Tänavaküsitlus: Piirilinna identiteet Vladislav Virtonen, Vladislav Lifsits, Pavel Smirnov 2. detsember 2017, 9:47 Tänavaküsitluse eesmärk oli teada saada, kelleks Narva elanikud ennast peavad identiteedi ja rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse.
Eesti rahvaloendus 11. rahvaloenduse ajal, mis toimus 2011 aastal, kolme kuu vältel, loendati Eestis püsielanikke kokku 1 294 236. Nendest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. 68,7% pidas ennast eestlaseks 24,8% venelaseks ning 4,9% muu rahvusena. Oma rahvust ei määratlenud 1,5% vastanutest. Püsielanike arv on langenud 75 816 inimese võrra. Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud vanuseline koosseis. Kui aastal 2000 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis nüüd on see langenud 15% peale. 65-aastaste ja vanemate osatähtus on aastal 2011 vastupidine, tõusnud 15% pealt 18% peale. Tööealiste inimeste osatähtus jäi samaks ehk 67%. Rahvastikupüramiid
Tütar suri 1938. aastal ja naine aasta hiljem. Igor ise veetis haiglas viis kuud, mil suri ta ema. Kuigi Igor oli 33 aastat abielus, oli tema tõeline armastus ja kaaslane kuni surmani Vera de Bosset, kellega kohtus 1921. aastal. Sellest ajast kuni Tema naise surmani elas Igor kaksikelu. Teise maailmasõja algul asus Ameerikasse, Vera järgnes talle ja nad abiellusid 1940. aastal. 1945. aastal sai Stravinski USA kodakondsuse. Kuigi ta ei elanud enam Venemaal, jäi ta hingelt venelaseks. Ameerikas valmisid teosed nagu ''Cantana'', ''Canticum sacrum'' ja ''Elupõletaja tähelend''. 1969. aastal kolis Straninski Essex Housi hotelli New Yorgis ja elas seal kuni surmani 1971. aastani. 13. detsembril 1937 juhatas Igor Stravinski Estonia teatris sümfooniakontserti, mille kavas oli ''Tulilinnu'' süit ja ''Capriccio'' klaverile ja orkestrile. Kontserdi solistiks oli Stravinski poeg. Igor Stravinskil on oma täht Holliwood Walk of Fame'il ja talle andi postuumselt Grammy
Ma armastan pargis jalutada ja teisi inimesi jälgida, nagu mei peategelane. Mõnikord, lugedes raamatu võin vahele jätta peamõttet ning jälle loen samad leheküljed üle Eesti-vene suhted Juba lapsepõlvest tüdrukele meeldisid venelesed. Ta arvas, et nad erilised ja tal on õigus. Iga rahabas on eripärane, kellel on oma traditsioonid ja kombed. Tüdrukule meeldis kuulata venelaste laulu ning oli huvitav nende keelt õppida. Mind üllatas tema tahtmine venelaseks olla, Tõõt-öelda ta peas end venelaseks ning oli kindel, et ta isa on venelane. Kuid teda lähedased põlgasid neid hingepõhjani. Tahan pöörata tähelepanu dioloogile peategelase ja täditütra vahel: -"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha. Ma olen uhke, et ma eestlane olen." -,,Ega ma tahagi venelane olla, aga mis teed, kui ma olen," seletasin nukralt. ,,Ma arvan et mu isa on venelane. See polegi nii hull, venelased on üldiselt ilusad
jpm.) 5. mida t�hendab rahvaste enesem��ramise �igus? riikidel kui �igus vabalt valida oma poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Rahvastel on �igus luua oma riik v�i mingil muul kombel m��ratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga. 6. mis m��rab inimese rahvuse?millised on erinevad seisukohad selles? inimese rahvuse m��rab peamiselt kultuur, mile keskel �les kasvatakse. Ei s�nnita eestlaseks, venelaseks v�i rootslaseks, vaid kasvab vastava kultuuri omandamise kaudu. Rahvuse riigip�hine definitsioon - prantsuse jja inglise traditsiooni m�jul samastatakse rahvust sageli kodanikkonnaga, v�hemalt ametlikul tasandil ehk k�ik prantsusmaa kodanikke kutsutakse prantslasteks olenemata nende s�nnikohast, emakeelest, nahav�rvist v�i usutunnistusest. tava arusaam- rahvus p�ritakse s�nniga oma vanematelt. 7. millal muutub rahvuslus negatiivseks n�htuseks
Ühiseks jooneks on meessugu. Tegelased on surnud ning vaatavad oma elule tagantjärgi. 1.Üheks läbivaks teemaks on ka vene rahvus. Paljud mehed on kas ise venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlga...
Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelaseks muutmine. Vaino võimule tuleku järel ei toimunud Eesti NSV võimuladvikus olulisi muudatusi. Enamik seniseid võimul olevaid poliitikuid säilitasid oma positsiooni, kuid mõningasi muudatusi siiski tehti. L.Väljas pidi Eestist lahkuma diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Tema asemele seati ideoloogiasekretäriks Rein Ristlaan, kellest sai Karl Vaino paremkäsi venestamisprotsessis. 1980.aastal peeti Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Regatt ja selleks puhuks
aastal. Nad abiellusid 9. märtsil 1940 Bedfordis Massachusettsis. AMEERIKA ÜHENDRIIGID Ameerikas elas Stravinski alguses Hollywoodis, kuid kolis 1969 New Yorki. Aastal 1945 sai ta USA kodakondsuse. Igor Stravinski jäi Ameerika Ühendriikidesse elama kuni oma surmani. Tema ainuke visiit kodumaale pärast 52 aastat välismaal viibimist toimus 1962. aastal seoses kontsertidega Leningradis ja Moskvas. Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks. Stravinski suri 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele, tema pikaajalise kaastöötaja Djagilevi haua lähistele. LOOMING Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu".
märtsil 1940. aastal Bedfordis, Massachusettsi osariigis. Ameerika Ühendriigid Ameerikas läks Stravinski alguses Hollywoodi elama, kuid aastal 1969 kolis ta New Yorki. USA kodakondsuse sai ta 1945. aastal. Ameerikas elas Stravinski kuni oma surmani. 1962. aastal toimus tema ainuke visiit kodumaale pärast 52-aastast välismaal viibimist. Ta käis Venemaal seoses kontsertidega Leningradis ja Moskvas. Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks. Stravinski suri 6. Aprillil aastal 1971 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 3|Page Looming Stravinski oli korrafanaatik. Ta eitas romantismi. Ta on öelnud: „Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Stravinski loomingus on olulisim muusikaline väljendusvahed rütm. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: vene periood,
· Ludus Tonalis Igor Stravinski 1882-1971 Stravinski oli maailmainimene, elas-esines väga paljudes erinevates paikades. Tegutses ka dirigendi, pianistina esitas sageli ise oma teoseid. 1937. aastal juhatas Stravinski Estonia teatris enda ja Tsaikovski muusikat. Alates 1914. aastast elas Stravinski kodumaast eemal (Sveitsis, Pariisis, Ühendriikides alates II maailmasõjast). Ei mõistnud oktoobrirevolutsiooni ideid, mistõttu ei naasnud kodumaale, kuid jäi hingelt venelaseks. Tema ainuke külaskäik kodumaale toimus 1962. aastal. Sündis Oranjenbaumis Peterburi lähedal, isa oli õukonna laulja. Õppis Peterburi ülikoolis juurat, muusikat õppis Rimski-Korsakovi juures individuaalselt. Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Eitab romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. ,,Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu."
võimalusi isikute ja tööjõu vaba liikumise valdkonnas. Sellised head väljavaated tulevikule soodustavadki protestima muulasi, kes ei võta vaevaks keelt õppida ja siis otsivad lihtsamaid teid kodakondsuse saamiseks.Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» põhjal on nende inimeste identiteeditunnetus väike, kellel on Venemaa kodakondsus, nad ei seosta end isegi Venemaaga.Vaid neli protsenti nimetas ennast Venemaa venelaseks, 40 protsenti muulastest peab ennast eestivenelaseks. Samastumine ainult Eesti elanikuna ja venelasena tähendab, et seos Eesti riigi või kodanikkonnaga on äärmiselt nõrk. (Henno 2007) Eestis elab 2006 aasta seisuga 10% (136 000 in.) määratlemata kodakonsusega välismaalasi ja elanike koguarvust on siin enim Eesti kodakondsusega vene rahvusest inimesi- u 93 000 inimest.(KMA 2006:13;24) Eestis elab seega üsna suur protsent vene rahvusest inimesi, kes ei tunneta eestlust. René van
tema isa vabastanud sillakohtuniku (ordungsrichter) ametist, mis seostus väikesele poisile sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks. Noormees oli sellisele sildistamisele vastu, kuna ta pidas ennast sakslaseks, täpsemalt baltisakslaseks ehk baltlaseks. Siin avaldub järgmine baltlaste tragöödia. Venemaal olid nad sakslased: maa põlisrahvale orjastavad isandad, vene valitsusele tüütud lääne mõisnikud; Saksamaal aga ka mitte omad vaid venelased või vene-sakslased. Eesti lugeja jaoks jäävad küll baltisakslased ilmselt ajaloolises kauguses häguseks
Eestlaste osa tähtsus on suurem maa-asulates (91,4 protsenti), linnalistes asulates on eestlasi keskmiselt 59,5 protsenti. Maakondade rahvuslik koosseis on võrdlemisi erinev: Ida- Virumaal on eestlasi alla 20 protsendi, Harjumaal 62 protsenti, Valgamaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal 80 ja 90 protsenti vahel ning ülejäänud maakondades on eestlaste osatähtsus üle 90 protsendi. Teine suurem rahvusrühm on venelased, keda on 25,2 protsenti rahvastikust. Venelaseks pidas end 326 235 inimest. Arvuliselt kõige vähem venelasi elab Hiiumaal 61 inimest. Kõige enam elab venelasi Harju- ja Ida-Virumaal, vastavalt 173 194 ja 108 208 inimest. Muu rahvuse esindajaid loendati 64 038 (4,9 protsenti) ja rahvustunnus jäi teadmata 1635 inimese puhul. Suuremad rahvusrühmad eestlaste ja venelaste kõrval on ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Muude rahvuste esindajaid on üsna palju Ida-Virumaal (8 protsenti), Harjumaal (7 protsenti) ja
järjest 18 parimat Magdeburgi ja selle ümbruskonna maadlejat. Samal ajal jätkas Lurich rekordite püstitamist raskuste tõstmises. Tema maailmarekordite arv tõusis juba paarikümneni. Lurich külvati üle loorberi, pärgade ja aurahadega, teda hüüti "Maailma tugevaimaks meheks". Kuna Eesti oli sel ajal vaid Venemaa kubermang ning eesti rahvus maailmas tundmatu, siis nimetati teda ka "Võitmatuks venelaseks". Rotterdami raskejõustikuklubis "Hercules" sooritatud fenomenaalsete tõstete eest anti Lurichile tiitel "Meie aja tugevaim atleet". 1901. aasta jaanuaris toimusid Hamburgis maailmameistrivõistlused klassikalises maadluses, millest võttis osa mitukümmend maadlejat. Lurich saavutas hiilgavalt esikoha ja maailmameistri tiitli. Võidetute hulgas olid spordimaailmas tuntud suurused, nagu Constant le Boucher, Gabriel Lassartesse-Bordeaux,
ja kui puhkes Teine maailmasõda, asus ta teele Ameerikasse. Vera järgnes talle 1940. aastal. Nad abiellusid 9. märtsil 1940 Bedfordis Massachusettsis. Ameerikas elas Stravinski alguses Hollywoodis, kuid kolis 1969 New Yorki. 1945 sai ta USA kodakondsuse ja elas seal kuni oma surmani. 1962. aastal toimus tema ainuke visiit kodumaale seoses kontsertidega Sankt-Peterburgis. Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks. 1959 anti Stravinskile Léonie Sonningi muusikaauhind, mis on Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus. Stravinski suri 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele, mitte kaugele tema pikaajalise kaastöötaja Diagilevi hauast. Tal on oma täht Hollywoodi Walk of Fame'il ja talle anti postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987. Stravinski oli maailmainimene, elas-esines väga paljudes erinevates maailma paikades
Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras sai eestlane tuge mõttekäigult: ,,sakslased me pole, venelaseks saada me ei taha, olgem siis eestlased!" Tallinnas oli innukas kunstielu eestvedaja ANTS LAIKMAA (1866- 1942).Sündis Läänemaal Vigalas vallakirjutaja peres. Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1.
Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras sai eestlane tuge mõttekäigult: ,,sakslased me pole, venelaseks saada me ei taha, olgem siis eestlased!" Tallinnas oli innukas kunstielu eestvedaja ANTS LAIKMAA (1866- 1942).Sündis Läänemaal Vigalas vallakirjutaja peres. Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1.
Poisi vanemad kaebavad kooli usuvabaduse rikkumise pärast kohtusse. /--/ Kuigi Venemaa konstitutsiooni kohaselt on riik ja kirik lahutatud, on vene õigeusu kiriku mõju pärast nõukogude reziimi kokkuvarisemist üha kasvanud. 75% venemaalastest peab ennast õigeusku kuuluvaks, kuigi ainult 10% neist käib kirikus ja järgib traditsioone. Paljude inimeste jaoks on õigeusk otseselt seotud venelaseks olemisega (Eetikaveeb). · 14-aastane Walesi koolitüdruk keeldus ära võtmast raudset käevõru, mida sikhid kannavad patust hoidumise meeldetuletuseks. Kool eemaldas tüdruku õppetööst, kuna tema teguviis eiras koolivorminõudeid ja juhatuse reegleid. /--/ Kõnealune kool on tuntud oma rangete koolivorminõuetega, mis keelavad õpilastel ususümbolite, näiteks muslimite pearäti või kristliku risti, kandmise.
teravalt kaasaja sotsiaalseid pahesid. Ta oli realist, kuid samas ka idealist. Selles oli ta nõrkus. Sel perioodil ilmus Dostojevski terve rida lühijutte, kuid kriitika võttis need vastu laitvalt. Kirjaniku meeleolu langes. Ta oli hukkumas. (A.Meissaar 1935:10). Sunnitööl oli elu raske, kuid Dostijevski ei murdunud, töö karastad teda, ta õppis tundma rahvast ja elu. Alles siin sai ta inimeseks ja venelaseks, nagu ta ise lausub. Kolme aasta jooksul sai ta lugeda ainult piiblit. See suurendas tema religioossust. 1854 määrati ta reamehena Siberisse Semipalatinski linna teenistusse, 1855 ülendati lipnikuks ja nüüd võis ta uuesti hakata kirjandusega tegutsema. 1856.a. armus ta ja naitus, olles 33 aastane, lesestunud ohvitserinaisega. Esialgu mõjus abielu Dostojevskile hästi ta töötas, kuigi kannatas närvilikkuse ja langetõve all
Sellega oli talurahva mäss lõpetatud. Rahataguja Schenkenberg võttis väikese Gabrieli oma kasvandikuks ja kandis tema eest isalikult hoolt. Gabriel kasvas oma kasuvendade Ivo ja Christophi seltsis üles, kes temaga umbes ühevanused olid. Suurt rõõmu ei leidnud vana aus 298 rahataguja oma poegadest ega kasulapsest mitte, sest kõik kolm olid üleannetud, taltsutamata loomuga poisid ja isekeskis alati riius. Ivo ja Christoph sõimasid kasuvenda pea venelaseks, pea tatarlaseks, ja Gabriel andis neile rusikatega vastust. Mida vanemaks poisid said, seda kangemaks kasvas vihavaen nende vahel. Ühel päeval, kui Gabriel 17-aastane oli, ei suutnud ta kasuvendade kiusu enam välja kannatada. Ta andis kummalegi viimast korda mööda kõrvu ja hüüdis: «Olen ma venelane, siis tahan ka seks jääda!» -- ja jooksis kasuisa majast pakku, otsekohe Viljandi poole, sest ta oli kuulnud, et seal üks vürst Sagorski venelaste sõjapealik oli.
annaabi.ee 
