üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühiku mulla tahkete osade summaarne välispind m2 6) Mullavesi veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud Vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises
siduvate laenguga keemilisi rühmi sisaldavate pindade (maatriks) olemasoluga süsteemis, nagu näiteks kontsentreeritud rakulahus seemnete idanemisel, samuti rakuseinte polüsahhariidide ja valkude hüdrofiilsed pinnad, saviosakesed mullas jne. Maatrikspotentsiaal on negatiivne, sest vee seostumine (hüdratatsioon) vähendab veepotentsiaali ja seetõttu vesi liigub kõrge maatrikspotentsiaaliga piirkondadesse. w= a + P + g Nimetage ja selgitage millistes tingimustes võib veepotentsiaal rakkudes olla positiivne Veepotentsiaal võib positiivne olla atmosfäärirõhust kõrgema rõhu juures. Atmosfäärirõhul oleva lahuse veepotentsiaal on alati negatiivne. Atmosfäärirõhust kõrgema rõhu all oleva lahuse veepotentsiaal võib olla nii null, positiivne kui ka negatiivne, sõltuvalt rõhupotentsiaali ja osmootse potentsiaali vahekorrast. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks
Pilet 12 1. Hõõrdejõud hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) ...
Difusioon on pöördumatu. Difusiooni kiirus väheneb difusiooni jooksul. Osmoos on lahusti spontaanne üleminek lahustist lahusesse (või kahe erineva konts. Lahusest) koosnevas kahefaasilises süsteemis, kus faasid on teineteisest eraldatud poolläbilaskva membraaniga laseb läbi lahustit, mitte lahustund ainet. Vesi tungib edasi seni, kuni konsentratsioonid on mõlemas nõus võrdsed, tagajärjeks on aga ebavõrdsed nivood. 4. Veepotentsiaal ja selle komponendid (osmootne, maatriks- ja rõhupotentsiaal). Veepotentsiaal koosneb kahest osast- osmoosi- ja rõhupotentsiaal, mis on omavahel tasakaalu seisundis. Osmoosipotentsiaal on alati neg väärtusega, rõhupotentsiaal aga positiivne. Kaasaegse termodünaamilise lahenemise korral on valem järgmine: - = - + p, - - veepotentsiaal (negatiivne), -- osmootne potentsiaal (negatiivne), p - rõhupotentsiaal (positiivne
8. Milliseid aineid sünteesitakse taimedes vastusena herbivooriale ja mis on nende ainete funktsioon? Mõju on biomassi otseselt vähendav aga ka regulatiivne. Tekib haavakude (kallus) kahjustatud kohas, mis produtseerib signaalaineid, mis käivitavad mitmete kaitseainete sünteesi. Salitsüülhape tõkestab putukatest põhjustatud herbivooriat. 9. Milliseid meetodeid kasutades on võimalik hinnata taimede veereziimi parameetreid (nt õhulõhede juhtivus, veepotentsiaal, ksüleemivoolu kiirus)? CO2 ja veeauru kontsentratsiooni mõõtmiseks - Infrapuna-gaasianalüsaator. Ksüleemivoolu intensiivsuse mõõtmiseks – nt Dynagage sensorid, mis töötavad tüve soojusbilansi meetodil. Veepotentsiaali - refraktomeetriga Organismide gaasivahetuse (CO2, veeaur, NOx) mõõtmiseks on olemas erinevat tüüpi kambrid koos gaasianalüsaatoritega LI6262, Ciras-2 (koos fluorestsentsi mõõtmisega ja ilma)
Veepot väärtus sõltub konsentratsioonipotentsiaalist, rõhupotentsiaalist ja gravitatsioonipotentsiaalist. Reaalset veepot mõjutavatest teguritest taimedes on olulisemad 2: rõhupot ja konsentratsioonipot. Kasutatakse kaudset vee konsentratsiooni hindamist lahustunud aine konsentratsiooni ja osmootse potentsiaali vahendusel. Teatud tingimustel arvestatakse ka maatrikspotentsiaaliga. 6. Nimetage ja selgitage millistes tingimustes võib veepotentsiaal rakkudes olla positiivne Veepot on positiivne atmosfäärirõhust kõrgema rõhu juures. Atmosfäärirõhul oleva lahuse veepot on alati negatiivne. Atmosfäärirõhust kõrgemalt rõhul oleva lahuse veepot võib olla neg , null või pos., sõltuvalt rõhupotentsiaali ja osmootse potentsiaali vahekorrast . valem. 7. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleemis on erineva laiusega sooned.
ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 keskmised suurused lähtuvalt lõimisest liiv - <15 saviliib - 15-30 kerge liivsavi - 30-45 keskmine liivsavi - 45-60 raske liivsavi - 60-75 savi - >75 orgaanilise aine sisaldusest 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 6) Mullavesi veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Mullavesi: Veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. Veeliigid mullas:
Difusioon – AINE molekulide liikumine sealt, kus nende konsentratsioon on suurem sinna kus konsentratsioon on väiksem. Osmoos – LAHUSTI molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani, et vähendada lahustunud aine konsentratsiooni teisel pool membraani ning seega võrdsustada konsentratsioone mõlemal pool membraane. Veepotentsiaal (rõhuühik paskal) on mingis kk-s oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna. Vesi liigub sinna, kus veepotentsiaal on väiksem/madalam ehk muld taim õhk. Puhta vee potentsiaal on 0. a) rõhupotentsiaal (Ψp) – positiivse väärtusega. rakukestade vastu rõhk, elusas rakus olev turgorrõhk. b) osmootsest potentsiaal (Ψπ) – sõltub lisanditest (lahustunud ained vees nt), negatiivse väärtusega. c) maatriksipotentsiaalist (Ψm) – seostub pindadega, millega vesi kokku puutub, negatiivse väärtusega. Ψ = Ψp + Ψπ + Ψm Vesi mullas: Kui taim närbub, siis on vakuoolis vähe vett
2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus 1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka. 2. Huumus org aine sünteesiprodukt
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
See on hea veealustele taimedele, et nad saaksid fotosünteesida. 3. Difusioon ja osmoos. Difusioon aine molekulide liikumine sealt, kus nende kontsentratsioon on suurem, sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem. Osmoos Lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani, et vähendada lahustunud aine kontsentratsiooni teisel pool membraani ning seega võrdsustada kontsentratsioone mõlemal pool membraani. 4. Veepotentsiaal ja selle komponendid (osmootne, maatriks- ja rõhupotentsiaal). Veepotentsiaali komponendid raku sees. 1 - Osmootne potentsiaal Igasuguste lisandite tõustes vee osmootne potentsiaal väheneb. (polaarsed molekulid on lähteaine molekulidega seotud, vaba vee kons on väiksem) 2 Maatrikspotentsiaal on seotud pindadega. Vaba vee kontsentratsioon on väiksem ja seetõttu ka veepot. 3 Rõhupotentsiaal rakukestade vasturõhk. Elusates taimedes enamasti positiivne.
seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus - sõltub mulla õhustatus, taimede ja mikroorganismide elutegevus, filtratsioon ning õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel. On dünaamiline näitaja, mis sõltub otseselt mulla veesisaldusest. 36. eripind - massi - või ruumalaühiku mulla tahkete osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites. 37. eripinnaindeks - 38. veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vaba vee energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises. 40. füüsikaliselt seotud vesi - hoiavad mullaosakesed kinni molekulaarjõududega ning see jaguneb hügroskoopsusveeks ja kileveeks. 41. maksimaalne hügroskoopsus - Suurim veehulk, mida kuid muld suudab siduda 94%ilise suhtelise õhuniiskuse juures. 42
tõmbumise tulemusena. 5 Mis on osmootne potentsiaal Osmootne potentsiaal φπ - energia hulk, mis on vajalik vee eraldamiseks lahusest ALATI NEGATIIVNE SUURUS 6 Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib Turgorpotentsiaal φt - töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel 7 Kirjuta veepotensiaali valem kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali Raku veepotentsiaal φraku = φt + φπ 8 Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs, krüoskoopia; rõhusensor 9 Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust - rõhupommiga 10 Joonista Höfler-Thoday diagramm 11 Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal 12 Millised jõud mõjutavad vett mullas •Maatriksjõud •Kapillaarjõud •Raskusjõud 13 Kuidas mõõta mulla veesisaldust?
selle pumba tekitatud gradiendi arvel? Miks on ainete/ioonide liikumine vakuooli taimede jaoks oluline? Tonoplasti prootonpunp ehk v – ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli. Aktiveerijaks on anioonid (nt Cl), ühe ATP hüdrolüüsil toimub kahe H+ transport, inhibiitoriks on bafülomütsiin A. Ainete/ioonide liikumisel on oluline tähtsus taimede veevahetuses, sest selle vahendusel toimub osmootselt aktiivsete ainete transport vakuooli ja väheneb raku veepotentsiaal. Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside sarnased omadused *Energiat saadakse ATP hüdrolüüsist. *Teostavad primaarset aktiivtransporti. *Transpordi kiirus on aeglane. *Välja pumbatud prootoneid kasutatakse kotranspordis. 6 Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab katioonide neeldumist rakkudesse
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse Kandjavalk, teostab sahharoosi transporti sümpordis prootonitega. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab rõhkude erinevuse teket tootva ja tarbiva piirkonna vahel? Rõhu erinevus laadimise ja tühjakslaadimiskoha vahel põhjustab floeemivedeliku liikumist. Floeemi laadimine : sõeltorudesse koguneb aineid, konsentratsioon kasvab à veepotentsiaal väheneb à vesi rakkudesse à rõhk suureneb. Floeemi tühjakslaadimine : sõeltorudes ainete konsent väheneb, vepot kasvab, vesi liikub rakkudest ära alàrõhk väheneb Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab floeemivoolu liikumist erinevates suundades? Sama mehhanismiga toimub reguleerimine rõhkude vahega. Seal, kus assimilaate on vaja sinna rõhkude vahe ka tekib à kus tarbitakse on rõhk väiksem.
Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis...
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia-temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor-vaadatakse kuidas rõhk kappillarides muutub. 11. Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust. Rõhupommiga- 12. Joonista Höfler-Thoday diagramm 7 13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal. U2% 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas. Maatriksjõud,kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust?Suhtelise niiskusena ja mahuniiskusena 16. Kuidas liigub vesi juurtes?Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu(apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid?Spets ehitusega valgud mis omavad vee kanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes?Tõusvat veesammast hoiavad
Trahheed on suurema diameetriga, vesi liigub veel kiiremini. 5. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk positiivne, null või negatiivne? 0 plasmolüüs, kui väliskeskkonnas on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem (veepotensiaal madalam) kui rakus. Vesi difundeerub rakust välja. Turgorrõhk on positiivne, kui taime rakus on vett, mis avaldab rakuseinale survet. Rakus on kõrgem ainete kontsentratsioon kui väliskeskkonnas. 6. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk ...MPa 7. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. 8. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus. Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani difusiooni teel. Rakumembraan, läbitav vee jaoks, aga mitte vees lahustunud ühenditele. 9. Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ......... ja langetav jõud............
Plasmolüüs - tsütoplasma tõmbub veekaotuse tõttu kokku (vaadatakse millal rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia - temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor - vaadatakse kuidas rõhk kapillaarides muutub. 11. Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust! Määramine rõhupommiga 12. Joonista Höfler-Thoday diagramm 13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal? 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas? Maatriksjõud, kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust? Suhtelise niiskusena või mahuniiskusena. (Kaalumisega enne ja pärast kuivatamist). 16. Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid? Spetsiaalse ehitusega valgud (akvaporiinid), mis omavad veekanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes?
sisaldus liivades 1 … 3 mahuprotsenti, savides 50 … 60 mahuprotsenti kogu pinnases leiduvast veest. Turbas sisalduva adsorbtsioonvee kogus oleneb turba lagunemisastmest; vähem on adsorbtsioonvett lagunemata turbas ning enam on seda lagunenud turbas. 1.3.4. Kasvupinnaste hüdroloogilisi näitajaid Vee liikumist või paigalpüsimist kasvupinnases reguleerivad mitmed erinevad füüsikalised jõud, mille üldnimetuseks on kasvupinnase veepotentsiaal. Vesi liigub alati kõrgema potentsiaaliga piirkonnast madalama suunas. Veepotentsiaali mõõtühikuks on Pascal (Pa) Eristatakse vee kapillaarset potentsiaali, survepotentsiaali ning osmoosset potentsiaali. Oma olemuselt on veepotentsiaal surve vastandnähtus – seega vaakum. Alljärgnevalt mõningaid kasvupinnase hüdroloogilisi näitajaid: 17 1) Kasvupinnase veemahutavus
loomade jnustest (metsakdu, rohukulu) orgaanilist lmmastikku ning fosforit. A huumushorisont, akumulatiivne horisont Temperatuur: mesofiilid 8(15)-45 oC, temperatuur E leethorisont, eluviaalne horisont mjutab nii rakkude fsioloogiliste protsesside B illuviaalne horisont (sisseuhte horisont) kiirust kui ka mulla fsikalisi ja keemilisi omadusi. C lhtekivim Enamikel mikroobidel on min-max temperatuuri vahemik ~30 oC. Vesi, mikroobidele on optimaalne veepotentsiaal -0.01 MPa Gaasid: aeroobne .. anaeroobne (O2 <1%), CO2 kontsentratsioon mullaatmosfris on 1 vi 2 suurusjrku suurem kui maapealses hus, sgavuse suurenedes CO2 kontsentratsioon suureneb. Redokspotentsiaal Struktuur: pooridel on oluline osa vee ja hu liikumisel mullas, poorid jagatakse mikropoorideks (<30 .m) ja makropoorideks (30-100 .m). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mulla organismid Mullaelustik e. edafon on mullas elavate organismide kogum.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
