastupanust (R).
e. hematoplatsentaarne barjäär Küsimus 10 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Umbes ____ veresoonest väljunud vedelikust, seega umbes ____ liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. Vali üks: a. 1/2, 0,5 b. 1/4, 0,8 c. 1/5, 1 d. 1/10, 2 e. 1/3, 0,6 Jargmine Veri ringleb kinnises veresoonkonnas, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad... Vali üks või enam: a. aju vereringe b. südame vereringe c. seedeelundite vereringe d. pardoksaalne vereringe e. erituselundite vereringe f. luude vereringe g. naha vereringe h. skeletilihaste vereringe Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst
HERPES sügelus ja ärritustunne Naha- ja genitaalherpes villikesed ja haavandid nahal ja suguelunditel Naha- ja genitaalherpes Bakteriaalsed haigused Süüfilis 1.faas. Valutud ja kõvad haavandid suguelunditel, huultel, päraku ümber 2.faas. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel, lümfisõlmede suurenemine 3.faas. Koekärbused nahal, luukärbus, muutused siseelundites, südame- veresoonkonnas, närvisüsteemis Süüfilis 1.faas Süüfilis 2. ja 3. faas Klamüdioos Võib kahjustada suguorganeid, liigeseid, avalduda silmapõletikuna jne. Ei põhjusta 50% meestel ja 75% naistel olulisi kaebusi - salakaval Klamüdioos Tunnused avalduvad 3- Naistel kihelus 14 p.pärast nakatumist suguelundites,
Ei tohi ületada lubatuid piire. 3. kaitsefunkts. Kaks erinevat rühma. Esimesed täidavad vererakud e vereliistakud- verehüübimisfunkts( ei tekiks olukorda kus tekib tugev verekaotus), teist täidavad valgeverelibled, võitlus erinevate bakterite vastu, organismi immuunsuse tagamine. Veri ringleb organismis. Vere osmootne rõhk- kui palju erinevaid aineid on vereplasmas lahustunud. Vere onkootne rõhk- kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Puhveromadused-omased nõrkadele, kui tekivad tugevad happed, siis puhveromadused aktiveerib. Võimaldavad verel hoida verd kindlates piirk. 4 süsteemi.
Varases staadiumis allub süüfilis hästi ravile. Ravi on reeglina ambulatoorne. Ainult tüsistuste esinemisel on haiget vahel vaja ravida haiglas. Ravi järgselt on vaja kontrollida ühe aasta jooksul antikehade hulga vähenemist kadumist veres. Nii eelmised kui ka praegused partnerid vajavad uurimist ja ravi. Süüfilis on tõsine haigus! Mida veel teada? Võimalikud tüsistused väljaravimata haiguse puhul: Võivad tekkida ravile allumatud muutused ajus, närvisüsteemis ja südame veresoonkonnas. Ravimata süüfilishaige rase naine võib nakatada loodet. Nakatumine võib toimuda ka sünnituse käigus. Kuna süüfilis võib vahel kulgeda üldse ilma haigustunnuseta või vaevumärgatavate haigustunnustega, on soovitav perioodiliselt (näiteks kaks korda aastas) kontorollida end neil, kellel puudub kindel sekspartner. ck to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level a
Toitainete st nt suhkrud, rasvad, aminohapped)Vereplasma on selge kollaka värvusega organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füsioloogilis-keemilise omadustega vedelik. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk- vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja (7,4-7,6 atm)(peab püsima) (atm=atmosfääri) - reg. vee sisaldust Onkootne rõhk- ül. hoida verd veresoonkonnas # sõltub plasmavalkude hulgast (25-30 mmHg 0,002 atm) Konstantne reaktsioon - sõltub H ja OH ioonide konsentratsioonist (näitab vere happelisust) Vere PH võib muutuda 7,0- 7,8. Väga hästi treenitud kehal on võime taluda ka 6,8. Rohkem happelisemaks minna ei saa! (kehalisel aktiivsusel muutub vere reaktsioon happelisemaks) Puhveromadused - omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola v nõrka alust ja tema soola TÄHTSAD VERE PH SÄILITAMISEL
joonkiirus– rahuolekus 21sek - 23 sek – kehalisel tööl 15 sek - 8 sek 13.Veresoonte perifeerne vastupanu- on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks on veri).Tähistatakse: R. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG). 15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine.
Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi (EKG) järgi. Vererõhu mõõtmisel antakse alati kaks arvu: kõige kõrgem ja kõige madalam rõhk arterites. Vererõhu mõõtühikuks on mm elavhõbedasammast. Noortel inimestel on normaalseks vererõhuks 115-130/70-80mm elavhõbedasammast. Kõrgemaks-Treening Madalamaks-Eelnevad haigused, külmetus, liigne kohvi tarvitamine, vähene treening. 13. Millised muutused toimuvad inimese südames ja veresoonkonnas pikemaajalise treeningu korral? Mida treenitum organism on, seda väiksem on kehalise pingutuse korral südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringlusesse paisata. 14. Miks on kehtestatud kestvusspordialadel hemoglobiini piirmäärad? Sest mida rohkem on su veres hemoglobiini, seda suurem on organismi töövõime. Ja kui seda on liiga palju, siis tähendab, et sportlane on kasutanud kas dopingut või lasknud uut värkset verd juurde "tankida". 15
puudub kindel sekspartner. Ravida tuleb kõiki partnereid üheaegselt. Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Võimalikud tüsistused Süüfilis on tõsine haigus. 7 Ravimata kaua kestnud süüfilise puhul võivad organites tekkida taaspöördumatud (ravile allumatud) muutused ajus, närvisüsteemis, ja südame veresoonkonnas. Ravimata süüfilisehaige rase naine võib nakatada loodet. Nakatumine võib toimuda ka sünnituse käigus. Selle, nn. kaasasündinud süüfilise vältimiseks uuritakse rasedaid naisi süüfilise suhtes, kui nad on arvel günekoloogi juures. Süüfilisehaigete rasedate naiste õigeaegne ravi aitab oluliselt vältida kaasasündinud süüfilise ohtu. Kasutatud kirjandus: O.Braun-Falco "Dermatology" H.Rajangu, S.Kaur "Veneerilised haigused" "Sünnitusabi ja günekoloogia"
Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja diameetrist. Takistab. · Verevoolu maht- ja joonkiirus. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg. Pulsirõhk süstoolse ja diastoolse rõhu vahe . 40 mmHg Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) Vereringe perifeersest vastupanust (R) P=QxR Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest · Arteripulss, veenipulss. · Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.
Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter). Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. Vererõhk sõltub vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja perifeersest vastupanust (R). P= Q x R Lisaks mõjutavad vererõhku vanus, emotsionaalne seisund ja kehalise töö intensiivsus. 15. Arteriaalne pulss. Arteriaalne pulss on süstoolse vererõhu tõusust tingitud rütmiline arterite seinte kõikumine. Iseloomustab vere liikumist veresoonkonnas. 16
rakkudes, harknäärmes, luuüdis. Globuliini hulka kuuluvad vere hüübimises osalevad valgud nagu nt. protrombiintrombiinfibrinogeenfibriin. 3. Vereplasma osmootne rõhk ja selle tähtsus organismi talitluses. Iso-, hüpo- ja hüpertoonilised lahused. Hemolüüs ja selle põhjused. Vere osmootne rõhk on 7,3 atmosfääri ehk 745 kPa. Vere osmootne rõhk - kui palju erinevaid aineid on vereplasmas lahustunud. Vere onkootne rõhk - kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas. o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine madalama rõhuga keskkonnas kõrgema suunas, punalibles kõrgem osm.rõhk.
Sfilis - tekitajaks on bakter kuni 4ndalat prast nakatumist, tekib 1 vi mitu valutut roosakaspunast haavandit. Mne aja prast suurenevad selle piirkonna lmfislmed, mis on samuti valutud. peale selle vivad esineda ldised tunnused nagu teistehaiguste korra nagu vsimus, halb enesetunne. Haigus vib vaheeal kulgeda ilma lveteta. Sfilise haavad vib nakatada ka oma last. Varases staadiumis allub sfilis hsti ravile. Ravim on reegline abulatoorne. Muutused ajus, muutused nrvissteemis ja sdame veresoonkonnas. Rase naine vib nakata oma loodet ja snnituse kigus. Trifomonoos - tekitakajs on parasiit. Naistle on lehkav ja vahutav tupevoolus, veresegune vib esineda suguelundite turse ja ka valulikus ainult 1/3 haigusnhud vivad puududa. Meestel on valud urineerides. Allub hsti ravile. Kui ks partneritest ravib ennast terveks , piisav hest kokkupuutest oma partneriga ja kohe haigestud. Mlemad partnerid peavad kasutama kondoomi. Kubemetid - 2-3mm nad on parasiidid, neid on vimalik silmaga nha, nad
ihaldame, tema mõju all tunneme end optimistlikult ning tulvil eneseusku. Tundmuste funktsioonid Hindav funktsioon väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus) Ajendav funktsioon ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele. Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt. Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus 65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. 25% tema hääletooni kaudu 10% sõnade tähenduse kaudu Temperament Temperamendi ajalugu Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla: 1.Veri - sanguis 2.Lima - flegma 3
See suhe määrab: üldise verevoolu suuruse organismis ja üksikute organite verega varustamise. Kõikide organite verega varustatus pole sama. Aktiivsematel organitel verevarustus suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus. Joonkiirus (cm/sek) – kui kiiresti erinevad vereosakesed teatud lõigul veresoonkonnas liiguvad Keskmine joonkiirus – kui kiiresti vereosake täisringi veresoonkonnas teeb. Rahuolekus 21-23 sek ja kehalisel tööl 15-8 sek. 13.Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on takistus, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Mida lähemal südamele, seda suurem rõhk. Arterites rõhk kõrgem, kui mujal. Veenides võib rõhk ka negatiivne olla
-kasuta ergonoomilisi abivahendeid -mugav riietus ja õiged jalanõud, head töövahendid -õige valgustus- ja müralahendus -normeeritud temperatuur -võimalikult väike vibratsioon -tööaja ja puhkeaja kombineerimine, reguleerimine -monotoonse töö lahendused 15. Optimaalne töökeskkond (müra, valgustus, temperatuur). Müra mille intensiivsus on alla 80 dB, ei kahjusta kuulmist, kuid võib pikaajalisel kokkupuutel põhjustada häireid südame-veresoonkonnas (kõrgenenud vererõhk, suurenenud südame löögisagedus), mao-sooletraktis, ainevahetuses. Müra langetab töö produktiivsust, põhjustab kontsentratsioonivõime langust ja kiiremat väsimist, samuti maskeerib teisi helisid, mille tagajärjeks võivad olla kommunikatsioonihäired. Lubatud müra piirnorm on 85db. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist, tekitab nimmeristluuradikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub
Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele tegevuspotentsiaalide genereerimisega. Kui närviimpulss või tegevuspotentsiaal tekib närvirakus, siis vabastab see keemilisi virgatsaineid, mille kaudu närvirakk saab teiste närvirakkude, lihaskiudude ja näärmetega suhelda. Kui tegevuspotentsiaal tekib lihasrakus, tõmbub see kokku, pannes liikuma jäseme, toidu peensooles või vere südame-veresoonkonnas. Koe paranemine seisneb ära kurnatud, kahjustatud või surnud rakkude asendamises. NÄRVIKUDE Närvikoe erutustundlikkus võimaldab genereerida närviimpulsse e tegevuspotentsiaale, mis hoiavad kontaktis ning reguleerivad enamuse keha kudede ühist tegutsemist. Närvi- ja sisenõresüsteem jagavad vastutust keha kui terviku homeostaasi alalhoiu eest, valvates elutähtsate muutujate elu soosivates piirides püsimise järele. Närvisüsteem teeb seda operatiivselt
tüvirakkudes ja basofiilides. · Histamiin tekib aminohape histidiinist ensüüm dekarboksülaasi toimel: · Analoogiliselt tekivad lüsiinist kadaveriin, ornitiinist putrestsiin ning arginiinist spermidiin ja spermiin. Kadaveriin ja putrestsiin on tähtsaimad diamiinid - riknemise indikaatorid, nii kala kui ka liha korral. · Histamiin avaldab oma toksilist mõju seondumisel rakumembraanide retseptoritega südame-veresoonkonnas (kõige tavalisemad mürgituse sümptomid), hingamis-, mao- soolkonna ja hematoloogilis/immunoloogilises süsteemis ja nahas. · Histamiin põhjustab perifeersete veresoonte haiguslikku laienemist, mille tulemusena tekkivad nõgestõbi, alavererõhk, õhetus ja peavalu. Histamiini indutseeritud soole silelihase kokkutõmme põhjustab kõhukrampe ja lahtisust ning oksendamist.
poolkuuklapid sulguvad. Vatsake on nüüd suletud kamber ja ülejäänud lõõgastumine toimub sellises olekus, lõpuks, kui rõhk on madalam kui kojas, avaneb mitraalklapp e üks hõlmalistest klappidest ning tsükkel algab otsast. Lõppdiastoolse ja lõppsüstoolse mahu vahe on väjutusfraktsioon. Rõhkude muutused südametsükli vältel vasakus vatsakeses 0- 115 mm/Hg, aordis 76-115 mm/Hg, vasakus kojas 0-10 mm Hg 33) Vere voolamise seaduspärasused veresoonkonnas. Vere voolamise maht- ja joonkiirused ning takistused veresoonkonna eri osades. Veri voolab suurema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga piirkonda. Kirjeldatakse Poiseuille võrrandiga. Tegurid on soone pikkus, diameeter, vedeliku viskoossus ja muidugi rõhkude Maali-Liina, jaanuar 2012 vahe. Vere voolutugevus on tugevasti lihtsustatult analoogne Ohmi seadusega V=ΔP/R=Q.
basofiilides. · Histamiin tekib aminohape histidiinist ensüüm dekarboksülaasi toimel: · Analoogiliselt tekivad lüsiinist kadaveriin, ornitiinist putrestsiin ning arginiinist spermidiin ja spermiin. Kadaveriin ja putrestsiin on tähtsaimad diamiinid - riknemise indikaatorid, nii kala kui ka liha korral. · Histamiin avaldab oma toksilist mõju seondumisel rakumembraanide retseptoritega südame- veresoonkonnas (kõige tavalisemad mürgituse sümptomid), hingamis-, mao-soolkonna ja hematoloogilis/immunoloogilises süsteemis ja nahas. · Histamiin põhjustab perifeersete veresoonte haiguslikku laienemist, mille tulemusena tekkivad nõgestõbi, alavererõhk, õhetus ja peavalu. Histamiini indutseeritud soole silelihase kokkutõmme põhjustab kõhukrampe ja lahtisust ning oksendamist. Nõgeslööbega seotud valu ja kihelus võivad olla tingitud neuronite stimuleerimisest
annaabi.ee 
