Demonteerimine: Oper. Operatsioonide nimetused teostamise järjekorras Tööriist Nr. Tallinn 2011 1. Õlivarda eemaldamine - 2. Klapikambrikaane eemaldamine Padrun 10mm 3. Fikseerisime gaasijaotussüseemi märgid - 4. Väntvõlli ja veepumba rihmarataste eemaldus Padrunid 19mm ja 10mm 5. Eemaldasime veepumba Padrun 10mm 6. Mootori toe eemaldamine Padrun 14mm 7. Otsakaane eemaldamine Padrunid 10mm ja 13mm 8. Ketipinguti, -leevendite ja keti eemaldus Padrun 10mm ja tihvt 9
*Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075-1085kg/m*.selle järgi saabki otsustada jahutusvedelike külmumiskindluse üle. *jahutusevedelike kontsentraadid(-72*C) *Lahjendamine destilleritud veega *Valmis segud (-15*...-40*C) *Soovitatakse vahetada iga 2a järel 2.4 Jahutusvedelike omadused: *mürgised *temp. tõusmisel paisuvad rohkem kui vesi *lekkimisvõime on suurem kui veel *madal külmumis temp. *kõrge kuumenemis temp. *sisaldavad veepumba määrdeaineid *sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid 2.5 Jahutussüsteemi vead: *Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused: *vedelike vähesus *termostaatklapi rike *ventilaatori rike või rihmajamini purunemine *radiaatori ummisatmine *veepumba rike või ajami purunemine *Surve radiaatoris-selle põhjused: *radiaatori ummistamine *mikro mõrad mootori plokikaane põlemiskambris *paisupaagi korgi või radiaatorikorgi rike
Jahutussüsteem 1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused? Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks
jahautussüsteem 1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radi...
pääsu osaliselt radiaatorist. Radiaator Radiaatori ülesandeks on jahutada jahutusvedeliku st. Anda üleliigne soojus ümbritsevasse keskkonda, radiaatori elemente võib olla kas alumiinium või messingust(vask+tsink). Radiaatorikork ei pea olema radika küljes vaid ka paisupaagi küljes.Et süsteemis oleks surve(tõstab keemis temperatuuri), suletakse süsteem korgiga, millel on kaks klappi(surveklapp ja ülerõhuklapp). Ventilaator Ventilaator on alaliselt sisselülitatud, mis paikneb veepumba võlli küljes.2 tüüp: elektrimootori võllile istatud ventilaator ja elektrimootor lülitub sisse siis kui mootoris temperatuur tõuseb 90 kraadini, selleks on süsteemis bimetall andur.Andurik on bimetall, lülitusrelee, mis soodustab(kiirendab) elektrimootorisse voolu laskmist.
Dinaatriumfosfaat- Valge, niiskustimav, vees lahustuv pulber. · Kasutamine: Autotööstuses kasutatakse laialdaselt väljendit jahutusvedelik, mis tuleneb tema esmasest funktsioonist, milleks on soojusülekanne sisepõlemismootorites. Kui antifriise kasutatakse autotööstuses, lisatakse ka korrosioonitõrjevahendid, et kaitsta auto radiaatorit, kuna radiaatorid sisaldavad tihtipeale mitmeid erinevate elektrokeemiliste potentsiaalidega metalle. Samuti lisatakse seda veepumba tihendile. Suvekodude torustikus, et talvel katkisi torusid ära hoida. · Sattumine keskkonda: Etüleenglükooli lenduvus on madal võrreldes metanooliga ja veega, seega sattub keskkonda aurustades, mida juhtub harva. Lekkida autodest talvel või suvel peale iga-aastast mootori hooldust. · Ohtlikud omadused: Mürgine inimestele ja teistele elusorganismidele. Seega tuleb teda kasutada, käidelda ja kõrvaldada nõuetekohaselt.
.......................................................................9 10.2 Liinikaod boileris...................................................................................................................12 10.3 Summaarne survekadu boileris..............................................................................................12 10.4 Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum)..........................................................12 10.5 Veepumba vajalik võimsus....................................................................................................14 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli selgitada boileri soojuslikud ja hüdraulilised näitajad. Lisaks tuli sooritada küttepinna arvutused ning arvutada pumba tootmisvõimsus. Horisontaalselt paikneva veeboileri tootlikus oli 18000 kg/h ning 24 kraadine vesi oli tarvis kuumutada 80 kraadini, kasutades selleks saja kraadist drosseldatud primaarauru.
L= 6,91 / (3,14 () · 0,0029) = 75,88 m e) Üldine torude arv boileris: L nü = h h = 1,2 ette valitud Nü = 75,88 / 1,2 = 63 f) Käikude arv boileris: nü z= nk z = 63 / 6 = 11 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). Dk = 0,5 m ette valitud 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 6 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 · 0,025² = 0,00049 m² b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2
f) Käikude arv boileris: nü 34 z= z= = 11,34 11 z = 11 nk 3 Tegelik torude arv nü = 3 11 = 33 nü = 33 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest. Valin boileri silindrilise väliskesta läbimõõduks Dk = 0,4 m 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 0,000625 = 0,000491 m2 f1 = 0,000491 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 0,785 0,16
Kui radiaator ei jahuta siis võib kasutada kemikaale selle puhastamiseks või võtta lahti radiaatori alumine ja ülemine paak ja torud puhastada plastvardaga. Kui on lekkekoht siis selle kindlaks tegemiseks lastakse sisse surve kuid mitte üle 1 bar-i, uputad selle vette ja jälgid kust tulevad õhumullid. Parandamiseks võib kasutada liime, kuid kui on messing radiaator siis võib joota pehme joodisega nii mehhaaniliselt kui ka keemiliselt pind eelnevalt puhastada. Veepumba põhiliseks rikkeks on pidev undamine töö ajal kui rihma eemaldad kaob. Järelikult laagrid see omakorda tingib ka vedeliku lekke pumbast. Nende rikete korral veepump vahetatakse. Ventilaator, kui on elektrimoororiga käitav siis andurlüliti kontrollimiseks lühistatakse juhtmeotsad, mis sealt väljuvad, kui hakkab ventilaator tööle siis on andur korras, kui tööle ei hakka siis tuleb see vahetada. Elektrimootori kontrollimiseks kasutakse oommeetrit, siis peab
vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses. Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine. 6
Peale gümnaasiumit otsustas ta koos sõpradega minna miilitsakooli. Ta kohtub oma endise kolleegiga ÜRO-st, kes läheb Haitile missioonile. Mõne päeva pärast vastab Tarmo kutsele minna Haitile jaatavalt. Tema ülesanneteks seal oli missiooni turvalisuse tagamine, turvaplaanide väljatöötamine ja ÜRO peasekretäri , eriesindaja ning teiste kõrgtaseme diplomaatide kaitsmine. Nende aastate jooksul õppis Tarmo Haitil olles väga palju: alates veepumba parandamisest kuni hoone rusude all toimetulekuni. Ka kõikide teiste probleemidega suutis ta toime tulla või ära harjuda. Liiklus ja rahaühik tundusid alguses täiesti mõistetamatud, kuid lõpuks oli kõik selge. Ka kõhutõvest sai ta jagu.
nk Näide. Oletame, et üldine torude arv tuli nü = 62 ja torude arv käigus on nk = 3. Käikude arv z = 62 / 3 = 20,67 21. Tegelik torude arv nü = 3 21 = 63. g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). 5 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2
Need niinimetatud atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. 1698. aastal konstrueeris Suurbritannias T. Savery kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva, kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. 1705 ehitas T. Newcomen veepumba käitamiseks ühepoolselt töötava kolviga atmosfääri aurumasina, mida kasutati laiemalt ka kaevandustes. 1765 ehitas I. Polzunov metallisulatusahju, lõõtsa käitamiseks kahe kordamööda töötava silindriga atmosfääriaurumasina. Siiski vajati midagi enamat. Probleemi lahendas inglise leidur J.Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Tema mõte seisnes selles, et anumal, kus keeks vesi, oleks vaid üks väljapääs aurule
aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd. 1698. aastal konstrueeris Suurbritannias Thomas Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles. Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja Thomas Newcomen (1663 – 1729) Thomas Savery ja Denis Papini ideid edasi ja konstrueeris kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja
üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. 1698 konstrueeris Suurbritannias Thomas Savery kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva, kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. 1705 ehitas Thomas Newcomen veepumba käitamiseks ühepoolselt töötava kolviga 5 atmosfääri aurumasina, mida kasutati laiemalt ka kaevandustes. 1765 ehitas Ivan Polzunov metallisulatusahju, lõõtsa käitamiseks kahe kordamööda töötava silindriga atmosfääri aurumasina. Siiski vajati enamat. Probleemi lahendas inglise leidur James Watt, kes
ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]: kus proportsionaalsustegur; silindrite arv; silindriläbimõõt, cm; väntvõlli pöörlemissagedus, min-1; liigõhutegur; astmenäitaja. Jahutussüsteem arvutatakse välja tavaliselt ja väärtustel. Vedelikjahutusega süsteemi korral määratakse: veepumba tootlikus, radiaatori jahutuspinna suurus ja ventilaatori valik. Õhkjahutusega mootori korral määratakse silindri ja silindripea jahutusribide pindala. Vedelikjahutusega jahutussüsteemi arvutusalgoritm Jahutusvedelikuks võetakse magevee ja antifriisi (valmistatud etüülglükoosist ning spirtoglütseriinist) segu. Jahutussüsteemi maht (liitrit) määratakse järgmise suhtarvu alusel: a) transportveokid ja b) personaalsõidukid .
Need niinimetatud atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist.1698 aastal konstrueeris Suurbritannias T. Savery kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva, kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra.1705 ehitas T. Newcomen veepumba käitamiseks ühepoolselt töötava kolviga atmosfääri aurumasina, mida kasutati laiemalt ka kaevandustes.1765 ehitas I. Polzunov metallisulatusahju, lõõtsa käitamiseks kahe kordamööda töötava silindriga atmosfääriaurumasina. Siiski vajati enamat. Probleemi lahendas inglise leidur J.Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Tema mõte seisnes selles,
mootori eesküljes ning käitatakse seitsme soonelise lisaseadmete rihma abil. Mootoriõli soojusvaheti ülesanne on hoida mootorõli temperatuur jahutusvedelikuga samas piirkonnas. Jahutussärgis puudusid silmaga nähtavad kahjustused või ladestused. Termostaatklapi avanemise temperatuur on 78 kraadi. Jahutussüsteemi ülerõhu klapi avanemise rõhk on 1,1 bar. Süsteemi kogu mahtuvus on 5,4 liitrit. Teostati ka veepumba ülekande arvutuse väntvõlli pöörlemissageduse suhtes, kasutades K24A3 mootorile kuuluvate detailide parameetreid, leides ülekande suhtarvu i. D2 155 i 1,21 , D1 128 kus i [] -veepumba ülekande arv väntvõlli suhtes, D1[mm] -veepumba rihmaratta diameeter, D2 [mm] -väntvõlli rihmaratta diameeter. 1.5
Need niinimetatud atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist.1698 aastal konstrueeris Suurbritannias T. Savery kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva, kolvita veepumba, nn. 3 kaevuri sõbra.1705 ehitas T. Newcomen veepumba käitamiseks ühepoolselt töötava kolviga atmosfääri aurumasina, mida kasutati laiemalt ka kaevandustes.1765 ehitas I. Polzunov metallisulatusahju, lõõtsa käitamiseks kahe kordamööda töötava silindriga atmosfääriaurumasina. Siiski vajati enamat. Probleemi lahendas inglise leidur J.Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal
............................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam.......................................................................................................................6 Salongi küttesüsteem...............................................................................................................6 Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused.............................................................................6 Küsimused......................................................................................................
. Seda palgas ei kajastata, sest ta ei tööta selles töökojas ja tasustamine käib temaga omavahelise kokkuleppe järgi. 13 4. OLULISEMATE TÖÖDE TEHNOLOOGIA. 4.1 Hammasrihma vahetus Opel Vectral Hammasrihma ülesandeks on nukkvõlli (Opel 16V C20XE kahe nukkvõlli ) pöörlema panemine ja seega klappide juhtimine. Hammasrihm paneb tööle ka veepumba. Kuidas kontrollida hammasrihma? Hammasrihma kate maha, Hammasrihm ei tohi olla õline, ei tohi olla mõrasid. Rihma hambad peava olema korras, ilma kulumise jälgedeta. Et rihma kogu pikkuses kontrollida tuleks väntvõlli keerata. Vigastustega hammasrihm tingimata vahetada. Kui hammasrihm on kulunud võib ta puruneda, seega võib kolb lüüa vastu avatud klappe ning selle tagajärjel mõlemad puruneda. Nii et hammasrihma vahetusega ei tohi oodata viimase võimaluseni
ja seetõttu on ka vedeliku lekked palju kergemad tekkima kui vee kasutamise korral jahutussüsteemis. Külmumiskindlate jahutusvedelike tootjad näevad ette kindlad vahetusvälbad. Venemaa päritolu jahutusvedelikke (tosoole) soovitatakse vahetada igal aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikke 5 aasta tagant. Vahetada tuleb sellepärast, et manused ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Seega on oluline teada, millist jahutusvedelikku kasutatakse, kuna remont ja osade vahetus on kallis. Toitesüsteem. Ottomotorit toidetakse bensiinist ja õhust koosneva kütteseguga, mida valmistab karburaator. Karburaatoriga toitesüsteem aga ei suuda mootori koormuse muutumisel moodustada täpselt vajaliku koostisega küttesegu. Kütusekulu ja kahjulike ainete koguse vähendamiseks
soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb: soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandküttesüsteemile. Selles protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse see kompressori abil küttesüsteemi. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt üles on vaja teda pumbata. Sellisel juhul on pump lihtsalt transpordivahend. Täpselt sama funktsiooni täidab kompressor õhk-vesisoojuspumbas: kui kütteperioodil liigub soojus ruumist läbi välispiirde õue ise, siis tuppa tagasi tuleb ta tuua soojuspumbaga. 9 Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja
osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 18 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada et mootor ei kuumeneks üle. 19 Termostaat Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk "
olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 16 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada et mootor ei kuumeneks üle. Termostaat 17 Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk "
Kui kasutada vett, siis keedetult. Antifriis külmumiskindel etüleel või propüleelglükooli ja vee segu. Väga mürgine ja paisub veest rohkem. Tosool soovitatakse vahetada igal aastal, vene päritolu puhul. Silikaatide baasilist iga 2aasta tagant. Orgaaniliste manustega iga 5a tagant. Vahetada on vaja selleks, et manused e. lisandud ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist, veepumba termostaadi ja lõdvikute purunemist. Hooldusraamat näitab konkreetse masina ajalugu. Sinna kantakse sisse kõik hooldus ja remonditööd. Hüdroajam Ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik. (Neumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk). Hüdroajamit kasutatakse tänapäeva tehnikas seoses automatiseerimisega üha laiemalt. Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina, kui ka automaatjuhtimisega seadme osana.
jäänud kütuse äravoolu, heidetakse välja kogu trumli sees olev muda ja jääkained. Täielikul trumli tühjendamisel võidakse trumlit ka pesta kas sooja veega või vastava lahustiga. Osalist või täielikku trumli tühjendamist juhitakse programmjuhtimise kilbilt solenoidklappide kaudu operatiivvee juhtimisega kambrisse (15). Kuni tühjendamismomendini voolab operatiivvesi mahutist (tsentraalsüsteemist) konstantsel gravitatsiooni rõhul (süsteemirõhul) veepumba tööratta kettale (16), mis täidab separaatori liikuva põhja ja trumli alumise poole (4) vahelise veesärgi ja vee tsentrifugaaljõud hoiab seda tihedalt vastu separaatori kaanes olevat tihendusrõngast. Operatiivvee juhttaldriku (12) spiraalvedrude survel on veesärgist drenaaztorude (11) kaudu vee äravool suletud. Toimub normaalne keskkonna separeerimine. Osalise tühjenduse korral avatakse programmjuhtimisega survesüsteemist
püsimälust ja signaalimuundurist. Arvuti töötleb infot teatavasti kahendsüsteemis ja väljastab arvulise juhtsignaali signaalimuundurisse. See omakorda edastab signaali transistorlülititesse. Transistorlüliti on ühendatud madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Süsteemi juhtplokk koosneb arvutist, püsimälust, ajaplokist, signaalimuunduritest, sisend- ja väljundseadmetest. Väntvõlli pöörlemissageduse induktiivandur paikneb hooratta hammasvöö või veepumba rihmaseibi juures. Süüteimpulsi saamiseks on hammasvööl või signaalirattal üks erilise kujuga hammas või tühimik, mis vastab ülemisele surnud seisule. Andureid võib hooratta hammasvöö juures olla üks või kaks. Induktiivandur kujutab endast vahelduvvoolugeneraatorit, millel magnetvälja tekitab püsimagnet. Hooratta hammasvöö hammaste möödumine pooli südamikust põhjustab selles magnetvälja muutumise. Muutuv
heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.“ 3-2-1-19-13 p 10-14 – VÕS § 132 kohaldamine kulutuste mõistlikkuse hindamisel; Asjaolud: Indrek Vainu (hageja) hagi Herki Parbo (kostja) vastu 21 389 euro 4 sendi ja viivise saamiseks. Pooled sõlminud lepingu, millega kostja kohustus vahetama hageja sõidukil Peugeot Boxer (sõiduk) generaatori rihma ja veepumba. Kostja rikkus lepingut, sest kahjustas hageja autot Õiguslik probleem: Lepingu rikkumise korral kohaldub VÕS § 128 ja § 132. RKTKo 3-2-1-53-06: „Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool
annaabi.ee 
