mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd, et Ülemiste järve juhitakse vett väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi
Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks: 1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees
vool kiirem. Vooluveekogud on kohanenud nii liustikutekkelise pinnamoe kui vanade orgudega. Otepää valla vooluveestiku teljeks on Väike Emajõgi, mis on ka Eesti keskmise suurusega jõgi. Kuid seal paikneb üksnes jõe ülemjooks. Ülejäänud jõed, ojad ja kraavid on Väikesest Emajõest veelgi väiksemad ning väikese valglaga ja veevaesed, kuid suhteliselt suure põhjaveelise toitumise tõttu ei jää Elva jõgi ega Voki oja kuivaks ka väga veevaesel perioodil. Allikad Otepää territooriumil suurema tootlikkusega allikad puuduvad, kuid väikesi ja ajutisi allikaid on väga palju. Allikaid esineb põhiliselt küngaste jalamil ning jõgede ja ojade orgudes ning suuremate mineraalsest materjalist kallastega järvede veepiiri lähedal. Seal väljuvad põhjaveed on koondunud samuti küngaste jalami lähikonda. Ajutisi allikaid esineb peamiselt suuremate küngaste jalamil ja lainjatel tasandikel, kus need on kujunenud
läbipaistev ja külm. Allikatest saab puhast ja olenemata aastaajast jahedat vett. Talvel on allikavesi tihti soojem kui õhutemperatuur. Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt umbes 5 - 8° vahel. Seepärast on allikate levik suuresti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud, külad ja mõisad ehitada allikate lähedale, et vesi oleks alati olemas. Allikad annavad veevaesel perioodil jõgedele lisavett. Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et neisse tuleb allikate kaudu palju põhjavett. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. (Potter 2008). Tiikide hooldus Hästi kujundatud veekogu vajab vähe hooldust, kuid mõningane sekkumine on siiski vajalik. Veepinnale kerkinud vetikad tuleb eemaldada. Uue tiigi rajamise järel võivad hakata vohama
Seda põhjustab suur vee infiltratsioon õhukese pinnakatte ning lõhelise aluspõhjaga kõrgustikul, mis imbunud vee jalamil taas välja annab. Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas, jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Siniallikad toovad vee maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik. Suurvee ajal ulatub nende üldvooluhulk kuni 100 m/l, veevaesel ajal umbes 10 l/s. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks Kuivajõgi Harjumaal. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi, veerohkeim aga Narva jõgi. Amazonas on maailma suurim jõgi
Mageda vee varud on ohustatud ka seetõttu, et saastatud mage vesi puhastub looduslikul teel aeglaselt. Atmosfääris olev veeaur uueneb kiiresti, 6-10 päevaga. Järvede jõgede vesi umbes 16 aastaga, kuid põhjavesi läbib ühe tsükli umbes 1400 aastaga. Maakeral võib magevee tarbimise jagada 3-ks: 1) põllumajandus ( umbes 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks) 2) tööstus kasutab umbes 7% veevarust 3) igapäevaelus kasutab inimene umbes 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale
Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 1020 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,51 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,52 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks. Talvitustiikides, kus kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. *Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest. Näiteks hapnikusisaldusetaluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir 0,1 °C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses.
Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 10–20 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,5–1 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,5–2 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks. Talvitustiikides, kus kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. 47 Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Täiesüsteemilises kalakasvanduses kasvatatakse kõikki vanuserühmi - sugukalad, noorkalad, kaubakalad , asenduskalad. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest
vee puudus. Mageda vee varud on ohustatud ka seetõttu, et saastatud magevesi puhastub looduslikul teel aeglaselt. Atmosfääris olev veeaur uueneb kiiresti (6-10 päeva), järvedes jägedes umbes 16 aastaga, kuid põhjavesi umbes 1400 aastaga. Maakeral võib magevee tarbimise jagada kolmeks: 1. Põllumajandus(90% tarbitavast veestniisutamiseks). 2. Tööstus(umbes 7% veevarust kasutusel). 3. Igapäeva elus(umbes 3%mageveest). Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal. Ning 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi: Suur osa sademetedane maapinnale langevast veest imbub raskus jõu mõjul läbi pinnase. Seda protsesi nimetakse infiltatsiooniks. Osas kivimites näiteks liivas ja kruusas liiguv vesi kiiremini, teistes, näiteks savikates kivimites, aeglasemalt vee liikumis kiirus pinna sees mõõdetakse filtratsiooni mooduliga mille ühikuks on
juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid. Võib öelda, et iga hoone all ja ka õuemuru all on keldrid. Hoonete all olevad keldrid on kasutusel praegugi. Hästi oli arenenud karjamajandus, kasvatati angeli ja friisi karja, jorkshiri sigu, trakeeni tõugu hobuseid . Lahmusel toodeti sveitsi juustu, mida müüdi Peterburi ja Moskvasse. Säilinud juustumajas on kahekordsed keldrid.
liustikes ja lumes. Vee jaotus Maal: Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab ainult 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest paikneb jäämütsides, liustikes ja põhjavetes ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. Vee kasutamine: Kõige enam tarbib vett põllumajandus niisutamiseks, s.o. umbes 90% kogu tarbitavast veest. Umbes 7% tarbib tööstus ja 3% olme. 60%maismaast asub veevaesel alal. 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Protsessid Auramine o Toimub kogu aeg nii veekogude, maismaa kui ka liustike pinnalt, samuti taimedelt. o Auramine sõltub: pinnase omadustest õhu ja maapinna niiskusest temperatuurist tuule kiirusest taimkattest o Maailmamerelt aurab tunduvalt rohkem vett kui mandrite kohalt. Sademed
· Taimede hävimine liigniiskuse tagajärel- ka põllumajandussaaduste · Võib olla kasulik- viljakat muda ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel kasutada põllunduses · Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 29. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon
võimalik koguda suurvett, mida madalveeperioodil läbi lasta. 2. miinimumäravoolu perioodil aga vee ajutine kogumine, sest looduslik äravool ei kindlusta turbiinide tööks vajalikku vooluhulka. Küllalt levinud võte väikese võimsusega veejõujaamade käitamisel. 3. üleujutuse kaitseks – peab aga veehoidla tühi olema Tavaliselt 2 tüüpi/viisi: Aastane äravoolu reguleerimine - Vett kogutakse veerohke perioodil, et kasutada veevaesel. Võimalik kui W1>W2 Mitmeaastane äravoolu reguleerimine - Äravoolu ümberjaotamine toimub mitu aasta jooksul. Võimalik kui W1+W3+W5+W7 > W2+W4+W6+W8 Kuid võib ka ööpäevane, nädalane, lühiaegne reguleerimine 28. Veehoidlad ja nende veepinnad-mahud. Integraalkõverameetod. Veehoidla – vooluvee tõkestamise või vee pumpamisega või muul viisil maapinna nõkku või kaevatud süvendisse
· Taimede hävimine liigniiskuse tagajärel- ka põllumajandussaaduste · Võib olla kasulik- viljakat muda ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel kasutada põllunduses · Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 29. SELGITAB PÕHJAVEE KUJUNEMIST (INFILTRATSIOONI) ERINEVATE TEGURITE MÕJUL JA TOOB NÄITEID PÕHJAVEE ALANEMISE JA REOSTUMISE PÕHJUSTEST NING TAGAJÄRGEDEST; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud
Allikatest saab puhast ja aastaringi jahedat vett. Talvel on allikavesi sageli soojem kui õhutemperatuur. Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt enam-vähem 5 - 8° vahel. Seetõttu on allikate levik tugevasti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud, külad ja mõisad rajada allikate lähedale, et vesi oleks käepärast. Allikad annavad veevaesel perioodil jõgedele lisavett. Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et neisse tuleb allikate kaudu palju põhjavett. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. Eesti suuremad allikad: Uuemõisa Suurallikas, Jõelähtme allikajärv, Salajõe, Roosna-Alliku, Riisipere, Aegviidu Siniallikas, Voore. 139. Veekogude majandamine ja kaitse (Veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus) Koostatakse veemajanduskava.
annaabi.ee 
