– Sepik – Müsli – Tatra- ja kaerahelbepuder – Aed- ja puuvili – Teised täisteratooted Vitamiinide juurde…. • Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. • Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. • Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Vitamiinid jagunevad.. • Veeslahustuvateks,näiteks – B,C,P • Ja rasvaslahustuvateks – A,D,E,K Vitamiinid, millest räägin, on: – A-vitamiin – D-vitamiin – C-vitamiin – B-vitamiin A-vitamiin • A-vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. • A-vitamiini põhilisteks allikateks on: – Maks – Värske porgand – Punane paprika – Või – Muna D-vitamiin • D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja seega ka luude tugevuse tagamiseks,mis on kasvuperioodil
3. Rasvhappes lagundatakse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks kolesterooli kandjaks veres. LDL-kolesterool (tuntud ka "halva" kolesteroolina ), moodustab umbes 75% üldkolesteroolist ning on tähtsaim
reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse. Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida, mõjutada ainevahetust. A vitamiin on vajalik silmadele, nahale, kehakasvuks ja elujõuks. Seda leidub porgandist, munast, paprikast. B vitamiin on vajalik närvisüsteemile, nahale, juustele, küüntele ja seda leidub ubadest, pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele
Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A)
Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ( näiteks B, C, P ) ja rasvaslahustuvateks ( A, D, E, K ). Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna. D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul
41. Hormoonide klassifitsioon- Aminohappelise, peptiidse ja valgulise loomusega hormoonid; steroidhormoonid; koehormoonid. Ehk neid klassifitseeritakse selle järgi, mis on nende koostis. 42. Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ained. 43. Kuidas klassifitseeritakse hormoone? Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides, seega jaotatakse vitamiine rasvlahustuvateks ja veeslahustuvateks. 44. Hüpovitaminoos - osaline(ajutine) defitsiit, ei oma kindlat haiguspilti Avitaminoos - konkreetse vitamiini täielikul puudumisel väljakujunenud haigus Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude arengus; embrüo rakkude normaalne areng; platsenta ja spermatosoidide areng; vähivastane toime
avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega. Mineraalelementide makroelemendid on kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen ja liitium. Vitamiinid liigitakse rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B, H, P, C) vitamiinideks. Nende puudus põhjustab organismi vastupanuvõime haigustele vähenemise. See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid. Peale selle väheneb ka toodang. Mineraalelemendid on vajalikud: luuaine moodustamiseks, närvi- ja lihasrakkude talitluseks, ensüümide aktiviseerimiseks, pH (veisel >7) taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes, osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes
Tänapäeval tuntakse juba üle 20-ne erineva vitamiini. Vitamiini tähised on võetud ladina tähestikust ning vitamiine tähistatakse suure algustähega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet ühendite gruppi millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse vitameeriks ehk isoteeliks. Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad rasvlahustavateks ja veeslahustuvateks. (lisa 2) (1) Rasvlahustuvad vitamiinid on A; D; E; ja K vitamiinid ning veeslahustuvad vitamiinid on B-kompleksi vitamiinid ja vitamiin C. (4) 6 Vitamiinide defitsiit Defitsiidi peamised tekkepõhjused on toitumuslikud ja olmelised. Toiduainete vähesus,näiteks nälgimine ja dieet, ebaregulaarne ning tasakaalustamata toit. Ka toidu vale
kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiini pikemaajalise vaeguse korral nimetatakse sellist seisundit hüpovitaminoosiks. Mitme vitamiini samaaegse vaeguse korral nimetatakse seda polühüpovitaminoosiks.
Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke 4 5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid, fosfolipaasid), pH ~4,7. Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi. Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali. 7
loomadel põhjustada maksa kärbumist (nekroosi). Selle all kannatavad eeskätt sead VITAMIINID (A, D, E; VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID) Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Neid leidub organismi rakkudes ja kudedes üsna väikestes kogustes, kuid ka loomad vajavad neid vähe, kuid tingimata vajavad. Vitamiinide puudusest tulenevaid haigusi tunti ammu enne nende avastamist. Vitamiinid liigitatakse: * rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) * veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tänapäeval on teada palju vitamiinide vaegusest põhjustatud ainevahetushaigusi. Nende puudus põhjustab suurt kahju loomakasvatusele: * organismi vastupanuvõime haigustele väheneb, * noorloomadel pidurdub kasv ja areng, * suguloomadel sugulised funktsioonid halvenevad, * produktiivloomadel väheneb toodang. A-vitamiini (retinool, akseroftool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja
päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B-
ensüüm lipaas. Lipaas lagundab triglütseriidi 2-monoglütseriidiks. Glütserool imendub verre kas lühikese ahelaga rasvhapped C4-C10 imenduvad otse verre ning lagundatakse kiiresti ATP- tootmise eesmärgil, seetõttu mete kõhu peal neid rasvhappeid ei ole. 2-monoglütseriidi ja sapphapped moodustavad veeslahustuvad mitsellid, mis tungivad soole-epiteeli rakkudesse ehk enterotsüütidesse, kus mitsellid lagunevad, mis muudavad need monoglütseriidid veeslahustuvateks. Enterotsüütides triglütseriidid re-sünteesitakse. Re-sünteesitud triglütseriidid pakitakse külomikronite koostisesse, et muuta rasvad vedelateks. Nendest tehakse lipoproteiinid. Külomikronid (ja teised lipoproteiinid) koosnevad kolesteroolist, fosfolipiididest, valkudest ja triglütseriididest. Lipoproteiinide saatus organismis Verega kantakse lipoproteiinid rasvkoesse, skeletilihastesse, südamelihastesse ja piimanäärmesse, kus lipoproteiinid lagundatakse triglütseriidideks
maksa kärbumist (nekroosi). Selle all kannatavad eeskätt sead VITAMIINID (A, D, E; VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID) Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Neid leidub organismi rakkudes ja kudedes üsna väikestes kogustes, kuid ka loomad vajavad neid vähe, kuid tingimata vajavad. Vitamiinide puudusest tulenevaid haigusi tunti ammu enne nende avastamist. Vitamiinid liigitatakse: * rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) * veeslahustuvateks (Brühma vitamiinid, H, P, Cvit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tänapäeval on teada palju vitamiinide vaegusest põhjustatud ainevahetushaigusi. Nende puudus põhjustab suurt kahju loomakasvatusele: * organismi vastupanuvõime haigustele väheneb, * noorloomadel pidurdub kasv ja areng, * suguloomadel sugulised funktsioonid halvenevad, * produktiivloomadel väheneb toodang.
Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi --- Seedimist soodustavad ja organismile vajalikud ained: 1) Kiudained Kiudaine läbib seedekulgla seedumata ja selle käigus seob see vett ning mitmeid organismile mittevajalikke või kahjulikke aineid. Leidub taimsetes toiduainetes, näiteks teraviljasaadustes (täisterades, kliides, helvestes), kaunviljades (hernestes, ubades), puu- ja juurviljades, seemnetes (ka maasika- ja vaarikaseemnetes), marjades. Jagunevad: 1) veeslahustuvateks (näiteks pektiin ja inuliin) - vähendavad kõrgenenud kolesteroolisisaldust ja aeglustavad glükoosi imendumist peensooles, mille tulemusel vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt ja tänu sellele saab organism uut energiat ühtlasemalt ning näljatunne ei teki nii kiiresti 2) vees mittelahustuvateks (näiteks tselluloos) - suurendavad toidu massi, tekitavad täiskõhutunnet ja kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku. 2) ME-3 1995. aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M
funktsioonid. Eriti hästi on sER nähtav rakkudes, kes on spetsialiseerunud lipiidide metabolismile. Hepatotsüüdid ehk maksarakud on hästiarenenud sER-ga rakud. Need rakud toodavad lipoproteiinseid partikleid, mille abil kantakse lipiide vereringe abil kehas laiali. Vastavad ensüümid paiknevad sER-i membraanis. Samas paiknevad ka ensüümid, mis tegelevad paljude lipiidides lahustunud kajulike ainete detoksifitseerimisega. Detoksifitseerimise käigus muudetakse rasvlahustuvad ained veeslahustuvateks, mis võimaldab nende väljutamist uriiniga. Kui organismi satub palju kahjulikke aineid (näit. fenobarbitaali), siis vastuseks sellele sünteesitakse suures koguses detoksifitseerimiseks vajalikke ensüüme ja sER-i hulk mitmekordistub. ER-i teine oluline funktsioon on kaltsiumi-ioonide salvestamine. Valkude modifitserimine ER-is Enamik sekretoorseid ja membraanseoselisi valke alluvad pärast sünteesi nn. post- translatsioonilisele modifikatsioonile
Eluks hädavajalikud; Üks ei asenda teist; Pole energeetilist väärtust ja hävivad kõrgel temperatuuril; Reguleerivad organismi talitlust; Vajadusel suudab organism teatud vitamiini ka ise sünteesida. Vitamiinid on madalmolekulaarsed ained, heterogeensed ained. Inimesele reeglina asendamatud orgaanilised ühendid, mis talitlevad liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osade – koensüümide – koosseisus. Vitamiine jagatakse veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Veeslahustuvad talitlevad koeensüümid koostises. Rasvlahustuvad omavad individuaalseid mittekoensüümseid ülesandeid. 2. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K, nendest igaühe põhiroll inimese organismis: Vitamiin A Nägemisprotsessi fotokeemiliseks tagamiseks; Limaskestade epiteeli ning naharakkude arengus (limaskesta epiteeli normaalse arengu tagamise kaudu realiseerub vitamiin A antiinfektsioosne toime);
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Sapi teke: tekib pideval, ööpäeva kogus 0.5-1 l. Seedimise vaheajal koguneb sapipõide, kus ta vee väljaimendumise tõttu tugevalt kontsentreerub. Sapipõis kui sapi reservuaar on suuteline mahutama 50-80ml kontsentreeritud sappi. Sapi koostis: sapphapped, bilirubiin, vesi, kolesterool, fosfolipiidid Sapi omadused ja funktsioonid: - kuldkollase värvusega - Lipiidide emulgeerimine (veeslahustuvateks muutmine, et parandada nende seedumist) - lipaaside aktiveerimine - osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel - stimuleerib soole motoorikat Sapi väljutamine: o Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon o Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stiumuleerib sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb o Kui sapi väljutamine on häirunud ning sapp kontsentreerub, võivad tekkida sapikivid, seda võivad
magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm.
8. Rasvade seede lihtmaoga loomadel. Rasvade hüdrolüüs - on taimedes ja loomorganismis sarnane. Rasvad hüdrolüüsuvad -lipaasi toimel, mida produtseerib pankreas ning mäletsejalistel ka mikroorganismid. Lihtmaolistel loomadel hüdrolüüsub triglütseriid 2-monoglütseriidiks. Lühikesed rasvhapped imenduvad otse verre. Monoglütseriidi ja pikkade rasvhapete imendumiseks on nad vaja muuta veeslahustuvateks. Selleks seotakse nad sapphappega, kolesterooli ja fosfolipiididega. Vatsas hüdrolüüsub rasv glütserooliks ja rasvhapeteks. Glütserooli kasutavad ära mikroorganismid ATP tootmiseks. Rasvhapped vatsas ei lagune sest seal puudub hapnik. Soole mükoosa rakkudes toimub triglütseriidide resüntees, kus lihtmaolistel loomadel liidetakse 2 monoglütseriidi külge 2 rasvhapet. 9. Jõusöödad ja proteiinsöödad. Jõusöödad:
annaabi.ee 
