Map- Kee 9. 1. 2. 3. 4. B 5. P 6. 7. 8. 9. . , 17075200 2. 4000 , 10000 . - , -- , , , , - -- , -- , , , , . : , , , - , -- , , , -- , -- . : -- - ( 100 ), , , , , , ; -- , , . : , ; , . . 1. 2. , : · 1, 2, 3, 4 5 -- ; · 7 -- ; · 23 -- ; · 8 -- ; · 1 -- ; · 9 -- ; · 12 -- ; · 4 -- . B · · P P , P. O 7. 2008. , . . -- (5642 ), . ( ) , , , . . -- - -- 5410 . -- -- (4416 ) -- , - . : 160, -- 82%, -- 3,8%, -- 3%, -- 1,2 %, , , . - : , , , , , , . -- (10,4 . ). : - (4,7 . ), (1,43 . ). (1,...
venekeeles
-- . -- - . , , - . , . . . . , , « , , , - ». . -- -- -- . , , 23 . . , , . , , . , , -- . , , , . « ». , . - . , , . . . , , . -- , . , . , , . --, . . . , . . , . . , , : 1. 2. . , . , , , . , 120 1,5 . 35 , 29 . 28 . 18 % .
1-10 , , , , , , , , , 10-20 , , , , , , , , , üheksteist, 10-100 , , , , , , , kaheksamümmend, , 100-1000 , , , , , , ..., ..., ..., 1. -10. , , , , , , , , , . 10.-20. , , , , , vieteistkümnes, , , , ,
? 8.c ? Ø Ø Ø Ø 147 Ø Ø 9 Ø Ø O Ø Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ø e Ø Ø Ø (1799 1837) ? 1) . 2) a . 3) .
, - . , , . 1521 4,2 . . . . , - - . . . : , . : « , ». .
, . , . 20 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . XIV , XVI 1852 ( ) 20 . . . , , , . 1491 . , . 25 . - . 6 14 . 200 . 1733 1735 . 1737 . ( 11,5 ). - . 1586 . 40 . 5.34 . , . .
26.05.2012 , , , . . . . . . . . , . . , . . , . P.S : , . T K T.K
Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kas...
3 1982. 4 , , , . 1990 , 1993 ( ). - , , 11 -, . , , . , -- --, , -- . 2009 . , 2006 , (2002 2010 ), . , 1,31 . . Jevgeni Plushenko sündis 3. novemberil 1982. Nelja aastaselt hakkas ta uisutama, mis oli tema ema õhutamisel, esimene treener oli Tatjana Nikolajevna Skala. Alates 1990 sai treeneriks Michael Khrisanfovich Makoveev, aastaks 1993 oli Plushenko õppinud kõiki kolmekordseid hüppeid (sealhulgas kolmekordne axel). Volgogradi jää areeni sulgemise tõttu, kus koolitati Eugenet, oli ta 11 aastaseltsunnitud minema ilma vanemateta Peterburi, ema järgnes järgmisel aastal. Isa Viktor Plushenko, elukutselt puusepp ja õde Helen jäid Volgogradi. Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe loop-kolmekordne toe loop-kolmekordne Loop hüppeid. esimene meeste ...
Harj. 120 Lk. 96 : Tervist, ! : Tere, ! Miks sa minuga täna venekeeles räägid? : Meil oli eilne koolipäev venekeeles.Kogu päev tuli ainult venekeeles rääkida. Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi.
-laev Georg Ots (arvukalt turiste, jõudis Lääne kultuuri ja tarbesemeid) Kuldsed 60ndad -lõppeb Praha kevadega -iseloomulik: olude liberaliseerimine / rahvuskommunistid (usuti, et praegust poliitika reziimi saab inimlikustada, demokratiseerida) / noorte aktiivsus (tegutsesid EÜE Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev & EÕM Eesti Õpilasmalev) / kujuneb eestlaste poliitiline liit Venestamine 1978 -Karl Vaino parteijuhiks -kakskeelsus propaganda -teadustöid kirjutati venekeeles -protest venestamise vastu -1980 noorsoorahutused (protestid üliõpilaste ja kooliõpilaste seas) -1980 40 kiri (taheti juhtidaa võimu tähelepanu ühiskonna probleemidele -> maailma tähelepanu, venestamispoliitika nõrgenes)
Mida tähendab mulle eesti vabariigi loomine 1918. Aastal? Aastal 1918 kirjutasid kolm Päästekommitee liiget alla Eesti Vabariigi iseseisvumisele. Need mehed olid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Eesti oleks siiani Vene võimu all, kui need kolm meest poleks teinud isetegevust ning alla kirjutanud Eesti Vabariigi iseseisvumismanifestile. Poleks tekkinud ühtset Eesti keelt ega ühtset Eesti meelt. Me peaksime siiani rääkima venekeeles ning lugema venekeelset ,,punast" ajakirjandust. Eesti vabariigi loomine 1918. Aastal on tähtis kogu maailmale. Sest kui me oleksime siiani vene võimu all, siis oleks venelastel võimalik ka okupeerida Läti ning Leedu ja sealt edasi kogu Euroopa peale minna. Kuid kuna Eestil on piisavalt tugev Kaitsevägi, siis pole Venemaal võimalustki Eestit jälle okupeerida. Küllalt tugevalt on arenenud sõjatehnika ning nüüd käivad peamised sõjad Aatom- ja tuumapommidega
Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord. Nüüd saieesti jõukas mees linnavolikogulaseks saada eestimeelsus. Kulruuriline venestamine: · Kool mõisniku kontrolli alt riigi kontrolli alla · Usuõpetus ja eestikeele õpetus eesti keeles (kõik muu venekeeles) · Paljud rahvakooli õpetajad vallandati keeleoskamatuse pärast õpetajate puudus · Rahvuslikud seltsid suleti · Aleksandrikool avati Vene Keisrinna koolina · Vene kirikute rajamine (Toompeale Aleksaner Nevsski kirik, Kuremäele kloostri rajamine) lootus, et keisriusk annab maad · TÜ venekeelseks · Kehtestati tsensuur: vene õigeusu levitamine
Nagu igas teises riigis elab ka meil palju võõrkeeli rääkivaid inimesi. Kas mitte ei peaks nemadki oskama eesti keelt? Tegelikult, kui oled tulnud elama võõrale maale, tuleks keel ära õppida, muidu ei mõista sina inimesi ja nemad omakorda sind. Sellest võivad tulla erinevad probleemid, et välismaalased ei oska riigikeelt. Eesti riigis on tehtud näiteks venelastele eraldi koolid ja isegi kõrgharidust hakatakse venekeeles andma. Kas see ka õige on? Ei. Kindlasti mitte. Miks me peaks hakkama tegema ümberkorraldusi sellepärast, et neil oleks mugavam. Nii ei hakkagi keegi riigikeele õppimise vastu huvi tundma. Rahvuse ja kultuuri säilimise seisukohalt on keel väga tähtis. Keel on rahvakultuuri kandja. Keel liidab meid rahvuseks. Oma emakeelt tuleb säilitada ja edasi kanda nii kaua ja nii puhtana, kui võimalik.
moekongressidel, -tööstusnäitustel ja messidel. Eesti võis oma moekunstnike ja nägusate mannekeenide taseme üle uhkust tunda. Omaette konks oli aga selles, et Silueti tegijatel polnud raudse eesriide taga õiget aimu, kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida. Silueti tiraas oli aga meeletu eestikeeles keskmiselt 52 000 ja venekeeles 320 000 360 000 ajakirja. Suur osa tiraasist müüdi sotsialismiriikides, näiteks Bulgaarias.Siluetti tunti isegi Kuubal. Seal kõik õmblesid endale ise ja ega lõikelehe puhul olegi tähtis, mis keeles ajakiri on. Moskva püüdia ka tiraasi tagasi hoida nii, et fondidest ei antud piisavalt paberit ajakirja väljastamiseks. See oli raske! Kui õnnestus välja ajada kriitpaberit kaane jaoks, oli see suur asi! Teine põhjus miks Moskva hoidis tiraasi tagasi oli liidu pealinna surnaal Modõl,
Kõige viimane negatiivne situatsioon leidis aset minu ja ühe eaka venelannast kliendi vahel. Klient ostis tooteid, mina nagu ikka viisakas – teretasin, ütlesin summa jne. Klient ise ei vastanud mulle midagi. Eeldatavalt kliendil oli kiire ja tahtis oma tooteid kiiresti kätte saada või oli tal lihtsalt halb päev. Kliendi ostetud toodete summa oli kokku 4.97. Klient andis mulle 10.03 eurot et annaksin tagasi talle täpselt 5 eurot. Kui talle viie eurose ulatasin hakkas ta venekeeles karjuma, et andsin talle valesti ja peaksin andma talle 45 eurot, sest tema olevat mulle andnud viiekümne eurose. Jäin rahulikuks ja ütlesin, et mina nägin ainult kümne eurost, sest üldiselt kui ma arvutisse summat sisse trükin siis ikka summa mis mul käes on, et näeksin palju tagasi andma pean. Kuna aga ma olin selle tema raha juba kassasse teiste rahade vahele ära pannud ei saanud ma olla kindel, kellel õigus on. Kutsusin vahetusvanema, et ta kassa lahti teeks
Tema päris nimi on Linda Goldenberg ning krahvinna nimi enne abiellumist oli Helena Goldenberg. Ka seda ei lükanud krahvinna tagasi ja tunnistas kõike, mida Poirot väitis. Krahv oli seega Armstrongide sugulane. Peale vestlust krahvinnaga tuli Poiroti juurde vürstinna Dragomirova ja ütles, et taskurätik kuulub talle. Alguses ei mõistnud Bouc ja Constantine, kuidas see võimalik on, aag vürstinna nentis, et ta laseb alati taskurätikule graveerida H, sest venekeeles on N = H. Vürstinna aga eitas, et ta oleks Ratchetti mõrvanud ja, et ta ei tea kuidas tema takurätik Ratchetti kupeesse sai. Eelnevalt oli Poirot küsinud krahvinnalt nende koduõpetaja järgi. Krahvinna oli öelnud koduõpetaja nimeks Freebody. Nüüd lasi ta kutsuda enda juurde Miss Debenhabemi ja ütles, et ta teab et ta oli Armstrongide juures koduõpetajanna. Ta sai aru sellest, siis kui oli küsinud krahvinnalt koduõpetaja nime. Nimelt oli krahvinna veidi
Moraalse paatose puudumist ei andetatu talle ei emigrantlikes ringkondades ega ka Nõukogude Liidus, kus iial ei lepitud sellega, et ta ei tunnistanud nõukogude võimu. Nabokovi uurija I. Toltoi on öelnud, et Nabokov oli religioosne kirjanik, ehkki tema jaoks polnud olemas krgemaid ideed. Nabokov oli ise maailma looja, ise inimsaatuste määraja ta oli jumal , kellele kõige tähtsam oli sõna. Nabokovi loominguline pärand on aukartust äratavalt mahukas: venekeeles on ilmunud 8 romaani, mitukümmend jutustust, sadu luuletusi, lisaks näidendeid. Alates 1940. Aastast lisandub sellele ingliskeelne looming(8 romaani, autobiograafiline proosa, loengusarjad, tõlked). Loomingu algusaastatel kirjtuas ta Sirini nime all (Sirin naise nöo ja rinnaga paradiisilind, pistriku sulgedega öökull). Nabokov oli kogu ome elu üdini aristokraat. Talle tähendas see eelkõige esteetilist aristokraatsust
Balti erikorrast, et siine valitsemiskorraldus oleks samasugune nagu teistes Venemaa piirkondades. Uued kubernerid. Asjaajamises mindi üle vene keelele. Piirati omavalitsuste tegutsemist. Tugevnes tsenruur. Asutustesse pandi tööle venekeelsed ametnikud ning toetati õigeusukiriku tegevust. Venestamine mõjus rängalt haridusele. Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt. Eestlaste hulgas tekkisid avaliku elu tegelased, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Hermann toimetas tartu ajaleht Postimeest Reimann Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karkusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Rahvusliku liikumise politiseerumine: Postimehe, Teataja, Uudiste vaated Vaadetelt jaguneti kolmeks: mõõdukateks liberaalideks radikaalseteks liberaalideks
Forellijõgedes on kopratammid kahjulikud. Üldiselt loetakse kobrast siiski kasulikuks liigiks. Kobras loob elupaiku saarmale. Saarmas sööb koprapoegi. Kopra arvukus on kuskil 30 000. Kobras on koprofaag. Ondatra. Kaalub kuskil kilo. Sissetoodud loom. Elab üldiselt Põhja-Ameerikas. Sisse toodi 1950 karusnaha pärast. Arvatakse, et ondatra elab Kirde-Eestis. Jäneselised. Eestis elab 2 liiki jäneseid: halljänes ja valgejänes. Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur. Näos silmade ümber must mask. Ainult talle omane. Teistel kärplastel pole. Mäger on kolinud linna elama ning laastab surnuaedu ja tekitab kahju vundamentidele. Karulased, koerlased, kaslased Karulased. Maailmas on 6 liiki karusid
Mõisted Õde-vennad-bioloogiliselt samade vanemate lapsed Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Poolõde/vend- üks ühine biloogiline vanem Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms Mõisted-kultuurilised erinevused Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja poeg ka nn ,,teise põlve" vend või õde Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiirilistele uuringutele! Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid-lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele
1 ..-. . 1905, . 96 2 ... x-xx . .1, : ( 9 ) 1984., .28 3 Ibid . 31 Tuleb märkida, et õigusallikas Russkaja Pravda originaalne keel oli on Vana Vene keel. Läbi aegade keel on juba suhteliselt palju muutunud ja tänaseks päevaks nii lühi- 4, ulatuslik-5, kui ka lühendatud6 redaktsioonid on tõlgitud kaasaegse vene keelde. Selleks analüüsisi kirjutamiseks kasutatavad Russkaja Pravda säted ja üldiselt redaktsioonid on kasutatud ja hästi kättesaadavad nii tänapäevase venekeeles kui ka Vana Vene riigi keeles. Loomulik, et maailma ulatuses nii oluline allikas on tõlgitud ka muude keelde. Näitena võib tuua inglise keelde tõlgitud Vene Õiguse lühiredaktsioone.7 2. Olulisemate redaktsioonide analüüs 2.1 Lühiredaktsioon Russkaja pravda lühiredaktsioon I.A. Stratonovi8 järgi ja teiste ajaloo teadlaste järgi, terviklikuna ilmunud aastal umbes 1072 ning selles sisalduvad 6 nimekirju. Iseenesest koosneb ta 43 sätetest
Kõige suuremaks ,,komistuskiviks" nähakse haridussüsteemi poolt ebapiisavat toetust õpetaja ameti väärtustamisel. Ka kõigile ülejäänud töötajatele tuleks pakkuda pidevat enesearendust, lisateenimisvõimalust ning boonuseid, vältimaks kaadri suurt voolavust. Tänapäeva hotellimajanduses on järjest tõusmas klientide arv Venemaalt. Praegusel momendil on hotelli kodulehel info kättesaadav vaid eesti ja inglise keeles, samal ajal kui teised hotellid pakuvad teenust ka venekeeles. Teenindussektoris tagab see koheselt konkurentsieelise end ka venekeeles turundavatele ettevõtetele. Kõige olulisemaks parendustegevuseks on oskuslik juhtimis-, arendus ja turundustegevus läbi TKHK põhiväärtuste. Need on: asjatundlikkus, koostöö, innovatiivsus, paindlikkus ja hoolivus. (Tartu Kutsehariduskeskus) 6. PRAKTIKA TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELLIS Organisatsiooniõppe läbimiseks on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Seda mitmetel
Nimi sest selline et ta ristinimi oli juri ja seega jurjev.Ilmselt rajati linnus(tartu), kuhu jäeti garnison, kes pidi siinseid hõime oma võimu alla hoidma. Järgnevad kroonikad näitavad et Jaroslavi plaan oli tulevikus kogu eesti ala oma maksu alla saada. 1054 tema poeg Izjaslav tuleb novgorodi ja organiseerib sõjakäigu tsuudide vastu kus seda juhtinud ostroviir saab surma. Seejärel teeb ta ise uue süjakäigu nede vastu ja vallutatakse üks nende linnu nimega Ocek Kegenub(venekeeles täh raidtõket e nats nõrgem kui linnus). Arvatakse et tegemist l- harjumaa Keava linnusega. See ei jäänud kaugele türilt e peaaegu kesk eesti ja 2001 a kaevamiste tulemusena avast et seal olid 11 saj suuremad asulad. Pole välistatud et see võis olla ka põhjus miks just sinna. 1054 see vallaut ja järgmine teade 1060 märgitatekse et Izjaslav teeb säjakäigu tsuudide sossolite vastu. Peetud nii saarlasteks, maarahvaks, harjumaalasteks jne. Maksustas neid -2000 krivnat
substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta. · Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d Mis keeli on? mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused · Kaksikliigendus- häälikud, millel ei ole tähendust. Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt *siiski: ka üks häälik saab olla morfeem, nt. Venekeeles i=ja; loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud · Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk. Strukturalismi põhitõed: · Keel on autonoomne märgisüsteem-võrdlus malega.- · Tuleb eristada keelt ja kõnet · Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine · Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. Foneetika: A-k-n-a-s-t t-u-l-e-b ... Fonoloogia: Ak-nast tu-leb... Morfoloogia: Akna--st tule--b külm-a õhk-u
hinnangu andjaks kõige parem omaniku ema. Vastus oli koostatud pool aastat pärast sündmusi. Seega said asjad seal korda ajada. Ehitati uus hooldekodu. Nüüd võtaks ükshaaval ette sotsprobl kogu maailmas vaataks, millega tegu, mis neid põhjustab, mis tagajärjed. 1. Kodutus. Tundub olema väga lihtsalt sõnastatav probleem. Kodutus on sõna otseses mõttes kodu puudumine. Täpselt samamoodi on asi ka teiste keeltes homeless in ingl. koduta, vähe kodu. Ka venekeeles. Kodutus on kodu puudumine. Mis on kodu? See, kuhu mütsi paned, see on füüsiline eluruum. Kolme erineva tasapinna mõiste. Kõigepealt on olemas füüsiline eluruum. See on ennekõike üldine ja füüsiline mõiste. See on elamuseadusele vastav ruum, mis käsitletud eluruumina. Ja see meile rohkem huvi ei paku. Eluase, on juba kraadivõrra kangem ja keerulisem mõiste. Sesmõtes, et eluase on sotsiaalteaduslik mõiste. Ja käsitleb elamist eluruumis, seda elamisprotsessi. Need suhted, mis
102. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid Gottlieb baltisaksa kartograaf (1777-1856): Tegi Liivimaa spetsiaalkaardi (1839) esimene Eesti ala kohta koostatud geodeetilisel alusel kaart, ligikaudu 4600 kohanime. Kaart koostatud Struve triangulatsiooni põhjal. Veel tegi Liivimaa üldkaardi (1936), enda rahastatud. Veel Liivi-, Eesti-, ja Kuramaa üldkaart Schmidt: Riia kubermangu kaart (1772), Soome lahe kaart (1770) venekeeles, aastal 1777 uues vene ja ladinakeelses väljaandes. U. 2800 uut geogr. Kohanimetust. Puudused: vead kohanimedes, vanad materjalid. Eesti kubermangu kaart (1844) koostatud mõisakaartide põhjal. MÕLEMALT KAARDID TÄPSEIMAD OMAL AJAL EESTI ALA KOHTA. 103. Eesti ala topograafiline mõõdistamine Eesti 1893-1913, vene sõjaväe topograafid kaardistasid suurema osa Eesti territooriumist, trükiti verstane kaart mõõtkavas 1:42 000
mõista teksti. Sest ju ka koolis ilmaasjata pikemate lausete puhul loetakse neid veel, sest sellele ju taju toetub. Selle teooria järgi laps hakkab mõistma tajutavat kõnet rääkima (kõnelema) imiteerides. Osaliselt ta teeb seda. Mis üksus siis aga imiteerimine toimub? Paljudes keeltes selleks silp. Eesti keeles mõistmiseks on vaja korrata aga vähemalt kõnetakti. Muidu ei saa aru. Vaja on seega silbirühma korrata. Venekeeles jälle rõhk on oluline. Kõnetud lapsed ometi nad midagi saavad aru, mida nad siis teevad? Arvatavasti, see on üks võimalustest kaasa artikuleerida , korrata, - aga seee ei pea olema absoluutne. Just raskete , keerukate ülesannetega just see artikuleerimise osakaal tõuseb. Analüüs sünteesi kaudu - Esialgsed tajutavad signaalid loovad esile kujutluse, tekib hüpotees sellest sõnast/sünavormist ja siis jrgneb aitab kontrollida hüpoteesi õigsust.
annaabi.ee 
