Vene keeles Eesti tutvustamine (1)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Eesti

 ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- :  , - . , ­ , ­ . 3794 . 1521 4,2 . . . ­ . . ­ . ­ 1408,56 . (2003). ­ 45 227 . . ­ 71,5%; ­ 28,5%. ­ 30 1 . . ­ - (318 ). ­ . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : ­ 24 . : « , ».  . , . , ­ ­ . 7:11, ­ 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 .  26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-1993 « » () 1984-

Vene keel

3

docx

Martin Luther

REFORMATSIOON Ecclesia semper reformanda ­ Kirik vajab alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud

Ajalugu

56

docx

Eelarvestamise kursusetöö

50 VIIDATUD ALLIKAD 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet arhiiv, „Pärnu mnt 153 projekt’’. [Külastatud 26.02.2015] 2. Eke Nora andmebaas. [Kasutatud15.04.2015] 3. Google, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.google.com/imgres?um=1&hl=et&biw=1280&bih. [Kasutatud14.04.2015] 4. Proplastiks, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.proplastik.ee/? sisu=tekst&mid=1975&lang=est. [Kasutatud12.04.2015] 5. Eesti Standardikeskus, „Eesti Standardikeskuse teenused,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.evs.ee/tooted/evs-885-2005-ac-2010. [Kasutatud12.04.2015] 6. City24, „Kinnisvara,“ [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.city24.ee/kinnisvara/uurile+anda/aripind/1548425? selectedTabMenu=list¤cy=EUR. . [Kasutatud15.04.2015]

Eelarvestamine

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

Soome peamised vastased läbi ajaloo on olnud (eeskätt usulistel põhjustel) venelased; sakslastesse on nad suhtunud sümpaatiaga.  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rootsi suurimaks vaenlaseks on kuni 19. sajandini olnud Taani. Taani on kuni 16. sajandini olnud (küll geograafiliselt väike) võimsaim Põhjala riik. 1380. aastal moodustati Taani-Norra personaalunioon. Norrast saab Taani provints ja Norra hakkab taanistuma. Seetõttu on tänapäeva norra keeles väga suured taani keele mõjud.  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1809. aastani oli Soome Rootsi riigi koosseisus; peale seda autonoomne vürstiriik Venemaa koosseisus. 1809. a. läks Norra Taani koosseisust Rootsi koosseisu.  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Kõiki Põhjala riike iseloomustab homogeensus ja monokultuurilisus: 1) Talupoegadel on olnud kogu ajaloo vältel võrdlemisi suured õigused võrreldes muu Euroopaga.

Ajalugu

3

doc

Martin Lutheri elu, vaated ja panus haridusse.

Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 ­ lasi end mungaks pühitseda 1512 ­ alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 ­ saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 ­ Leipzigi väitlus 03.01.1521 ­ pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 ­ Wormsi riigipäev 1522 ­ ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 ­ abiellus Katharina von Boraga 1534 ­ ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolide

Ajalugu

12

ppt

Suured maadeavastused

Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp ­ karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf

Ajalugu

2

docx

Asteegid

Asteegid Vallutuste pärand Asteekide pealinn ja selle maksuimperium kukkus kokku 1521. Kuid asteekid ei kadunud niisama ajaloost vaid nende põlisrahvaste iidsed uskumused ja kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-ndail ehitatud) on lummavad seina

Ajalugu

11

docx

DZ Rakendusstatistika

Variant 23 0, 1, 4, 5, 6, 7, 10, 10, 11, 12, 12, 15, 20, 22, 24, 25, 25, 26, 27, 27, 31, 33, 38, 38, 39, 40, 43, 44, 44, 45, 46, 48, 52, 52, 55, 56, 56, 62, 62, 65, 69, 71, 71, 71, 74, 74, 75, 75, 79, 79, 80, 82, 85, 86, 87, 91, 91, 95, 96, 98 Dixon-test Rlow=(x3-x1)/(xn-2-x1), n=60 -> Rlow=(4-0)/(95-0)=4/95=0,042 < Dkr=0,35 Rhigh=(xn-xn-2)/(xn-x3) = (98-95)/(98-4)=3/94=0,0319 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statilised hüpoteesid ja jaotused Tabel 1. Valim xi-juhuslik arv, ni ­ xi kordumiste arv n=60 xmin=0 , xmax=98 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 2282,92 0 1 0 0 84 2188,36 1 1 1 1 84 1916,68 4 1 4 16 84 1830,12 5 1 5 25

Algebra ja analüütiline geomeetria

Meedia

Kommentaarid (1)