.. -> lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ...
Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid (7?, 350 eri tüüpi retseptorit?) haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Sissejuhatus psühholoogiasse 44 Informatsioon keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Sissejuhatus psühholoogiasse 45 Motoorika Luud Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda
? eriliigilist retseptorit (millega suudame eristada >1012 lõhna; nt. koeral ~ 2x rohkem eri liike ja 10- 20x rohkem lõhnaretseptoreid) Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna- kvaliteedid haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad)muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima. Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt)
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
90 IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast 91 Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ... 92 V Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima 93 Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis
!! Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed: umbes2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid(arv pole teada, pakutud 7-350 eri tüüpi retseproteid)-haistmissibul-erinevad koorealused tuumad- koljupõhimiku ja uusaju koor. Info keha sisekeskkonnast: baroretseptorid aordis-vererõhk, vaenitusretseptorid kopsudes- higamise regulatsioon, venitusretseptorid soolestiklu seinas, venitusretseptorid kusepõies, kemoretseptorid veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud: inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda. Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust. Seetõttu on võimalik liigutusmustrite hulk tohutu suur. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivaid lihaseid. Lihades:
Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. Reguleeritud on hingamine ühelt poolt gaasiliste virgatsainete abil nendeks on O2 ja CO2. Neile ainetele reageerivad kemoretseptorid asuvad aordikaarel ja karotiidisiinuses. Teiselt poolt toimub hingamise regulatsioon neuroloogiliselt ehk venitusretseptorite abil. Nad reageerivad kopsude venitusele ja saadavad sellekohase info hingamiskeskusesse. 42 Kopsude venimine sissehingamise lõpus peatab sissehingamise. Venitusretseptorid asuvad hingamiselundites enestes (bronhioolide ja alveoolide seintes). Hingamiselundite refleksideks on köharefleks, aevastusrefleks, luksumine ja haigutus. 43
Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad piklikasjus ja jälgivad prootonite tased seljaajuvedelikus. • venitusretseptoritelt ülemistes hingamisteedes. mehhanoretseptorid • Kaitsevad hingamisteid kahjustuste/ärrituste eest ning kopse ka ülemäärase venituse eest. Sissehingatud võõrosakesed ärritavad retseptoreid hingamisteede limaskestas ja tulemuseks on bronhide järsk kokkutõmme (köhimine, aevastus). • Kui hingamismaht ületab 1L piiri, siis saadavad venitusretseptorid uitnärvi kaudu pidurdusimpulsse sissehingamiskeskusele. Muude närvisüsteemi struktuuride mõju • Hirm ja erutus suurendavad hingamissagedust ja sügavust • Ajukoor - toimub tahtlik ventilatsiooni reguleerimine. nt rääkimisel, laulmisel. • Füüsilise pingutuse ajal saadetakse signaalid töötavate lihatse retseptoritelt orse hingamiskeskusesse. SEEDIMINE 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute,
Vee kulud: higistamine, Hingeõhu niisutamine, Vesi väljaheites, Vesi uriinis 1250ml Osmoretseptorid ajus, hüpotalamuse piirkonnas asetsevad retseptorid, mis reageerivad vere osmootse rõhu muutustele. Inimene kaotab vett-> veri kontsentreerub veidi-> osmootne rõhk tõuseb-> osmoretseptorid reageerivad ja ADHd eritub rohkem -> tekib janu Mahuretseptorid suurte veenide ja südamekoja seinas olevad venitusretseptorid, mis määravad organismi üldist vedeliku hulka. Vere koguhulk väheneb(verejooks)-> aktiviseerub ADH eritus -> janutunne ADH-antidiureetiline hormoon e. vasopressiini, mida mood teatud hüpotalamuse tuumad. Reguleerib vee tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lõpposast ja kogumistorukestest Kaltsium on organismi ehitusmaterjal, inimesel 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes.
Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c. J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c
Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e. lihaste lõtvus, mis hiljem asendub sirutajalihaste hüpertooniaga (toonuse jaotamise häired), asteenia e. kiire väsimine (lihaste pideva pinge tagajärg), astaasia võimetus normaalseks peahoiakuks ataksia kohmakad koordineerimata liigutused Asendi ja liikumise kontroll Millised KNS osad on vajalikud? Väikeaju Suuraju koor Seljaaju juhteteed Informatsioon: Lihaste ja kõõluste venitusretseptorid (proprioretseptorid) Tasakaaluelund Nägemisaistingud Lihaste ja kõõluste venitusretseptoritelt lähtuv info liigub väikeajju ja suuraju koorde mööda seljaaju ülenevaid juhteteid; Suuraju koorest ja väikeajust tulevad signaalid jõuavad lihastesse mööda seljaaju alanevaid juhteteid 92) Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus. Vaheaju Taalamus - kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele,
Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e. lihaste lõtvus, mis hiljem asendub sirutajalihaste hüpertooniaga (toonuse jaotamise häired), asteenia e. kiire väsimine (lihaste pideva pinge tagajärg), astaasia võimetus normaalseks peahoiakuks ataksia kohmakad koordineerimata liigutused Asendi ja liikumise kontroll Millised KNS osad on vajalikud? Väikeaju Suuraju koor Seljaaju juhteteed Informatsioon: Lihaste ja kõõluste venitusretseptorid (proprioretseptorid) Tasakaaluelund Nägemisaistingud Lihaste ja kõõluste venitusretseptoritelt lähtuv info liigub väikeajju ja suuraju koorde mööda seljaaju ülenevaid juhteteid; Suuraju koorest ja väikeajust tulevad signaalid jõuavad lihastesse mööda seljaaju alanevaid juhteteid 92) Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus. Vaheaju Taalamus - kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele, hüpotaalamusele,
* ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: - mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid - kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) - termosensorid (sooja- ja külmasensorid) - valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel. Kopsusid läbinud õhu
ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) termosensorid (sooja- ja külmasensorid) valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel.
aktiivsusrütm - rütmogenees) formatio reticularise juhtimisel, mille kaudu on süsteemil side aferentidega perifeerias ja kesknärvisüsteemis. Aferentidelt pärineb info võimaldab adaptatsiooni (7.2. alapunktid), kõrgematelt struktuuridelt pärineva info puhul muudki - tahtlik (suurajukoor) või emotsioonidele alluv (limbiline süsteem) muutmine. Hingamisrütmi mõjutab ka hüpotaalamus. Trahhea, bronhide ja bronhioolide parenhüümis on venitusretseptorid (aeglaselt adapteeruvad mehanosensorid), mis registreerivad kopsude venitusseisundi ja selle muutused (osad adapteeruvad vähe, teised erutuvad venitusseisundi muutustel). Venitusretsptoritel on oluline osa Heringi-Braueri refleksi tekkes - kopsude täispuhumisel sissehingamine pidurdub ja algab väljahingamine, ulatuslik tühjakstõmbamine algatab aga reflektoorselt sügava sissehingamise. Et kopsude aferentne teave venitusseisundi kohta kulgeb vaaguses, lakkab vagotoomia puhul refleks ning
Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest (humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hingamiskeskuse üldise erutuvuse tõttu olenevad hingamissagedus ja sügavus kõrgematest osadest (ajusild, -koor) ja perifeeriast lähtuvatest mõjutustest (kopsude venitusretseptorid ja skeletilihaste retseptorid). Hingamiskeskuse eritusseisundit muudavad CO2 ja O2 osarõhud arteriaalses veres ( pCO2 tõus ja pO2 langus veres suurendavad hingamiskeskuse erutusseisundit, mille tagajärjel kopsude ventilatsioon suureneb). Hingamiskeskus on väga tundlik vere CO2 muutuste suhtes, O2 muutuste suhtes vähem tundlik. Hingamiskeskust mõjutab ka piimhape ja vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. CO2 mõjutab HK-st peale otsese kokkupuute ka reflektoorselt
annaabi.ee 
