Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri -Lümfoidsüsteemi organid, mis sünteesivad lümfi koostisesse kuuluvaid rakke (tüümus, põrn)
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt
väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning
primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon  vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Vabalt ja piiramatult filtreeruvad väikesemolekulaarsed ained  molekulmassiga kuni 5500. Nende ainete kontsentratsioonid on vereplasmas ja esmasuriinis võrdsed. Molekulmass 80 000 on absoluutse läbitavuse piiriks. Seda teades on võimalik valmistada verdasendavaid lahuseid, mis püsivad kaua vereringes. Seejuures ei tohi ainete
Energiat saadakse ATP-st. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Hüpotooniline lahus, mille osmootne rõhk on madalam võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Isotoonilised lahused on võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Füsioloogiline lahus on koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus. 3) Aine omastamine/sünteesimine - assimilatsioon= anabolism Näiteks: fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees Aine lagundamine/eemaldamine - dissimilatsioon= katabolism Näiteks: seedimine, hingamine Trenn on töö: ülekaalus on lagundamine, taastumise ajal toimuvad valdavalt sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni käigus orgaanilised ühendid lõhustatakse lihtsama ehitusega moleku- lideks. Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine.
Ajuvatsakestes,seljaajukanalis ja subarahnoidaalruumis esinevat vedelikku nim tserebrospinaalved Tserebrospinaalvedelik kaitseb aju mehhaaniliste mõjutuste eest ning tema kaudu eemaldatakse ka ainevahetusprodukte. Vedelik pärineb verest, moodustub pidevalt, analoogiliselt lümfi tekkega, on pidevas liikumises, imendudes tagasi venoossetese siinustesse. Mineraalainete koostiselt sarnaneb tserbrospinaalv. vereplasmale, kuid tema valgusisaldus on väike (0,01- 0,03%), fibrinogeen puudub. Sisaldab glükoosi, kusiainet, vähesel arvul lümfotsüüte. 37. Sünoviaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). Sünoviaalvedelik paikneb liigeseõõntes ning koosneb mõnest milliliitrist viskoossest vedelikust, mis muudab liigesepinnad teineteise suhtes libisevateks. Vedelik sisaldab palju valgulisi ühendeid- proteoglükaane, mida toodavad ümbritsevad sidekoe
takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning
Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis
I tüüpi diabeet tekib puudulikust insuliini produktsioonist. · Kõhunäärme B rakud ei produtseeri piisavas koguses insuliini, selle tõttu vere glükoosi tase on normist pidevalt kõrgem. · Kui vere glükoositase ületab 10 mMol/l, siis tekib juba glükosuuria- see on glükoos uriinis. · Kui on alla 10 mMol/l, siis ei ole uriinis glükoosi. · Uriini teke neerudes on kahe etapiline: kõigepealt tekib neerudes esmasuriin, on oma koostiselt lähedane vereplasmale, tekib ööpäevas väga palju. Välja tuleb keskimiselt 1,5 l. Esmasuurinist imendub neerutorukestes suurem osa tagasi verre, koos veega imendub normaalselt täielikult tagasi ka glükoos ja aminohapped. · Lõpliku uriini glükoos ei lähe seni, kuni vere glükoosi tase ei ületa 10 mMol/l, kuna neerutorukesed omavad kanaleid, mille kaudu glükoos läheb verre tagasi, liigse taseme juures küllastuvad glükoosiga ning glükoos mis on üle 10, ei jõua tagasi
vahel sõltub vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu ja kudede hüdrostaatilise rõhu ja kapillaaridsisese vererõhu vahekorrast. Lümf ja lümfivool. Lümfisoonte võrgustik algab umbsete kindasõrmetaoliste terminaalsete terminaalsete lümfikanalitena diameetriga u 10-30 nanomeetrit. Rõhk terminaalsetes lümfisoontes on 10-15 Pa. Suurte lümfisoonte seintes on silelihasrakke ja klapid, mis suunavad lümfivoolu perifeeriast tsentrumi suunas. Lümf on koostiselt sarnanae vereplasmale, valgusisaldusega 10- 20 g/l, mis on vereplasma omast madalam, mineralisatsioon on sarnanae vereplasmale. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valk ja seedetraktist lümfi imenudnud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi u. 2 liitrit, kuid lümfi voolamiskiirus on väike. Liikumisele aitvad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed ja lümfisoontes olevad klapid ja skeletilihaste lümfisooni masseeriv toime (lihaspump), kiirendades
süsteemsesse ringesse ja maksa. Isoleeritud soolelingude moodustamine, mille 4 käigus jäetakse mingi peensoole osa vahelt välja, kuid sellele saab alles jätta verevarustuse mesenteeriumi kaudu. Soolelõigu ühe või mõlemad otsad võib keha pinnale välja tuua. Nii saab uurida imendumise regulatsiooni. Täielikult isoleeritud elunditega töötamiseks peab organ asetsema toitelahuses, mille pH, osmootne rõhk ja keemiline koostis on sarnane vereplasmale ja see peab sisaldama glükoosi. Preparaat peab saama hapnikku, püsisoojase organi puhul peab temperatuur olema 37°C. Kroonilise katse käigus luuakse operatiivselt teatud mudel. Looma saab korduvalt kasutada. Näiteks fistul (uuris keha välispinna ja õõne vahel või ka välispinna ja näärmejuha vahel, kus näärmejuha tuuakse välispinnale), ösofagotoomia (ösofaaguse lõige, söögitoru otsad on kaelale välja toodud, suu
Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu
Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin- Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon- aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle
Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse laenguga proteiinid. Väikesed molekulid, vesi ja ioonid pääsevad kapillaaridest Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide.
Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheitega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus, mis algavad umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümfikapillaaride endoteel on õhuke, basaalmembraan puudub või on lünklik. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10...20 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski. Erinevatest piirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Inimese kehamassist moodustab veri 6..
makrofaagid. Põletiku sümptomaatilised tunnused-Punetus, turse, temperatuuri tõus ja valu(põhjustavad veresoonte suurem läbilaskus, põletikurakkude kogunemine) Kuidas tekib allergiline reaktsioon-Nuumrakud +IgE tüüpi antikehad, korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud, enamasti suurenenud reaktsiooni valmiduseni. Üks ravi võimalus on hüposensibilatsioon. Tekivad IgG tüüpi antikehad. 71.Lümf Lümfaatiline süsteem-koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga väiksem. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikkesse üleläinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2liitrit. Lümfi voolamise kiirus on väike. Mis liigutab lümfi lümfisoontes-Lümf tuleb mööda toomasooni lümfisõlme. Pärast seal filtreerumist liigub lümf lümfisõlme väratist mooda viimasooni. Klapid suunavad voolu. Lümfisõlmede ehitus-(ERALDI LEHEL)
neutrofiilid, hiljem ka makrofaagid. · Ägeda põletiku korral (kestab mõne päeva kuni paar nädalat) tekib põletikukoldesse mäda, mis on surnud ja elavatest koe- ja põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses  vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike
neutrofiilid, hiljem ka makrofaagid. · Ägeda põletiku korral (kestab mõne päeva kuni paar nädalat) tekib põletikukoldesse mäda, mis on surnud ja elavatest koe- ja põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses  vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike
serotoniinhepariin, bradükiniin). Nende toimel suureneb kapillaaride läbilaskvus ja soontest liigub põletiku koldesse proteiine, ioone ja vett. ·Mõne tunni pärast liiguvad sinna neutrofiilid, hiljem ka makrofaagid. ·Ägeda põletiku korral tekib põletikukoldesse mäda,mis on surnud ja elavatest koe-ja põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. ·Põletiku äge staadium kestab mõne päeva kuni paar nädalat. LÜMFAATILINE SÜSTEEM LÜMF ·Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, valgusisaldus (10...20 g/l) on aga vereplasma omast madalam, mineraal ainete sisaldus on enam-vähem sama. ·Erinevatest keha piirkondadest pärit lümfil võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku, vett ja teisi madala molekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfi kapillaaridesse imendunud lipiide. ·Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. ·Lümf ivoolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa:
Na+ ja Cl-). Veri moodustab 7% kehakaalust ehk umbes 5 liitrit. Koosneb paljudest komponentidest. 55% on vereplasma ja 45% vererakud. Vereplasmas: vesi, valgud, aminohapped, rasvhapped, glükoos, ioonid, gaasid ning vererakud. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on oma koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus on 10-20 g/l (vereplasmast madalam). Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski (2% ?). Erinevatest kehapiirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktis lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit.
annaabi.ee 
