Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmenda...
1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil. Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aegajalt koos järvemuda ja vees olevate pisemate eluslisanditega. Linnarahva survel hakkas linnavalitsus otsima võimalusi veepuhastusjaama ehitamiseks. Ja 15. juulil 1924 sõlmiti sellekohane leping inglise firmaga W. Paterson Engineering Co Ltd. Pidulik nurgakivipanek toimus 10. septembril 1925. Lepingu järgi pidi veepuhastusjaam käiku minema 1. juulil 1927, kuid ehitusvigade parandamine võttis lisaaega peaaegu viis kuud. Jaam läks maksma 88 750 naelsterlingit. 29. novembril 1927 hakkas Ülemiste veepuhastusjaamast linna torustikku voolama puhastatud järvevesi
Joogivee puhastamine Referaat Koostaja: Peep Post 2008 Joogivee puhastus tehnoloogiad Vajalikud tööd enne veepuhastusjaama projekteerimist: 1) laboratoorne töö: -põhjavee hüdrokeemiline uurimine veeproovide võtmisega kõigist tarbepuurkaevudest, andmebaasi loomine (arvuti);-torustikes toimuva joogivee kvaliteedi muutuste põhjalik uurimine, hetkeolukorra jäädvustamine;-kogutud ja töödeldud tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi.
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi.
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi.
Oluline on ka õpetaja juhendamine ka õppekäigul olles, sest õpilaste tähelepanu võib väljaspool klassiruumi kergesti kaduda. Õpetaja peab tegema õppekäigust kokkuvõtte. Kokkuvõttev arutelu peab olema õpetaja ja õpilaste jaoks tähtis. Lapsed peavad õppekäiku suhtuma kui tõsisesse õppetöösse, sest seda mitte tehes võivad lapsed arvata, et õppekäik on meelelahutus ning ei seosta seda tõsise õppimisega. VIRTUAALNE ÕPPEKÄIK ÜLEMISTE VEEPUHASTUSJAAMA Õpieesmärk: õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästvalt (RÕK § 7 lõige 8) käitub loodust hoidvalt) Klass: 2. klass Aine: Kodulugu, loodusõpetus Link virtuaalsele õppekäigule: https://www.dailymotion.com/video/x2v4hmj Kasutatud allikad: Salumaa, T., Talvik, M. (2003, 2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. https://www.dailymotion.com/video/x2v4hmj
Koostis: 5-10% anioonsed pindaktiivsed ained, <5% katioonsed pindaktiivsed ained, mitteioonsed pindaktiivsed ained, fosfonaadid, polükarboksülaadid, seep, zeoliidid, ensüümid, lõhnaained, Butylphenyl Methylpropional Anioonsed pindaktiivsed ained Pole teada milliseid pindaktiivseid aineid sisaldab. Näiteks anioonne pindaktiivne aine LAS hiljem ei lagune ning läbinud veepuhastusjaama, settib veekogude põhjamudasse. Aga anioonsed pindaktiivsed ained võivad olla ka rasvhapped, mis lagunduvad heitvees, puhastusjaamades ja looduses. Katioonsed pindaktiivsed ained Pesupulber võib sisaldada nii biolagunevaid kui ka mitte biolagunevaid Mitteioonsed pindaktiivsed ained Näiteks alküül fenooletoksülaadid on väga mürgised veeorganismidele. Näiteks ka alkoetoksülaat on väga mürgine veeorganismidele, kuid tavaliselt nad lagundatakse veepuhastusjaamades.
hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel sadestatakse veest liiv ja setitakse välja muld. Siis algab bioloogiline puhastus, mille käigus lagundavad mikroorganismid biolagundava aine, toimub ka reovee õhustamine. Viimasena toimub reovee järelsetitus. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hind 1 m3 kohta on 0,94 . 3. Kulutasin uuringupäeval 94 liitrit vett. ENERGIA 1
vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. *15.Kus esineb mandrijääd , millistes piirkondades maakeral - mandrijää katab 10% maismaast , seda esineb gröönimaal, antarktises, alpides, andides, ida aafrikas. *16.Milleks vajab tööstus vett ? masinate jahutamiseks, jääkaineta ja masinate pesemiseks. *17.Mida tehakse kasutatud veega ( reoveega ) ? Reovesi suunatakse veepuhastusjaama ,edasi lastakse see merre. *18.Kuidas kujundab liustik pinnamoodi ? Ei tea. *14.Kuhu tekib soo ja miks ? hästi madalatesse kohtadesse kuhu saab vesi jääda ehk koguneda. Kuna vesi jääb sinna pidama. *13.Milline on põhjavee temperatuur? Selgita Põhjavee temperatuur on *16.Võrdle lumepiiri kõrgust polaaraladel ja troopikas. Põhjenda. - jää tekib seal kus õhutemp. on enamiku aastast 0C ja sadanud lumi ei jõua soojal aastaajal ära sulada
ohutusnõuete ning kahjutustamise kohta Milline karistus selle ees ootab? Raha trahv Vee erikasutus luba võib muutuda kehtetuks Keskkonnakaitseinspektor tuvastas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d kontrollides vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja kemikaaliseaduse nõuete rikkumisi ning määras karistuseks 11 500 krooni trahvi Kuidas peaks tegutsema, et see oleks kooskõlas seadusega? Ettevõte peaks kooskõlastama keskkonnainspektsiooniga suurenenud vee välja pumpamise mahu Peab ehitama veepuhastusjaama, mis tagaks nõuetele vastava põhjavee kvaliteedi Ettevõte peab tegema korrektuurid oma raamatupidamises, et vee tarbimine oleks kooskõlas seadustega Jägala juga Joast võib saada veenire OÜ Jägala Energy kavatseb Jägala-Joa külas taaskäivitada veejõujaama, mis võib võtta Jägala joa loodusliku ilu ning ähvardab tammi lähedal olevaid elamuid vähemalt meetrise veetõusuga. Vallavalitsus kooskõlastas Jägala Energy vee erikasutusloa, ilma et oleks Jägala aiandusühistu
see on meie enda kodu ning see kõik praht mis maas vedeleb kahjustab õhku. Mõelge vaid, kui kõik inimesed oleksid nii tublid ja kannaksid oma rämpsu endaga niikaua kaasas kuni mõnda prügikasti näevad, siis oleks ju meie kodukoht palju puhtam. Arvatavasti seda ei juhtu, aga kes ennast ümbritsevast loodusest vähegi hoolib võiks alustada iseenda muutmisega ja loobuda pahna maha pildumisest. See pole kahjuks veel kõik, peale igasuguste saastete ja muude ohtudega rikume me Tapa veepuhastusjaama vett, mida meie kõik ise sisse joome. Kodukoha vesila on juba päris saastatud, keegi ei taha enam seda vett juua, sest see on kloorine ja vastiku maitsega. Kes selles aga süüdi on? Meie kõik ise, me rikume ja loobime prahti ka veekogudesse, mille vesi voolav meie puhastusjaama. Kloori vesi rikub aga kohutavalt tervist. Me kasutame seda vett, et pesta, süüa teha ja jänu kustutada kahjuks on see kõik organismile liig mis liig.
· Joogivee kvaliteedi analüüse teostab rahvusvaheliselt · Kontrollitakse iga päev enne puhastusseadmetesse akrediteeritud st nõuetele vastav veelabor (AS Tallinna vesi, Terviseameti Tartu labor, EKUK) laskmist. · Joogivee kvaliteedikontroll: nõuded pinnavee, · 1 kord nädalas kontrollitakse N ja P (näitavad veepuhastusjaama, põhjavee ja joogiveesüsteemi jaoks. Seal toorvee reostust) ka kindlaks määratud proovide võtmise sagedus ja kontrollitavad parameetrid. · 1 kord kuus joogivee üldanalüüs vastavalt nõuetele 27 28
vastavalt vanusele. Inimkehas on keskmiselt 60-70 % vett. Ajus 75 %, veres 83, lümfides 94, südames 79, maksas 72, maos 83, kopsudes 80, lihastes 75, luudes 22 %. Lootes on 100 % vett, mida vanemaks saame, seda vähem meis vett on. 80 % - beebis, 70 % norm täiskasvanus, 50 % vanuris. Vee kasutam.: Joogivesi, Soojuskandja (nt tuumaelektrijaamad), Põllumajandus, Tule kustutamine, Erinevad tööstusharud, Puhastus ja hügieen, Keemiatööstus Vee puhastam. viisid, veepuhastusjaama protsesside lühikirjeldus. Bioloogiline puhastam. vesi sajab maha ja läbib pinnase. Pinnas on väga hea filter. Kui vesi on keemiliselt reostunud, siis vajab vesi suuremat puhastamist. Igasugune biopuhastus pinnas, filtrid, on kasutusel ka reoveejaamades. Veekogust võetud vee puhastam. vett ka osoneeritakse. Osoon on v. Tugev mürk. Osooni lisamine tapab kõik vees oleva. Siis lastakse tal settida, tehakse pidevalt kvaliteedikontrolli ja jälgitakse erinevate ainete sisaldust vees.
Loodusliku veekogu infiltratsiooniveehaarded Loodusliku veekogu põhjapinnasesse imbunud vee haaramiseks kasutatakse puurkaevu ja horisontaalveehaardeid. Tehisvee moodustamisega infol.süsteemi kasutakse: Looduslike põhjavee varude suurendamiseks Põhjavee kvaliteedi parandamiseks Maa-aluse reguleeriva mahu loomiseks Vee temperatuuri aastaringseks ühtlustamiseks Põhjavee taseme tõstmiseks Veepuhastusjaama ehitamiseks kuluvate rahaliste vahendite ja territooriumi kokkuhoiuks Veeallikate sanitaarkaitse Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa jne.. Ulatus: 1) 50m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga 2) 200m veevõtukohast ülesvoolu, 50m allavoolu, 50m mõlemale poole 3) Veekogu akvatoorium koos 90m laiuse kaldvööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust
Veed
kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja
tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna
joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on
saastunud ja sisaldab rohkesti mikrooragnisme ning fütoplanktonit.
Veepuhastusprotsess:
Toorvesi suunatakse 2000 ruutkm suuruselt valglalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama.
Koos butadieeniga moodustab ta sünteetilise kautsuki stüreenbutadieenkautsuki. Polüstüreeni kasutatakse näiteks nööpide, mänguasjade, lauanõude ja teiste tarbeesemete valmistamiseks. 5.Väikestes kogustes nad tekivad igasuguste halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikel protsessidel, kus osalevad kloor ja orgaanilised ained. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda aga prügipõletustehased, metallurgiatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Dioksiinid moodustuvad ka veepuhastusjaama joogivette, kui kahjulike mikroorganismide hävitamiseks kasutatakse kloori. Sel põhjusel ongi viimasel ajal veepuhastusjaamades kloor asendatud osooniga. Kui nad loodusesse satuvad, siis nad püsivad seal aastakümneid, kuna nad on äärmiselt püsivad ühendid. Dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks, mida tunneb inimkond. Näiteks 100 grammi dioksiini võib hävitada kogu 8-miljonilise New-Yorgi elanikkonna. Sõltuvalt kloori aatomite arvust ja
13. Häädemeeste kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 14. Kilingi-Nõmme kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga) 15. Paide jäätmejaam 16. Viljandi jäätmejaam 17. Põltsamaa jäätmejaam 18. Lääne-Viru maakondlik jäätmekeskus 19. Kiviõli jäätmejaam 20. Sillamäe jäätmejaam 21. Narva jäätmejaam 22. Jõgeva jäätmejaam 23. Tartu jäätmejaam 24. Elva jäätmejaam 25. Põlva jäätmejaam 26. Valga jäätmejaam 27. Võru jäätmejaam 28. Türi veepuhastusjaama kompostimisplats 6. BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KÄITLUSSAADUSTE KASUTAMINE JA KVALITEET Kompost on väetusainerohke ja tasakaalustatud huumusetaoline aine, mis sisaldab peaväetusaineid ja mikroelemente lahustuvas vormis. Komposti kvaliteet sõltub eelkõige komposti toorainest, protsessi läbiviimise tingimustest ja valmiskomposti koostisest. Kvaliteet omakorda määrab komposti kasutusalad. Kodukomposti on ammustest aegadest kasutatud huumusrikka lisandina aiamullale
pindalal. 6) 112. sõjatehas, Kopli tn. 72 ja 180 - Sõjaväetehas töötas läbi terve Vene aja ja enamasti parandati seal raskeveoautode mootoreid. 1994. aastal avastati inventeerimise käigus pinnasest naftareostus. Täpsed andmed saabusid 1996. aastal, hinnanguliselt on reostunud 60 m3 pinnast, mis kõik viidi ära puhastusjaamadesse. 7) Kopli 103B asuv objekt - 7,63 ha suurune maa-ala oli kasutusel piirivalvekordoni, piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt. Selle objekti eripära on justnimelt fakt, et puhastustöid korraldas eraettevõtte, mitte riik. Suurematest reostuskolletest likvideeriti - 5100 m2-lt, 4000 m3 saastatud pinnast - Tehti 16 000 m3 kütusemahutitele ekspertiis, likvideeriti 50 mahutit ja nende sisu - Õlijäätmetest puhastati maa-alused galeriid ja kasematid, vältimaks pinnase reostumist - Saneeriti pumbamaja - rajati vihmavete kogumis ja puhastussüsteem, vältimaks edasist pinnasereostust
3. VEEVARUSTUS SADAMATES Veevarustus sadamates sõltub sadama suurusest ja seotusest tsentraalsete kanalisatsioonivõrkudega. Laevade varustus veega ja reovee vastuvõtt laevadelt on samuti seotud sadama suurusega ja seal sellega tegelevate firmadega. Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda mahutitesse, kust see transporditakse siis veepuhastusjaamadesse. Laevadele on pandud sadamaseadusega kohustus anda jäätmeid sadamale, kes peab siis vastavalt seadustele saadud jäätmeid käitlema. Jäätmekäitluskohustust täpsustatakse ka sadamale antud keskkonnalubadega. Enamasti teostatakse reo- ja heitvee kogumist laevadelt
lahustunud kompleksühenditeks. Nt triloon-B Ioonvahetus pehmendatav vesi juhitakse läbi filtri, mis on täidetud vees praktiliselt lahustumatu ioniidiga. Ca ja Mg ioonid vahetatakse välja Na+ või H+ ioonidega, ja HCO3 ioonid Cl või OH ioonidega. Kuna Na-soolad on hästilahustuvad. siis selline vesi katlakivi ei tekita 1. Veepuhastusprotsessi põhimõttelised etapid koos selgitustega (tööstuses). Kogutakse pinnavesi ja juhitakse veepuhastusjaama; Toorvesi läbib mikrofiltrid ja võred, eraldatakse vetikad ja hõljum; Vesi suunatakse basseinidesse, kus osooni ja õhu segu toimel hävitatakse mikroorganismid ja oksüdeeritakse orgaanilised ained; Vesi selitatakse koagulandi abiga; Eraldatakse hõljum, kemikaalide jäägid ja sade; Vesi juhitakse läbi filtrite (suvel ka söefiltrite), maitse paraneb; Desinfitseerimiseks lisatakse kloori; Vesi juhitakse joogivee reservuaaridesse 1. Koordinatiivühendite mõiste ja ehitus
toiduainete valmistamiseks, toidunõude pesemiseks ja ihu puhtuse eest hoolitsemiseks. Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades, Tallinn. Ülevaade veepuhastusprotsessist: Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil, et
puhastsusaparaatide koormust vähendada hõljumite tõttu. Järevevsi filtreeritakse läbi nailonriide. Vesi liigub trumlisse ja filtreerub läbi riide trumlit ümbritsevasse basseini. Pärast esmast filtreerimist, võib alustada vee desinfitseerimisega. Mikrofiltreeritud vesi suunatakse osoneerimisbasseini, kus toimub vee segamine osooni ja õhuga. Osoneerimisest tulenev vesi pumbatakse uude ja vanasse veepuhastusjaama. Veele lisatakse puhastuskemikaali ning vett segatakse. Koagulatsiooni abil toimub veest lisandite eemaldamine. Selitatud vesi suunatakse edasi kahekihilistele kiirfiltritele, mille käigus eemaldatakse viimased setteosakesed. Joogivee tagamiseks lisatakse filtreeritud veele kloori. Kloreeritud vesi suunatakse joogivee reservaaridesse (6 tk).
Muudel juhtudel kõrvalekalded ei tohi ületada 50% näitaja piirväätusest ja puudub otsene oht tervisele. Erandid on temperatuuri, pH, lahustunud hapniku ja mikrobioloogiliste näitajate osas. 62)Asula veevärgi põhiskeem koosseis ja otstarve Ehitised ja seadmed loodusliku vee haaramiseks. Pinnavee haaramiseks jõest, järvest või veehoidlast 1.Pumbajaamad 2 ja 5. Kui vesi vajab puhastamist, kasutatakse enamasti kaheastmelist pumpamist. Esimese astme pumbajaam 2 pumpab vett veehaardest veepuhastusjaama, teise astme pumbajaam 5 aga puhta vee varumahutist tarbijale. 2.Vee puhastusjaam 3, mille ülesandeks on loodusliku vee töötlemine, et vee omadused vastaksid tarbijate nõuetele. 3.Puhta vee mahuti 4, mis sisaldab vajaliku veevaru ööpäevase tipptarbimise kompenseerimiseks, samuti tuletõrje veevaru. 5.Peaveejuhe 6 - torustikud, mille kaudu puhastatud vesi pumbatakse asulani. 6.Jaotusvõrk 8 - torustikud linna tänavate, väljakute ja muude maa-alade all, mille kaudu vesi juhitakse
Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja loodusressursid; 4) Piiriülene koostöö ja regionaalareng; 5) Justiits- ja siseasjad. Põhjamõõtme püstitatud eesmärkide täitmisel mängivad olulist rolli mitmete valdkondade partnerlusprogrammid. Neist on tuntuimad 1) Keskkonnaparnerluse programm, mille üheks oluliseks projektiks oli “Peterburi veepuhastusjaama rajamine” Põhjamõõtme Keskkonnafondi osalusel.; 2) Rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse programm, mille oluliseks osaks sai projekt “Tervisliku elustiili juurutamine ja nakkushaiguste (eriti AIDSi) piiramine”. (vaata http://www.ndphs.org ) Eestist osaleb viimati nimetatud projektis aktiivselt EV Sotsiaalkaitse ministeerium. Tuleb rõhutada, et peale EL-i suurt laienemist 2004. aasta 1. mail, mil Balti riigid ja Višegradi riigid (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik) said EL-i
väiksem · Tallinna linn saab ca 90% oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit m3 ja pindala 1782 hektarit. · Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. · Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suurimas ja tähtsaimas pinnaveeallikas Ülemiste järves, mille maht on 17 miljonit m3. Olmeveepuhastusprotsess Tallinnas · Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama · Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi · Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid · Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse · Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi · Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil, et vesi oleks tervisele ohutu Põhjaveest Tallinnas
annaabi.ee 
