61 40 61 -86 46 64 -93 64 -27 2 -18 35 -66 -53 -72 26 99 -54 25 -32 61 20 54 -10 -46 -17 -32 46 Ristkülikmaatriks *leida maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis (S) *jagada iga rea elemendid selle rea elementide summaga *moodustada uus maatriks veergudest, kus viimane element on suurem antud arvust Ruutmaatriks *lahutada esimene rida nendest ridadest, kus kõrvaldiagonaali element on positiivne *leida minimaalne element antud veergude vahemikus *leida positiivsete elementide keskmine allpool peadiagonaali (S) Kesk Skalaar Antud arv Veerg_1 Veerg_2 Min_elem -12189 20 1 3 Vektor Iga rea elemendi jagamine selle rea elementide summaga
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Tõnis Rohula õppemärkmik 083135 Õppejõud Ahti Lohk õpperühm EAKI-21 Variant: 5 Ristkülikmaatriks leida maatriksi iga rea skalaarkorrutis vektoriga leida minimaalne element antud ridade vahemikus (S) moodustada uus maatriks ridadest, kus esimene element on suurem antud arvust Ruutmaatriks lahutada esimene veerg veergudest, kus peadiagonaali element on positiivne leida saadud maatriksi elementide aritmeetiline keskmine leida minimaalne element ülalpool kõrvaldiagonaali (S) Ülesande realisatsioon Ruutmaatriksi puhul Min ülalpool m n kõrv.diag. 8 6
0 0 0 0 11 33 -2 31 36 30 -2 13 39 34 14 41 Arv 5 Rida Veerg Veerg_1 2 Veerg_2 4 Ristkülikmaatriks - leida maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis - jagada iga rea elemendid selle rea elementide summaga - moodustada uus maatriks veergudest, kus viimane element on suurem antud arvust Ruutmaatriks - lahutada esimene rida nendest ridadest, kus kõrvaldiagonaali element on positiivne - leida minimaalne element antud veergude vahemikus - leida positiivsete elementide keskmine allpool peadiagonaalis 29 viimase veeru m ja vektori skalaarkorrutis 20 10 25 minimaalse elemendi antud veergude vahem 47 -2
Informaatikain Massiiv Üliõpilane: Õppejõud: Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Massiivid Kristiina Stõkova Matrikli nr: 105281 Kristina Murtazin Õpperühm: EAEI-23 Variant: 11 Ristkülikmaatriks: 1) leida maksimaalne element ja selle asukoht igas reas 2) leida maatriksi nende elementide summa, mis on väiksemad antud arvust 3) moodustada uus maatriks veergudest, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks: 1) liita vektor nendele ridadele, kus kõrvaldiagonaali element on negatiivne 2) leida maksimaalne element väljaspool peadiagonaali ja selle asukoht (S) 3) vahetada viimane veerg veeruga, kus asub leitud maksimum arvust atiivne (S) atiivne oht (S) Tee maatriks Tee vektor Lahenda Kustuta Ristkülik: Vali arv: Summa: 10 ektor Ruut: Max.el: Rida: Veerg: Sub Tee_Maatriks()
"Mis on andmebaas?" Kerli Erm VS12 Mõisteid · Andmed · Info · Andmeväli · Kirje · Andmebaasisüsteem · Andmebaasiserver · Indeksid · Relatsioonid Andmebaas · Moodus, kuidas organiseerida informatsiooni, milleks võib olla pisike nimekiri või tohutu informatsioon. · Andmebaas ehk tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. · Andmebaasi põhiülesanne on genereerida kvaliteetne, adekvkaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi kasutajatele. Andmebaas peab olema: · Ammendav · Terviklik · Mitteliiane · Struktuurne · Aktuaalne · Aktiivne Andmebaasi elutsükkel · Analüüs · Disain · Ehitamine · Testimine · Rakendamine · Hooldus
- leida maksimaalne element saadud maatriksi igas veerus - liita vektor maatriksi (ette) antud numbriga reale (S) Ruutmaatriks - leida minimaalne element kõrvaldiagonaalil ja selle asukoht - leida selle rea positiivsete elementide keskmine, kus asub leitud miinimum moodustada uus maatriks veergudest, kus peadiagonaali element on suurem nullist (S) -10,75 20 17,375 -19 1,581395 -3,375 36 5,640288 11,25 49 -26,96296 94 (2 ; 1) 1
Peale Exceli käivitamist antakse esimesele tühjale vihikule nimeks Vihik1 (Book1). Exceli vihikus olevad lehed (sheets) on nelja tüüpi: töölehed (worksheets), diagrammilehed (chart sheets), dialoogilehed (dialog sheets) ja makrolehed (macro sheets). Liikumiseks erinevate lehtede vahel tuleb klõpsata vastavatel sakkidel akna vasakus ääres. Faili salvestamisel salvestatakse raamat tervikuna (kõik lehed koos), faililaiendiks on tavaliselt .xls. Tööleht on tabel, mis koosneb veergudest ja ridadest. Veerud paiknevad vertikaalselt (ülalt alla) ja on pealkirjastatud suurtähtedega: A, B, C, D, E jne. Read paiknevad horisontaalselt ja on tähistatud numbritega: 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Töölehel on kokku 256 veergu ja 65 536 rida. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse pesaks ehk lahtriks. Töölehel on seega 256 x 16 384 = 4 194 304 lahtrit. Pesadele viidatakse analoogselt nagu male mängus. Esimesele pesale tabeli vasakus ülemises
Andmebaasipäringuid su kodulehelt tehakse programmijupi ehk skripti abil. Kui sa tead üht-teist programmeerimisest, siis oled sa võimeline taolisi programmijuppe kirjutama. Kui sa kasutad sisuhaldussüsteemi ehk CMS-i, e-kommertsi rakendust vms, siis on taolised asjad juba süsteemi sisse ehitatud ning sa ei pea oma pead sellega vaevama. 3. 3.MS Access, BASE, Paradox, FoxPro, Data Ease, Progress 4. Lihtsustatud kujul on andmebaasiks tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. Ridasid nim. andmebaasides kirjeteks ja lahtreid väljadeks. Ühte ritta ehk kirjesse sisestatakse kogu ühe objekti kohta käiv info. (RIDA, VEERG, LAHTER).Info jagatakse erinevuste põhjal lahtritesse ehk väljadesse. Seega on väli andmebaasis väikseim infot sisaldav element. Väljad omakorda moodustavad tulbad ehk andmebaasi veerud ning väljade tulbale antakse selles sisalduvat infot kirjeldav nimi.Igal andmekogumil on oma
enamasti projektori kaudu auditooriumile näitamiseks loengute ja ettekann ete abimaterjalina. Esitlustarkvaraga koostatud slaidid võivad sisaldada teksti, graafikat, fotosid, animatsiooni, heli ja videot. 2.2. Andmebaasi tarkvara Digitaalne andmebaas on kogum mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefaile, samuti võib andmebaasiks olla ka ainult üks fail. Andmebaasi võib lihtsustatud kujul vaadelda tabelina, mis koosneb ridadest ja veergudest. Tabeli rida nimetatakse andmebaaside terminoloogia kohaselt kirjeks, iga tabeli lahtrit andmeväljaks. Kirje on mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed. 5 2.3. E-posti tarkvara E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post,
Kahe nullist erineva maatriksi korrutis võib anda nullmaatriksi. Mingi maatriksi korrutamisel ühikmaatriksiga saame korrutiseks esialgse maatriksi. 8)n-järku determinandid. Teist ja kolmandat järku determinandid kui erijuhtumid. N-järku ruutmaatriksile seatakse vastavusse realarvuline parameeter, mida nimetatakse n-ndat järku determinandiks, mis on sobivalt valitud märgiga. Kõikvõimalike niisuguste n teguri korrutiste summa, kus tegurid on valitud maatriksi erinevatest ridadest ja veergudest. Teist järku determinant sisaldab 2 liidetavat mis on maatriksi kahe elemendi korrutised. Teist järku determinant on peadiagonaali elementide korrutise ja kõrvaldiagonaali elementide korrutise vahe. Kolmandat järku determinant koosneb 3 liidetavast, mis on maatriksi 3 elemendi korrutused ja nende märgid määratakse vastavalt
GIS: Geoinfosüsteem ehk GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks. Geoinfosüsteem kasutab geograafia põhitõdede uurimiseks arvuteid ja tarkvara. GIS aitab leida asukohta uutele ettevõtetele ja jälgida keskkonnaseisundit. GIS aitab leida kõige kiiremaid marsruute ja uusi turundusväljavaateid. GIS võtab andmebaaside ridadest ja veergudest numbrid ja sõnad ning asetab need kaardile. Kui oled kaupluseomanik, siis näitab oma andmete kaardile kandmine seda, millistes piirkondades on palju kliente. GIS aitab inimesel vaadelda, mõista, esitada küsimusi, tõlgendada ja visualiseerida andmeid, mis ridade ja veergude puhul lihtsalt ei ole võimalik. Kui andmed on kaardile kantud, võid tõstatada uusi küsimusi. Võid küsida "kus?", "miks?" ja "kuidas
õppeaine A: tr-1,640 tkriitiline-2,048 õppeaine B: tr 1,803 tkriitiline 2,048 õppeaine C: tr-2,362 tkriitiline-2,048 õppeaine D: tr-2,296 tkriitiline-2,048 Kerli ütleb: kas õiged ka? Kerstin ütleb: kokkuvõttes: kui tr on suurem kui tkriitiline, siis on usaldusväärne, kui tr on väiksem kui tkriitiline,ei ole nii esimene seos siis tekib selle väikse tabeli järgi et veergudest see gümn matem ja ridadest gümn keskmine hinne. ehk s ja niii 15 erinevat seost e usaldusväärsust. Missuguseid järeldusi saate teha saadud korrelatsioonikordajate põhjal? õppeaine C õppeaine D 1 0,444692298 1 kui tkriitiline,ei ole a ridadest gümn keskmine hinne. ehk siis nende vahel on nõrk seos sest 0,29 on väiksem kui 0,5. ja t kriitiline (2,048) on suurem kui tr (
Esimeses lahtris käib tavaliselt järjekorra number. Siis omad ka ise paremat ülevaadet, mitu tehingut Sa oled sooritanud. Tee hiireklõps lahtris A1 ja sisesta tekst Jrk. Vajuta parempoolsele nooleklahvile , et liikuda järgmisesse lahtrisse B1. Sinna kirjuta Kuupäev, võid ka lühendatult lihtsalt Kuup., järgmisesse lahtrisse kirjuta Dok. nr. Lahtrisse D1 sisesta tekst Kellelt saadud/kellele makstud. Nagu Sa märkad, on tekst nii pikk, et läheb üle veergudest E ja F. 2 Kui oled teksti sisestuse lõpetanud, vajuta noole- või Enter-klahvile ning venita lahter D laiemaks, nii et kogu tekst ära mahuks. Selleks liigu hiirega D ja E eralduskohale. Kui hiir on muutunud nooleks , hoia all hiireklahvi ja venita D laiemaks. Võid ka nihutada laiemaks, kui on praegune teksti laius, kuna pärast võivad selle alla sisestatud firmade nimed olla veelgi pikemad.
ja rakendada selle laadiga määratud dokumendi komponentidele korraga üle kogu dokumendi. 3. Muud komponendid Loetelu (List) on kas täpitud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) tekstiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue tärni või numbriga. Kujutis (Shape) graafilised kujutised: pildid, joonised, skeemid, diagrammid jms. Tabel (Table) koosneb horisontaalselt paiknevatest ridadest ja vertikaalselt paiknevatest veergudest. Tabelit saab kasutada andmete esitamiseks ja vormide koostamiseks, aga ka kujundamiseks (nt tiitellehe loomiseks). 3 Esimene lahter Teine lahter Kolmas lahter Neljas lahter Viies lahter Ühes lahtris võib olla ka mitu rida Kaks lahtrit on koos (käsk Merge) Võib ka nii kokku panna Jagasin lahtri kaheks.
maatriksi korrutamisel arvuga korrutatakse sellega kõik elemendid.Maatriksite liitmisel ja lahutamisel peavad maatriksite järgud olema samad. Maatriksi A veergude arv peab olema sama kui maatriksi B ridade arv. Vastasel juhul ei saa maatriksite korrutist arvutada. Üldiselt AB BA (omadus). Maatriksi astak, selle leidmine. Näide Def. Kui Maatriksis leidub vähemalt üks nullist erinev r-järku miinor (maatriksi ühistest ridadest ja veergudest moodustatud determinant), kuid mitte ühtegi nullist erinevat kõrgemat järku miinorit, siis on maatriksi astak r. Seega m x n-maatriksile r m, n. Maatriksi astaku leidmiseks teisendatakse maatriksit elementaarteisendustega (mis ei muuda maatriksi astakut) nii, et tema nullist erinev kõrgemat järku miinor tuleb maatriksi ülemisse vasakpoolsesse nurka. Maatriksi elementaarteisendused (ei muuda maatriksi astet): 1. maatriksi rea (veeru) korrutamine nullist erineva arvuga, 2
st Em×m Am×n = Am×n , Am×n En×n = Am×n . Lühidalt EA = AE = A. 10 RUUTMAATRIKSI DETERMINANT Olgu antud n-järku ruutmaatriks An×n = || ai j ||. Temale seatakse vasta- vusse reaalarvuline parameeter, mida nimetatakse n-ndat JÄRKU DETERMINANDIKS ja mis on sobivalt valitud märgiga kõikvõimalike niisuguste n teguri korrutiste summa, kus tegurid on valitud maatriksi erinevatest ridadest ja erinevatest veergudest. Tähistades maatriksi A determinandi | A |, võib eelöeldu kirja panna järgmiselt: A |A| = (-1) a1 i a2 j . . . an k , (i, j,...,k) kus (i, j,...,k) on n-elemendiline permutatsioon arvudest 1, 2, . . . ,n ja on inversioonide arv selles permutatsioonis. Permutatsioonid erinevad üksteisest ainult elementide järjekorra poolest ja n-elemendiliste permutatsioonide arv on n-faktoriaal, st neid on n! = 1 2 . . . n tükki.
st Em×m Am×n = Am×n , Am×n En×n = Am×n . Lühidalt EA = AE = A. 10 RUUTMAATRIKSI DETERMINANT Olgu antud n-järku ruutmaatriks An×n = || ai j ||. Temale seatakse vasta- vusse reaalarvuline parameeter, mida nimetatakse n-ndat JÄRKU DETERMINANDIKS ja mis on sobivalt valitud märgiga kõikvõimalike niisuguste n teguri korrutiste summa, kus tegurid on valitud maatriksi erinevatest ridadest ja erinevatest veergudest. Tähistades maatriksi A determinandi | A |, võib eelöeldu kirja panna järgmiselt: A |A| = (-1) a1 i a2 j . . . an k , (i, j,...,k) kus (i, j,...,k) on n-elemendiline permutatsioon arvudest 1, 2, . . . ,n ja on inversioonide arv selles permutatsioonis. Permutatsioonid erinevad üksteisest ainult elementide järjekorra poolest ja n-elemendiliste permutatsioonide arv on n-faktoriaal, st neid on n! = 1 2 . . . n tükki.
2. Ilmub erinevate diagrammitüüpide loetelu. Valida sellest loetelust sobiv diagrammi tüüp. 3. Ilmub eelmisel sammul valitud diagrammitüübi eristiilide valik. Valida sellest loetelust diagrammi eritüüp. 4. Järgmisena ilmunud aknas saab valida: · Data Series in: · Rows - andmed võetakse ridadest (sarnastesse tulpadesse pannakse andmed ridadest) · Columns - andmed võetakse veergudest (sarnastesse tulpadesse pannakse andmed veergudest) · Use First .... Row(s) .... - mitut rida kasutada märgendina (seletus, mida mingi tulp, joon, ... tähendab). See võiks olla 1, kui diagrammi kujundamise esimesel sammul valitud piirkonnas on esimeses reas tekst (näiteks nimi, palk, maksud, puhastulu, .... palgatabelis) ja 0 vastasel korral. · Use First ...
5. Hierarhiline andmebaas Võrgustiku põhine andmebaas arendati välja hierarhilise andmebaasi järeltulijaks. Sellise struktuuri puhul on erinevatel andmetel rohkem sidemeid ja rohkem sidemeid ka teiste tasemete andmetega. Joonis 10.6. Võrgustiku põhine andmebaas Üksteisest sõltuvate andmete andmebaasi näol esitatakse andmed tabelitena, milles hoitakse andmeid eeldefineeritud struktuuri alusel. Tabelid koosnevad ridadest ja veergudest, kus igale reale vastab vähemalt üks veerge. Selline andmebaas võimaldab defineerida andmete struktuuri, asukoha ja filtreeritava ja terviklikkuse piirangud. Joonis 10.7. Üksteisest sõltuvate andmete sidusus 11 Andmete terviklikkus Andmete terviklikkus tähendab, et andmed andmebaasis on õiged ja järjepidevad. Andmete terviklikkusel on kaks aspekti:
kasutada abiprogramme nii tema kui ka teiste paroolide/kasutajanimede lihtsamaks sisestamiseks. (Üheks väga heaks ja kasulikuks taoliseks programmiks on näiteks RoboForm, kahjuks on ta tasuline, aga teda saab ka "lahtimurtult" kasutada.) Pealegi võib endale hankida lisatabeleid, milledest oli eelpool juba ka juttu... veerus kuvatakse leitud kasutajanimed ja veerus · Kirjuta leitud vajalikud kasutajanimed ja paroolid ülesse (Veergudest User ja NT Pwd) ja sulge Ophcrack'i programmiaken ülevalt Exit nupu kaudu. · Avatuks jääb teine pisike terminaliaken, kuhu ilmub kiri "Press a key to exit..." või "Press a key...", vajuta suvalist klahvi + ENTERExit Y/N" ((Või "Shutdown (y/n)")), siis vajuta Y klahvi ning seejärel jälle ENTER klahvi. Nüüd suletakse sessioon, avaneb kettaseadme sahtel, võta oma plaat sealt välja ja kompuuter lülitatakse välja.
jooksvaks töötamiseks vajaliku programmikoodi ja andmete salvestamiseks. DRAM mälu on korraldatud mälubittide maatriksina. Andmevahetustsükli alustamiseks aktiveerib mälukontroller vastava rea maatriksist, millele kulub teatud viivitus taktides, seejärel aktiveerib kontroller veeruaadressi (milleks samuti kulub teatud hulk takte) ja loeb või kirjutab mällu andmed. Edasised lugemised sama rea veergudest saab teha juba ilma ekstra viivitusteta kuni on vaja lugemisega jätkata uuest reast. Uuele reale ümberlülitumiseks on vaja olemasolev rida deaktiveerida, milleks kulub samuti teatud aeg. Peamised 4 parameetrit mälude iseloomustamiseks on järgmised: - tCL- veeruviivitus CAS latency (Column Address Strobe Latency) näitab viivitust mälukontrolleri pöördumisest mälu vastava veeru poole kuni soovitud andmete kättesaadavaks ilmumisega andmesiinil taktides.
Sisukorra välimuse muutmine 1. Valige menüü Insert käsk Index and Tables ning seejärel klõpsake soovitud vahekaarti. 2. Klõpsake loendiboksis Formats suvandit From Template ja seejärel klõpsake nuppu Modify. 3. Klõpsake jaotises Style laadi, mida soovite muuta ja seejärel klõpsake nuppu Modify. 4. Valige loendiboksis Format soovitud suvandid. Tabelid Tabel koosneb ridadest ja veergudest. Rea ja veeru ristumiskohas moodustub lahter, mida saate täita teksti ja piltidega. Tabeleid kasutatakse sageli teabe korraldamiseks ja esitamiseks. Tabeli loomine Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli luua. Klõpsake tööriistaribal Standard nuppu Insert Table. Valige lohistades soovitud arv ridu ja veerge. Samuti võite kasutada käsku Insert Table menüüst Table. Kasutage seda toimingut tabeli mõõtmete ja vormingu valimiseks enne tabeli lisamist dokumenti.
Lõiguga on seotud reavahe, joondus, lõigu- taane, taandrida, vahed lõikude ees ja järel jne). Sõna (Word) on suvaliste märkide jada, mis on eraldatud tühikutega. Märk (Character) mis tahes sümbol tekstis. Loetelu (List) on kas täppidega (sümbolitega) märgistatud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) teks- tiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue täpi (sümboli) või numbriga. Tabel (Table) koosneb vertikaalselt paiknevatest veergudest (Columns) ja horisontaalselt paiknevatest ridadest (Rows). 7 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Lause (Sentence) on tekstiosa, mis algab suurtähega ja lõpeb lõpumärgiga (punkt, küsi- või hüüumärk), millele järgneb tühik. Rida (Row) dokumendi (ekraanil) ühel real paiknev tekst.
-Kõige madalama taseme indeksblokid sisaldavad veeru väärtusi ja viita andmete asukohale andmebaasis (tabeli blokkides). B-puu indeksi blokkides on indeksi kirjed võtmeväärtuse järgi sorteeritud. Samuti sisaldavad need blokid viiteid eelmisele ja järgmisele indeksiblokile, mis võimaldab käia indeks läbi kasvavas või kahanevas järjekorras ja kasutada ">", "<" ja "BETWEEN" operaatoreid. Kui soovitakse lugeda väärtuseid mitteindekseeritud veergudest tuleb neid leitud aadressi alusel lugeda teisest ketta piirkonnast. See põhjustab palju kõvaketta mittejärjestikusi I/O operatsioone. Hüpped teistesse ketta piirkondadesse ja sellest tulenev ajakulu ongi põhjuseks, miks B-puu indeksid sobivad paremini selliste SQL päringute jaoks, mis toovad välja vähe ridu. Maksimaalse efekti saavutamiseks tuleb indekseeritavaid veerge valida teatavate kriteeriumite alusel:
raamat jne.) Sellistest infoobjektidest saavad ühe baasi andmeobjektid ehk tabelid. Tabel esitab infot mingi ühetüübiliste objektide kohta - "raamatud", "isikud" oleksid tüüpilised andmebaasi tabelite nimed. Näiteks tabelis raamatud hoitakse informatsiooni raamatute kohta (autor, lehekülgede arv, köide jne.). Tabelis isikud asub informatsioon isikute kohta (nimi, sugu, sünniaasta, telefon jne.). Tabelid koosnevad ridadest ja veergudest. Tabeli igas veerus asuvad sama tüüpi andmed (samad objekti omadused, näiteks nimi, sugu, sünniaasta ja telefoni number). Igas reas asub unikaalne objekt (väärtuste poolest) - meie näides on 3 unikaalset isikut. Veerguda ja ridade järjekord pole oluline, sest tabelis paiknev informatsioon ei sõltu järjekorrast. Iga lahtri sisu nimetakse atomaarseks andmeelemendiks - objekti andmete osa, mida ei saa enam alamandmeteks jagada. Võtmed
ka t¨ahistame edaspidi Matk × n := Matk × n (R). 1.2 Aritmeetilised vektorid ¨ Uherealisi ja u ¨heveerulisi maatrikseid nimetatakse ka (aritmeeti- listeks) vektoriteks. Aritmeetiliste vektorite elemente nimetatakse tavaliselt vektori koordinaatideks ehk komponentideks. Aritmeetiliste vektorite hulgadeks on seega Mat1 × n ja Matk × 1 . Maatriksi ridadest moodustatud u ¨herealisi maatrikseid nime- tatakse maatriksi reavektoriteks. Maatriksi veergudest moodusta- tud u¨heveerulisi maatrikseid nimetatakse maatriksi veeruvektori- teks. 1 2 II. Maatriksarvutus 1.3 Maatriksite v~ ordsus ¨ Oeldakse, et maatriksid A = (aij ) ja B = (bij ) on v~ ordsed ja kirjutatakse A = B, kui 1) neil on u ¨hesugused j¨argud, 2) nende vastavad elemendid on v~ordsed, s
B1 B2 B3 A1 0,5 0,6 0,8 A2 0,8 0,5 0,6 A3 0,7 0,7 0,8 Maatriks on numbrite tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. Maatriksi elementide tähistuses märgitakse elemendi asukoht maatriksis indeksitega. Esimene indeks näitab alati rea numbrit, teine indeks veeru numbrit: a2 3 -- 2. rea ja 3. veeru element ai j -- i-nda rea j-nda veeru element Näiteid maatriksitest: 23 2 4 &5
Ka aitavad vaated olukordades, kus päringud kipuvad muidu liialt keerukaks minema. Nii nagu alampäring tekitab vajadusel edasi töödeldavad andmed, nii saab ka vaateid edasi kasutada sarnaselt, nagu oleksid need täiesti tavalised tabelid. Määratud õigustega andmebaasis saab vaadete järgi kergemini ja täpsemalt sättida, millised kasutajad millistele andmetele ligi pääsevad. Muul juhul võib tükk tegemist olla, et kasutaja näeks vaid üksikutest veergudest kindlatele tunnustele vastavaid ridu. Kui aga kasutajal lubatakse vaid vaadetest andmeid näha ning vaate juures on sobivad piirangud õigesti seatud, siis toimib kõik nõnda nagu liidese looja vajalikuks peab. Vaated aitavad ka pidada andmete hoidmist ja kasutamist paindlikumana. Kui kasutaja või kasutav programm küsib andmeid vaid vaadete kaudu, siis saab vajadusel tabelistruktuuri enese julgesti ära muuta
annaabi.ee 
