Macca: 4,87*1024. (0,815 : ) 9,3 : 12100 . (0,949 : ) : 5,25 /3 ~96,5 % . : ~3,5 % +480oC 0,015 % 0,007 % 0,002 % C(): 0,723 .., 0,0017 % 108 .. 0,0012 % 0,0007 % (): 224,7 () () () : 35 /c : 8,9 /c2 . 224,7 . , . , 4,6. , . , « », , . , . , , , . , . ...
Macca: 4,87*1024. (0,815 : ) 9,3 : 12100 . (0,949 : ) : 5,25 /3 ~96,5 % . : ~3,5 % +480oC 0,015 % 0,007 % 0,002 % C(): 0,723 .., 0,0017 % 108 .. 0,0012 % 0,0007 % (): 224,7 () () () : 35 /c : 8,9 /c2 . 224,7 . , . , 4,6. , . , « », , . , . , , , . , . ...
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul.
Veenus referaat Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Veenust on korduvalt uuritud. Esimesena maandus 15. detsembril 1970. aastal Veenusele Nõukogude Liidu automaatjaam "Venera 7". Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud.
Veenust ja selle ümbrust on uurima saadetud paljusid sonde ja tehiskaaslasi. Muidugi on ka mõned stardid rikete tõttu ära jäänud. Vaanust või selle ümbrust on uurima saadetud: (aastaarv näitab planeedi juures töötamise aega) 1962a. Mariner2, USA(lähedane möödalend) 1967a. Venera4, NSVL(atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine) 1967a. Mariner5, USA(lähedane möödalend) 1969a. Venera5 ja 6, NSVL (atmosfäärisond/Ebaõnnestunud laskumine) 1970a. Venera7, NSVL (laskumine) 1972a.Venera 8, NSVL(laskumine) 1974a. Mariner10, USA(lähedane möödalend) 1975a. Venera9 ja 10, NSVL(tehiskaaslased ja laskumine) 1978-92a. Pioneer Venus1, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1978a. Pioneer Venus2, USA(Atmosfääri-multisond) 1978a. Venera11 ja 12, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1982a. Venera13 ja 14, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad) 1985a
Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.
Veenus Ehatähena Pilvede vahel ja all Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning inertgaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967. aastal teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüteemi kõige kuumema planeedi. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel
tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla loodete mõju, kuid päris kindel see ei ole. VEENUSE UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal Venera 7 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 19901994 orbitaaljaama Magellan tehtud mõõtmised (täpsus 120300 meetrit). PILT 2 Veenuse reljeef Venera 10, Venera 14, Vega 1 ja Vega 2 maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud.
Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. See koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), kus leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning intergaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaam "Venera 4" otsemõõtmine teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu alles 1967. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Esimesena õnnestus Veenusel maanduda N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475 0C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanidest kilomeetri sügavusel
Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris . Viimased tulemused Magellan'i andmetelt näitavad, et Veenuse koor on tugevam ja paksem kui on eelnevalt oletatud. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul
inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele (pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest). Et Veenuse nurkkaugus
planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks 3 Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga
kaugusega pinnast; pooluste läheduses aga temperatuur kas ei muutu või koguni langeb. Paarikolmesaja kilomeetri kõrgusel on õhk sada kraadi külmem, Maal aga kuussada kraadi kuumem kui troposfääris. Kui Maa õhkkonda kuumutada Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) (4) 2.3 Millest koosneb Veenuse pind? Nii ,,Venera 10" ja ,,Venera 14" kui ka ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Sellist peeneteralist ainet on näha nelja "Venera" tüüpi automaatjaama maandumiskohtadest edastatud piltidel. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid
Veenus Taevasõela taustal Veenuse üleminek Päikesest Veenusest on näha vaid tihe pilvkate UV-kiirtes on näha Veenuse atmosfääri struktuur "Venera 13" tehtud fotod Veenuse pinnast Radari abil on võimalik läbi Veenuse pilvede vaadata Veenuse maastik: 8 km kõrgune vulkaan Maat Mons Suured laavavoolud. Pilt hõlmab u 500 km Vulkaaniliste protsesside tulemus Arahnoidid -- vaid Veenuselt leitud tundmatu tekkemehhanismiga kuni 200 km suurused ämblikke meenutavad pinnavormid 69 km läbimõõduga kraater Dickinson
võime me saada palju teadmisi Maa kohta. Mariner 2 Veenust külastas 1962.a esimest korda kosmoselaev Mariner 2. Mariner kaalus 200 kg ja kandis kaasas 6 teaduslikku aparaatikahesuunaline raadio, päikeseenergia elektrisüsteemi ja erinevaid elektroonilisi ja mehaanilisi seadmeid. Avastused: Pinna temperatuur on 428°C Veenuse atmosfääris pole veearu. Puudusid tõendid magnetvälja olemasolust ümber planeedi. Venera 4 Aastal 1967, 18 oktoober. Esimest korda suudeti kohapeal analüüsida atmosfääri teiselt planeedilt ja saata andmed tagasi Maale keemiline koostis, temperatuur, rõhk. Õhurõhk küündis 90 baaritini atmosfääris. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Indikaator näitas, et atmosfäär
pöörlemine. Veenusel pole looduslikke kaaslasi ning puuduvad ka rõngad. Veenus paistab taevas väga eredana ning seda võib kergelt segi ajada mõne tähega.PINNA TEMPERATUUR Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. See ei muutu öö ja päeva vaheldumisel, kuna atmosfäär on väga tihe ja see peegeldab peaaegu kogu soojuse Veenuse pinnale. VEENUSE UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.2012.aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express
Praegu veel kilo võrra vähem." Kui selgus, et 1984. aastal peetakse esimesed eraldi naistele korraldatavad laskesuusatamise maailmameistrivõistlused, siis otsustas Parve ala vahetada ja pürgida Nõukogude Liidu koondises tiitlivõistlustele. Tema eesmärk täituski ja ta osales NL koondist esindades Chamonix'is peetud maailmameistrivõistlustel. Juba oma esimesel suurel võistlusel uuel alal saavutas Parve 3x7,5 km teatesõidus koos Venera Tsernitsova ja Ljudmilla Zabolatanajaga esimese koha. Ka järgmisel neljal aastal pääses Parve NL koondise koosseisus maailmameistrivõistlustele. Juba järgneval aastal võis Parve taas võidurõõmu tunda, kuna tiitlivõistlustelt naases ta koju kolme medaliga. Kui Egg am Etzelis toimunud MM-i 5 km distantsil tuli leppida hõbemedaliga, kuid nii 10 km kui 3x7,5 km teatesõidust tulid kuldsed medalid.
Veenus Üldised andmed Läbimõõt 12100 km Keskmine tihedus 5,25 g/cm³ Tiirlemisperiood 225 päeva Pöörlemisperiood 243 päeva Planeet pöörleb vastassuunas Keskmine kaugus päikesest 80 miljonit km Maale lähim planeet vähim kaugus 42 miljonit km Veenuse uurimine Planeet on nii ere, et on taevast kergesti leitav Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega Koostis Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu Pinnavormid Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid Üsna sageli toimuvad maavärinad
2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d CO" 96,5%, N2 3,4% jms Tih=5,25 - Venera - - pöörleb vastas keskm.temp. 475Kraadi kivid teravate nurkadega suunas, läbimõõt ülisöövitavad pilved 100tuh väikest ja mitu- 12100km. Puudub sada suurt vulkaani
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C.
Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. ·Ainult Päike ja Kuu on Veenusest Maa taevas heledamad ·Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa · Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ·Keskmine temperatuur on 480° C (kõige 177,3 kraadi. kuumem planeet päikesesüsteemis) Maa ·Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min ·Keskmine temperatuur 15°C ·Ainus planeet, kus on elu ·Keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku
· pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek · ekvatoriaalne diameeter 12 756, 270 km · mass 5,9736 x 1024 kg
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht
Lomonossovi järeldus aastast 1761). See kõik andis inimestele võimaluse oletada, et sellelt planeedilt võib elu leida. Kohati usuti koguni, et seal on elu justkui oaasis. 1932. aastal uurisid astronoomid spektroskoopide abil Veenuse atmosfääri. Nad ei leidnud sealt hapnikku, vaid hoopis süsihappegaasi. Õhkkonna täpsem osakaal selgus aga otsemõõtmise tulemusel 1967. aastal, mil tema atmosfääri sisenes esimene automaatjaam ´´Venera 4´´. Selgus, et Veenus ei olegi meie kaksikõde. Nüüdseks on teada, et Veenuse atmosfääris on 96,5% süsihappegaasi (selle molekulmass on 40, mis on 2 korda kõrgem kui Maa atmosfääril), 3,4% lämmastikku, vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsemal analüüsil võib leida ka vesinikku, hapnikku ning mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. Seega erineb sealne õhkkond oluliselt meie omast, mille põhilised
Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on jälgida Veenuse atmosfääri, mõista selle kui ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada kliimamuutustest ka Maal 3 ATMOSFÄÄR JA PINNAVORMID
kosmosesse harilik mitmeastmeline rakett kanderakett ehk kosmoserakett. 1959.aastal startisid NSV Liidust ja USA-st aga esimesed planeetidevahelised automaatjaamad (vastavalt ,,Luna 10" 2.jaanuaril 1959 ja ,,Pioneer 4" 3.märtsil 1959). 5 Sputnik 1 Kosmonautika põhietapid · ,,Sputnik 1" (1957) - Esimene Maa tehiskaaslane · ,,Vostok 1" (1961) Esimene inimese kosmoselend · ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz 10" · ,,Pioneer 10" (1973) Esimene kosmoselennuaparaat, mis möödus Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal
soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi.Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul
Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit) Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal. Veel on Veenust külastanud enam kui 20kosmoselaeva, kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera7 ( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda (üleval). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) Atmosfäär Tiheda atmosfööri olemasolu Veenusel tegi kindlaks juba M. V. Lomonossov, vaadeldes 1761. aastal haruldast nähtust- Veenuse üleminekut Päikese kettast. Teleskoobis näeme
Esimesena Merkuuril nähtud objekt sai nimeks Kuiperi kraater planeediuurimise veterani Gerard Kuiperi järgi, kes suri kui Mariner 10 teel Merkuuri poole oli. /6/ Veenus Veenus on meile lähim planeet(vähim kaugus 42 milj. Km) ja maaga peaaegu ühesuurune. See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikul taevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtul taevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Teleskoobist vaadatuna paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle panda ei saa vaadelda, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihedam pilvekiht ja 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Kahe pilvekihi vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenus pöörleb tagurpidi. Temperatuur Veenuse pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam kui Maa oma. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane
koostis on sarnased. Arvatavasti nimetati Veenus armastuse ja ilu jumalanna nime järgi seepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline ning kuna planeedi telg on orbiidi tasandiga risti, puudub aastaaegade vaheldumine. Veenuse pöörlemine on väga aeglane, kestes 243 Maa päeva. Esimene kosmoselaev ,,Mariner 2" külastas Veenust 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud üle 20 kosmoselaeva, kaasa arvatud Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid näitavad näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Suur osa Veenuse pinnast on kaetud laavavooludega
Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 000 000 km). Veenus on nii hele ainult Päike ja Kuu on heledamad. Veenus on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenus nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevast nähtavat Ehatäheks. Veenusele maandus esimesena Nõukogude Liidu automaatjaam ´´Venera 7´´ 1970. aastal. Veenuse mass jääb maa massile alla vaid viiendiku võrra. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru. Atmosfäär on 100 korda tihedam kui Maal. Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Kaugus Päikesest on 108,200,000 km. Kaaslased puuduvad. Pind on suhteliselt sarnane Maaga. Leidub tuhandeid vulkaane
suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul
aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole.[6] Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. [6] 3.2 Veenuse omadused Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru
annaabi.ee 
