(Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt tavatu käitumine.
• 3)Inimesed kasutavad suheldes ja arutledes sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. • 4) Inimesed suhtuvad ebakriitiliselt neile meeldivatesse Teosed • Kirjutas üle 30 filosoofilise töö • Palju raamatuid ja esseesid õigusteaduse, ajaloo jm teemade kohta • Nendest populaarseimad: • „Esseed“(1597–1625) • "The Advancement of Learning" (1605) Tsitaadid • „Pole olemas täiuslikku ilu ühegi veidruse või veata.“ • „Me mõtleme oma loomuse kohaselt. Räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi“ • „Aastatelt noore mehe eluiga võib osutada üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.“ • „Lugemine teeb inimese täisväärtuslikks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutane täpseks.“ Tänan kuulamast!
mitte teha. Kalevipoeg lubanud peale maitsmist talle kella tagasi anda. Härjapõlvlane jäänud kaubaga nõusse ning võtnud kaelast oma kuldkella. Kui aga Kalevipoeg kella enda kätte saanud, hakanud hirmsasti kõue müristama ning härjapõlvlane kadus kui tina tuhka. Hirmsa mürina peale ärganud kanged mehed ja ka vanaeit unest ning tulnud kohe veidrat lugu vaatama. Vanaeit mõistnud olukorda, hakanud valjusti laulma ning heitnud end siis kuristikku. Mehed naernud vanaeide veidruse peale, söönud oma kõhud täis ning heitnud veel enne koitu puhkama. Murueie tütred näinud noori mehi murul puhkamas ning läinud nende juurde. Murueide tütred andnud veel meestele head nõu ning lustinud veidi, kui juba ema neid koju tööle kutsus. Nii lõppenud meeste rännakutee ning murueide tütarde lustipidu.
Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist – moraaliotsustustel ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) 7 Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud.Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika: • Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte
Mackie on antirealist moraaliotsustustel (faktidel) ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. Pole olemas moraalitõdesid ja me eksime, kui arvame, et on. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud. Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika: · Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte
munitsipaalpolitsei kõrvale luua ka koolipolitsei? Tekib küsimus, et mis on tänapäeval üldse kool? Laste lõbutsemispaik? Kuid vandalism ei ole ju lõbu, aga kes sellest ikka peale mõne terve mõistusega isiku aru saab. Võrreldes kunagist kooli ja selle korda tänapäeva omaga, siis jääb mulje, et nüüdisajal on sellest saanud üks suur naljanumber, kus saab aega veeta. Seda küll mitte kõigi arvates, kuid väga paljud mõtlevad siiski nii. Nii nagu tänapäeva banaalsuse ja veidruse vastu ei aita kunagised ühikonnareeglid, ei aita paraku ka koolihuligaanide puhul. See, et nende korralekutsumine saab käia ainult vanemate rahakoti arvel, ei ole ülekohus, vaid trahv nende tegemata jäänud kodutöö eest: iga lapsevanem vastutab oma mudilase arengu ja väljakujunemise eest. Kõik algab siiski ju kodust. Noorus oli hukas sajandeid tagasi ja on ka tänapäeval, kuid nüüdisajal on see mitmekordselt võimendunud
G.E. Moore'i arvates on moraalisõnad pelgalt emotsiooniväljendused. 58. Emotivistid väidavad, et tegu ei saa määratleda õigeks või valeks, ta võib aga väljendada suhtumist boo-hurrah. Esindajad: Stevenson, Ayer. 59. Moraalilausungid on preskriptiivsed nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha. 60. Mackie veateooria kohaselt teevad inimesed vea moraalile mõeldes seal et nad eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu. 61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus. 62. Mackie: katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee tõsiasju olematuks. Kui
Veateooria John Mackie (1917-1981): me eksime moraaliotsustuste suhtes, sest arvame, et need osutavad reaalselt olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. “...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad.” Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Suhtelisuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema
2 varianti: realism – leidub tõeseid eetikaväiteid veateooria – kõik eetikaväited on väärad. ei leidu moraalitõdesid. Veateooria Mackie argumendid, miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär: relatiivsuse argument – moraalinormid varieeruvad kultuuriti. mõne kultuuri normi ei saa pidada ekslikuks, seega tuleb loobuda väitest, et on olemas universaalsed moraalinormid. veidruse argument - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime. Kuid sellist võimet meil ei ole. Tuleb järeldada, et neid väärtusi pole olemas. Mackie: moraal on väljamõeldis. me leiutame seda, mitte ei avasta eest. Kriitikat Mackie suhtes:
" Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ....... aspekt ütleb, et ...... ja ...... aspekt ütleb, et .......... metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineksid kõigist entiteetidest, suhetest ja omadustest, ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline
“ Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ……. aspekt ütleb, et …… ja …… aspekt ütleb, et ………. metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineksid kõigist entiteetidest, suhetest ja omadustest, ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline
olevat väärtus iseeneses. Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt kunstisisesed, kuid täiendavate mõjuallikatena võib arvestada tärkava ökoloogilise teadlikkuse ähmast mõju ja sellel ajal moes olnud huvi ürgaja salapäraste monumentide või UFOde jälgede vastu. Seepärast on enamik maakunsti teoseid rajatud enamasti metsikutesse paikadesse. Et looduse ümberkujundamine, selles ilma mingi välise põhjuse või eesmärgita muudatuste, nihestuse või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. 9. kehakunst - performance Kontseptualismi loobumine meeltega tajutavast teostest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuste - nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid
Relatiivsuse argument · Moraalinormid varieeruvad. · Seda võiks seletada sellega, et eksisteerib küll objektiivseid väärtusi, kuid inimesed tajuvad või tõlgendavad neid erinevalt. · Hoopis lihtsam on varieeruvust seletada objektiivsete väärtuste puudumisega. · Inimestel on lihtsalt erinevad eluviisid. Nad elavad vastavalt sisseharjunud tavadele, mitte ei mõtle, kas valida ühte või teist tava. Veidruse argument · Metafüüsiline aspekt kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineks kõigist muudest entiteetidest, suhetest ja omadustest. · Epistemoloogiline aspekt sellistest erilistest entiteetidest, suhetest ja omadustest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. Võimalik vastuväide veateooriale ja vastused
151. Veateooria John Mackie (1917-1981): me eksime moraaliotsustuste suhtes, sest arvame, et need osutavad reaalselt olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. "...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad." Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Relatiivsuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks
sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7. Tuli ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg. Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS. Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele. 8. Tuli taltsutada Diomedese hobused. Traaklaste kuningal Diomedesel oli neli metsikut mära, keda mees kohutavalt armastas, kuid kes olid ohtlikud kõigile, kes Traakiat läbisid, sest need loomad toitusid inimlihast. Herakles tappis tallipoisid ja laskis hobused mere äärde lahti. Peagi oli Diomedes ihukaitsjatega kohal. Herakles lasi käiku oma nuia ja surmas nad kõik
objektiveerituma ilme. Vaatepunkt nihkub tegelastest välja, mistõttu nood kalduvad muutuma reljeefsete piirjoontega psühholoogilisteks tüüpideks. Hilisemas proosas varieerib ja arendab Vetemaa mitmeid varasemast tuttavaid teemasid, mille sisepingeid aga ikka enam looritab paradokse nautlev ja vastuolusid neutraliseeriv koomika, kallutades teoseid kohati följetoni või humoreski poole. Vetemaa loomingust kiirgab heatahtlikku imestust elu ja inimese lõpmatu veidruse üle. Romaanis ,,Hõbedaketrajad" (1977) keerleb tegevus deheroiseeriva filmi väntamise ümber legendaarsest Rummu Jürist. Kunstiparasiitide ja eheda ande konflikt meenutab ,,Monumenti", rahvuslike müütide õõnestamine ,,Kalevipoja mälestusi", ei puudu ka tegelaste komplekside psühhoanalüüs. Psüühilist rekonstruktsiooni lapsepõlve kogemustesse ja tajudesse süüvimise kaudu esitab mälukaotust simuleeriva
eneseotsinguid. 1960. Sügisel tartu VIII Keskkoolis toimunud Ülo Soosteri vaimse juhtimise all korraldatus näitus Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Valrus Okase, Lembit Saartsi, Lüüdia Vallimäe-Margi ja Heldur Viirese osavõtul esitas ilmekalt erinevaid suundi stiilis ja vormis. Tartlastele on eriti iseloomulik kapseldumine oma tegevustesse, mida võibki kirjeldada kui metafüüsilise ruumi, oma individualism, unenäolise veidruse, romantismi ja äärelinna ajatu atmosfääriga. Joonis..... Kaja Kärner Lõuna Eesti maastik Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4
I ooper „Wozzeck“ lõpetab1922 EE 1925, Berliin Ooper põhineb Georg Büchneri näidendil „Woyzeck“ (erinevus nimedes) Ooperi ülesehitus lähtub eelkõige ühest tervet teost läbivast juhtmotiivist, millest helilooja tuletab hiljem ülejäänud teemad. Wozzeck – tüüpiline ekspressionistlik kangelane – ühiskonna rataste vahele jäänud inimene. Ühiskonda kajastavatel tegelastel ei ole konkreetseid nimesid (näiteks Kapten, Doktor) Grotesk – mingi veidruse välja toomine. Traagika – vaenulik, ükskõikne ühiskond. Naispeategelane – Marie, Wozzecki laulatamata naine. Ülemtrummar (tambourmajor) Wozzek tapab Marie, kuna viimane petab teda ülemtrummariga. Viskab noa vette, kuid ninnes seda veel kaugemale viskama, upub. Viimane stseen ooperis on M. maja ees. Lapsed mängivad. Lapsele öeldakse, et ta ema on surnud, kuid ta ei saa sellest aru. Ooperis on 3 vaatust, igas neist 5 pilti. Bergi teoste aluseks on alati väga range konstruktsiooon
Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt kunstisisesed, kuid täiendavate mõjuallikatena võib arvestada tärkava ökoloogilise teadlikkuse ähmast mõju ja sellel ajal moes olnud huvi ürgaja salapäraste monumentide või UFOde jälgede vastu. Seepärast on enamik maakunsti teoseid rajatud enamasti metsikutesse paikadesse. Et looduse ümberkujundamine, selles ilma mingi välise põhjuse või eesmärgita muudatuste, nihestuse või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ● ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti
iseeneses. Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt kunstisisesed, kuid täiendavate mõjuallikatena võib arvestada tärkava ökoloogilise teadlikkuse ähmast mõju ja sellel ajal moes olnud huvi ürgaja salapäraste monumentide või UFOde jälgede vastu. Seepärast on enamik maakunsti teoseid rajatud enamasti metsikutesse paikadesse. Et looduse ümberkujundamine, selles ilma mingi välise põhjuse või eesmärgita muudatuste, nihestuse või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.)
Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt kunstisisesed, kuid täiendavate mõjuallikatena võib arvestada tärkava ökoloogilise teadlikkuse ähmast mõju ja sellel ajal moes olnud huvi ürgaja salapäraste monumentide või UFOde jälgede vastu. Seepärast on enamik maakunsti teoseid rajatud enamasti metsikutesse paikadesse. Et looduse ümberkujundamine, selles ilma mingi välise põhjuse või eesmärgita muudatuste, nihestuse või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.)
annaabi.ee 
