peeglid, klaasipuhastid jms); võtma maha ja pakkima või kaitsma pakkematerjaliga kõik purunemisohtlikud osad (sh klaasid), samuti kaitsmata bensiini- ja elektrimootorid ning akud. Autosid ja traktoreid lubatakse vedada purunemisohtlikke osi kaitsmata juhul, kui saatja võtab kogu vastutuse kaitse puudumisest tingitud purunemise ja kõigi muude tagajärgede eest enda peale. sulgema kabiini, sõitjateruumi ja kinnise veokasti uksed, kapoti, pagasiruumi ja vaheruumid lukustades (kui lukustust ei ole, siis tuleb lisalukustid panna) ning plommima kabiini, sõitjateruumi, kinnise veokasti ja kapoti. Plommida tuleb lähteraudteel kehtivate sise-eeskirjade järgi. Plommida tuleb plommidega, mida ei saa neid rikkumata ära võtta. Plommid ei tohi kahjustada autode ja traktorite värvkatet. 4. Kui autosid ja traktoreid veetakse kinnise veeremiga või konteinerites, samuti koos saatja või saaja saaturiga, siis ei pea
Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:4 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m
· Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tühimass 6635 kg · Täismass 21000 kg KÄIGUKAST I-Shift 12-käiku, automaat RATTAVALEM 4X2 MÕÕTMED · Pikkus 5787 mm · Laius 2495 mm · Kõrgus 3197 mm HAAGIS · Mark SCHMITZ · Mudel S.PR BAU · Tüüp - poolhaagis · Telgede arv - 3×9000 kg · Vedrustus Õhkvedrustus · Tühimass 6194 kg · Täismass 36000 kg · Kandevõime 29806 kg · Telgede vahe 1310 mm · Rööbe 2040 / 1300 mm · Veokasti mõõtmed: Kogulaius 2550 mm Pikkus 13620 mm Kasti siselaius 2480 mm Laadimiskõrgus 1240 mm 3. Koormamata ja täiskoormatud autorongi teljekoormused · Veduk Koormamata teljekoormused:esisild 4840 kg tagasild 1795 kg Koormatud teljekoormus: esisild 8000kg tagasild 13000 kg · Haagis Teljekoormus 3*9000 kg 4. Komplekteerige autorong sobivate rehvidega (mõõtmed, koormusindeks, kiiruskategooria)
Täismass 23000 kg Käigukast MAN TipMatic® 12 käiguline automaatkäigukast Rattavalem 6X2 Mõõtmed: Pikkus 6175 mm Kõrgus 3110 mm Laius 2500 mm 1.2. HAAGIS Mark Schmitz [2] Mudel SKI 24 SL 7,2 06 SR Tüüp - poolhaagis Sillad – Õhkvedrustuse ja trummelpiduritega 3x9 t Tühimass 6309 kg 4 Täismass 35,000 kg Kandevõime 28,691 kg Telje vahe 1310 mm Kärumõõtmed: Laius 2550 mm Pikkus 8850 mm Kõrgus 2930 mm Veokasti mõõtmed: Kogulaius 2354 mm Pikkus 7480 mm Kõrgus 1460 mm Maht 25.00 m3 Lisavarustus: Rullitav koormakate Pilt 1 MAN TGX koos Schmitz SKI haagisega, pilt illustreeriv [7] 5 2. AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED Kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehekülgedel saadaolevaid spetsifikatsioone leidsin oma koostarus autorongi lubatud teljekoormused. Veduk: Koormamata teljekoormused: esisild 5080 kg
koormava veose kaaluga. (4) Pika puidu või puidukimpude veol peab aluspaku ülapoolel olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga metallriba, et takistada veose liikumist pikisuunas. (5) Aluspaku küljepostid peavad olema metallist. (6) Veos peab toetuma mõlemast küljest vähemalt kahe küljeposti vastu. (7) Sõiduki ehitus peab võimaldama kahe järjestikuse aluspaku vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5 m, peab olema võimalus veost siduda kahe eri sidumisvahendiga. 3. peatükk VEOSE LAADIMINE §8. Veose paigutamine sõidukile (1) Veose mass peab jaotuma võimalikult ühtlaselt sõiduki kere põhjale. Väikesemõõtmelise, kuid raske veose massi ühtlaseks jaotamiseks kere põhjale peab kasutama alusraami. (2) Veos peab olema laaditud sõidukile nii, et tema raskuskese oleks võimalikult madalal ja veos moodustaks ühtse terviku.
Haagise andmed: Mark: Schmitz Cargobull Mudel: S.KO EXPRESS Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Kaubaruumi mõõtmed: Laius 2480, Pikkus 13685, Kõrgus 2700 Rehvid: 385/65R22,5" J 149 (kiirustele kuni 100km/h ja koormusele kuni 3250kg) 4 3. Veos Euroaluseid mahub veokasti: 2480/1200=2 13685/800=17 17*2=34 alust Kuna on vaja vedada 180 euroalust, tuleb teha 180/34=5 sõitu Ühe koorma mass: 30*180=5400kg 5 4. Teljekoormused Veduki esitelg: Koormata: 4982kg Koormatud: 7500kg Veduki tagatelg: Koormata: 3246kg Koormatud: 19000kg Haagise teljed: Koormamata: 3*1100kg
peab olema väljapääsu võimalus. · Autot remondikanalis üle vaadates või remontides peavad olema ees kaitseprillid. · Töötades käsielektridrelli, -mutrikeeraja, nurklihvijaga või mingi muu elektrilise käsitööriistaga tuleb järgida elektrikäsitööriistadega töötamise ohutusjuhendit. · Töötamisel suruõhukäsitööriistadega tuleb täpselt järgida nendega töötamise ohutusjuhendit. · Ei tohi lubada olla teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.). · Töötamisel kasutatav töölaud peab olema sile, lehtterasega üle löödud ja kidadeta. · Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast.Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille
Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd. Veose sidumine. Veos peab olema seotud selliselt et see tagaks veo ohutuse. Veoste etteliikumist takistavad vahendite tõmbetugevuste summa peab olmea vähemalt võrdne veose massiga. Külgede ja taha liikumise takistamiseks aga poolega veose massist. Sidumisvahendite tõmbetugevust võib vähendada hõõrdejõu võrra, mis tekib veosepõhja ja veokasti põhja pinna vahel. Hõõrdejõud sõltub kokkupuutuvate pindade materjalist aga ka nende olekust( näiteks kuivad, märjad, lumised pinnad). Hõõrdetegurid on antud vastavates tabelites. Veose katmine. Kaupa kaetakse ilmastikuolude eest või tolmamise ning veokilt maha varisemise vältimiseks. Koorma katet või võrku võib kasutada katmiseks. Kordamisküsimused. 1. Milliseid vahendeid võib kasutada koormate kinnitamiseks ja mis nõutele peab vastama. 2
3.12. Käesoleva juhendi punktis 10 on toodud õigusaktide loetelu, mille täitmine ja tundmine on autojuhile kohustuslik. 4. ENNE TÖÖD 4.1. Enne väljasõitu peab autojuht kontrollima auto ja haagise tehnilist seisukorda. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pidurisüsteemile, helisignaalile, roolimehhanismile, valgustussüsteemile, klaasi-puhastajatele, akumulaatori seisukorrale, veokasti luukide sulguritele, haakeseadme seisukorrale ja kindlustustrossi olemasolule. Tuleb veenduda, et õlitus-, jahutus- ja toitesüsteemis ei esine lekkimist. Kontrollida õhurõhku rehvides. 4.2. Kontrollimata ja mittekorras oleva auto või haagisega on sõitmine kategooriliselt keelatud. Vedukauto ei tohi vedada korraga rohkem kui kaks haagist. 4.3. Kontrollida, kas autol on tööriista komplekt ja kas see on korras; ilma selleta mitte
maha võtta ebamugav, tuleb kasutada ohutut tööd võimaldavaid tõmmitsaid. 5.21. Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast. 5.22. Töötamisel pneumaatilise lihv- või puurmasinaga, samuti mutrikeerajaga, tuleb täpselt järgida suruõhukäsitööriistadega töötamise ohutusnõudeid. 5.23. Ei tohi lubada teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.). 5.24. Töötamisel kasutatav lukksepatöölaud peab olema sile, lehtterasega üle löödud ja kidadeta. 5.25. Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille.
maha võtta ebamugav, tuleb kasutada ohutut tööd võimaldavaid tõmmitsaid. 5.21. Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast. 5.22. Töötamisel pneumaatiliste töövahenditega tuleb täpselt järgida suruõhukäsitööriistadega töötamise ohutusjuhendit. 5.23. Ei tohi lubada olla teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.) 5.24. Töötamisel kasutatav töölaud peab olema sile, lehtterasega üle löödud ja kidadeta. 5.25. Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille.
laadige pigem üle kalluri tagumise otsa kui külje, kuna see teeb juhi töö lihtsamaks ja efektiivsemaks. Kaevamine veokisse Ärge tühjendage koppa äkiliselt ja ühekorraga. Kallutage kopp järkjärgult ettepoole, kuni see on tühjenenud. Kasutage juhtkangi, et kopa edasi-tagasi kõigutada ja kopp paakunud materjalist tühjendada. Jälgige, et tuul puhuks teie seljatagant. Nii liigub tolm teist masinast eemale. Kui veokikasti pikkus on ligikaudu võrdne kopa laiusega, kallutage koorem veokasti keskele. Kui veokasti pikkus on kopa laiusest kaks või enam korda suurem, täitke esmalt veokasti esiosa. Kaevandi täitmine Nõlval olevat kraavi täites asetage pinnas võimalusel kraavi kõrgemale küljele. Seadke kopp maapinna kõrgusele. Valige kopa kõrgus ja kaevamiskiirus, mis tagab maksimaalse kaevamissügavuse, põhjustamata masina ülekoormust. Töötage kraavi suhtes täisnurga all, täites kopa ühekorraga. Jätke mahapudenenud pinnas kraavipervele, kuni kraav on täis. Kasutage
Veoaeg ajavahemik, mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti Regulaarsus võime pidada kinni väljumiste ja saabumiste ettenähtud ajagraafikust Kättesaadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus 10. Transpordilogistika · Mõjutegurid (toote, turu ja klienditeenindusega seotud tegurid) Tootega seotud tegurid: toote tihedus massi ja ruumala suhe, lastitavus kandejõu ja veokasti ruumala kasutamise aste kaubakäitluse lihtsus kahjustatavus Turuga seotud tegurid: veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude balansseeritus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: usaldus kliendisuhetes, turu ulatus võime osutada ,,uksest ukseni" teenust, üldisemalt vedaja võime osutada lisateenuseid kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis · Funktsioonid: i
5.3. Allapanulaotus Ühe lehma kohta on allapanuks ööpäevas ette nähtud 3,0 kg turvast. Allapanu laotatakse peale sõnnikukoristust ja enne söötmist. Allapanu laotamiseks valitud seade on söödajaoti -5.0, mille tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.5. Tabel 5.5. Seadme PMM-5.0 tehnilised andmed [5, lk. 77] Näitaja Andmed Kandevõime, kg 1750 Veokasti maht, m3 5,0 Jõudlus väljalaadimisel, kg/s 0,8...10,5 Liikumiskiirus töötamisel, m/s 0,2...0,8 Liikumiskiirus transpordil, m/s 1,7...4,5 Pikkus, mm 5260 Laius, mm 1870
5.3. Allapanulaotus Ühe lehma kohta on allapanuks ööpäevas ette nähtud 2,0 kg saepuru. Allapanu laotatakse peale sõnnikukoristust ja enne söötmist. Allapanu laotamiseks valitud seade on söödajaoti РММ-5.0, mille tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.5. Tabel 5.5. Seadme PMM-5.0 tehnilised andmed [5, lk. 77] Nr. Näitaja Andmed 1. Kandevõime, kg 1750 3 2. Veokasti maht, m 5,0 3. Jõudlus väljalaadimisel, kg/s 0,8…10,5 4. Liikumiskiirus töötamisel, m/s 0,2…0,8 5. Liikumiskiirus transpordil, m/s 1,7…4,5 6. Pikkus, mm 5260 14 7. Laius, mm 1870 Tabel 5.5. järg 8. Kõrgus, mm 1920 9
Suitsusust hinnatakse kiirguse neeldumisteguriga «K», mille ühik on [m1]; 28) hooldussõiduk on sõiduk, mis täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid; 29) [Kehtetu] 30) kahekorruseline buss on buss, kus vähemalt ühes kereosas on sõitjakohad kahel korrusel; 31) kaksikautorong on autorong, mis on koostatud poolhaagisautorongist ja täis või kesktelghaagisest ( Double road train); 32) kassettkere on kallurvedukauto veokasti tõmmatav kallurhaagise kere/veokast, mis kinnitatakse auto veokasti külge ja tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega; 33) kasutustõkis on seade, mis blokeerib vähemalt ühe sõiduki põhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamist kõrvalise isiku poolt (Protective device); 34) katalüüsjärelepõleti on seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis sisalduvaid kahjulikke saasteaineid neid täiendavalt põletades;
messingist. Täidetakse balloonid rõhuni 1,6 Mpa. Balloonis on 1 liitri kohta 0,425 kg vedelgaasi, seega 55 liitrises balloonis 24 kg gaasi (veeldatud) ja tarbimine ei tohi ületada 0,35 liitrit sekundis. Balloonide vedamisel peavad balloonid asuma puitalusel vastavates pesades, metallalusel tuleb aga balloni pesad üle kleepida pehmest ainest materjaliga. Balloonid peavad asetsema auto veokastis risti sõidusuunaga, nii et kübarad oleksid ühel pool ja ei ulatuks üle auto veokasti äärest. Püsti on lubatud ballone vedada ainult erikonteinerites. Hapniku ja atsetüleeniballoonide lahtiselt vedamine on rangelt keelatud igat liiki veokitega. See ei kehti balloonide vedamisel erikonteinerites ja kahe ballooni vedamine töökohale erikäruga, kus nad on kindlalt kinnitatud. Gaasiballoonide sulgeventiilid. Ventiil on sulgeseadeldis, mis on vajalik balloonide täitmiseks ja gaasi andmiseks põletisse ning
laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. Koos autotranspordi arenguga pärast Esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega estakaad. Kuna veokite kandevõime oli kuni sajandi keskpaigani suhteliselt väike, ei täheldatud autotransporti teenindavate ladude arengut. Olukord muutus pärast Teist maailmasõda, kui hakati tootma suure kandevõimega veo- autosid, mis olid suutelised vedama koos haagisega kümneid tonne kaupu. Autotranspordist sai tänu kandevõime suurenemisele ja paindlikule ,,ukselt uksele" teenindamisele tõsine konkurent
Olemas on kaht tüüpi vedukautosid – autod, mis on mõeldud ainult poolhaagiste ja lisaks ka haagiste vedamiseks ning autod, mis on mõeldud ainult haagiste vedamiseks. Haagiste vedamiseks ehitatud vedukauto ise on varustatud lastiruumiga. Madelauto on veokasti või veoplatvormiga varustatud veoauto. Paakauto all mõeldakse tsisterniga veoautot. Kallurid on kallutatava kastiga veoautod, mis on ette nähtud puisteainete veoks. Metsaveoautod on ehitatud spetsiaalselt metsamaterjali (palkide) veoks ja neid kasutatakse üldjuhul koos metsaveohaagistega. (Pilt 3.4)
annaabi.ee 
