2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng
Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 Väljahingamismaht · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 · Rahuolek 500 600 ml · Kehaline töö (sõltub organismi O2 vajadusest max VC SURNUD RUUM ( 150 ml) Koosneb: · Anatoomiline surnud ruum · Alveolaarne surnud ruum Tähtsus: · Sissehingatav õhk soojeneb · Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega · Sissehingatav õhk puhastatakse 2 ALVEOLAARNE VENTILATSIOON VA = (VT - VD ) x f · VE = 6 l/min · VE= 6 l/min · f = 10 · f = 20 · VT = 600 ml · VT = 300 ml · VD= 150 ml · VD= 150 ml
allpool, seda plahvatuslikum on reageerimine). 2Li+2H20>LiOH+H2 b) keskmise aktiivsusega metallid (rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga). 3Fe+4H20>(t) Fe3O4 (rauatagi)+4H2 Mg+H20>(t) MgO+H2 (leelis vees lahustuv hüdroksiid, mitteleelis ei lahustu) c) passiivsed metallid ei reageeri vee ega veeaurudega. 3. reageerimine happega a) lahjendatud hape (pingereas vesinikust eespool reageerivad, tagapool ei reageeri) Zn+2HCl>ZnCl2+H2 b) kontsentreeritud hape (pingerida ei kehti) Cu+2kH2SO4>CuSO4+SO2+2H20 Cu+4kHNO3>Cu(NO3)2+2NO2+2H2O lahjendatud lämmastikhape Cu2e() >Cu(II) oksüdeerija N(V)+3e()>N(II) redutseerija 3Cu+8kHNO3>3Cu(NO3)2+2NO+H2O 4. reageerimine soolade vesilahustega
Barentsi mere lõunarannikul ja Skandinaavia poolsaare põhjaosas valitseb lähisarktiline kliima, kus talv on tuuline, niiske ja mitte eriti külm, suvi jahe ja niiske. Kesk-Norra rannik Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega
2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng
( üleujutused,nakkushaigused,maavärisemised,maanihked jne ) 7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ? Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat. Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Millist m6ju avaldab mussoonkliima p6llumajardusele? 8) On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv.Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond
50)Mitu korda hingame 1 minuti jooksul. kopsude minutiventilatsioon: kui suur kogus (liitrites) käis läbi kopsude õhku ühe minuti jooksul. 3. Surnud ruum (150ml) ja selle tähtsus organismis Koosneb: 1. Anatoomiline surnud ruum-enamus moodustub ülemised hingamisteed 2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC)
SAAPAPUHASTUS VAHENDID METSAS Vôtame tükikese kasetohtu ja paneme ta pôlema.Pôlemisel väljub must,tihe suits vôi tahm.Kogume selle tahma kokku,hoideks selleks pôlemise kohal kas paberit,tohust laia koonust vôi lihtsalt siledat lauakest.Seagades tahma sulatatud vahe ja tärbendiniga saame saapamäärde. Tärpendiini saadakse järgevalt:Kuumendatakse vaik ühes veega kinnses nôus,mis on ühendatud toru juhtmega.Tärpentiin,ühes veeaurudega aetakse toru kaudu teisse nôusse. Tökatit saadakse järgmiselt:Tuleb vôtta kasetohtu,panna see kinnisesse anumasse ja kuumutada seni kuni hakkab eralduma tumedat vedelikku.See ongi tökat,mida saab edukalt määrida saabastele.Kui saapad on märjad,siis ei tohi neid kuivatada lôkketule,sest siis tômbuvad saapad kaardu ja kokku ning pärast ei saa enam saapaid jalga.Parem on kasutada saabaste kuivatamiseks tugevasti kuivanud heina,sest see imeb endasse niiskust
SAAPAPUHASTUS VAHENDID METSAS Vôtame tükikese kasetohtu ja paneme ta pôlema.Pôlemisel väljub must,tihe suits vôi tahm.Kogume selle tahma kokku,hoideks selleks pôlemise kohal kas paberit,tohust laia koonust vôi lihtsalt siledat lauakest.Seagades tahma sulatatud vahe ja tärbendiniga saame saapamäärde. Tärpendiini saadakse järgevalt:Kuumendatakse vaik ühes veega kinnses nôus,mis on ühendatud toru juhtmega.Tärpentiin,ühes veeaurudega aetakse toru kaudu teisse nôusse. Tökatit saadakse järgmiselt:Tuleb vôtta kasetohtu,panna see kinnisesse anumasse ja kuumutada seni kuni hakkab eralduma tumedat vedelikku.See ongi tökat,mida saab edukalt määrida saabastele.Kui saapad on märjad,siis ei tohi neid kuivatada lôkketule,sest siis tômbuvad saapad kaardu ja kokku ning pärast ei saa enam saapaid jalga.Parem on kasutada saabaste kuivatamiseks
59. Milline on mullaõhu koostis ja millest see sõltub? Mullaõhu moodustavad: 1.) atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2.)biokeemiliste protsesside mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak, süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis erineb märgatavalt atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi ja vähem hapnikku.Peale nende võib veel sisaldada metaani, väävelvesinikku ja vesinikku. Peale selle on looduslikus olekus oleva mulla õhk alati küllastatud veeaurudega. 60. Mida mõistetakse mullaõhuvahetusena? Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel ning mullas toimuvad biokeemilised protsessid põhjustavad mullaõhu koostise pidevat muutumist. See on väga oluline, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ning taimede maapealsed osad süsihappegaasi. 61. Millised on mulla õhustamist mõjutavad tegurid? Õhustumise intensiivsus oleneb
SUUNAS Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) • JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) • KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht
atmosfääri liikumisest. · 44. [2 p.] Kuidas on tahked aineosakesed (tolm, tahm jm) seotud atmosfääri tsükliga? Kus ja kuidas enamus atmosfääris hõljuvaid osakesi satub maa pinnale tagasi? · 45. [1 p.] Nimeta peamised kohaliku atmosfääriõhu saastumise põhjused? · 44. Atmosfääris leiduvad tahked osakesed hajutavad päikesekiirgust, samuti maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust. Atmosfääris tahked osakesed segunevad gaasi ja veeaurudega ning jõuavad nii tagasi maapinnale. · 45. Tööstus, transport, inimeste poolt kasutatav keemia, fossiilkütuste põletamine. · 46. [1 p.] Mida nimetatakse suduks (smog)? · 47. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,New Yorgi" tüüpi sudu? · 48. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,Los Angelese" tüüpi sudu? · 46. Sudu on suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus udu ja tuulevaikuse kaastoimel. · 47.Liiklustekkeline sudu. · 48
mida säilitatakse kinnipitseeritud pudelis üks aasta) Vesi alandab kütuse kütteväärtust, vees lahustunud õhk põhjustab kütuseaparatuuris korrosiooni. VÄÄVLISISALDUS Väävel on kahjulik lisand, ta esineb kütuses lahustunud kujul. Kütuse ja väävli põlemisel põlemiskambris tekivad : ● S + O2 = SO2 ● 2S + 3O2 = 2SO3 (2 – 3%) Kuna õhus on küllaldaselt niiskust ja põlemisel vesinik põleb H – H2O ja väävli gaasid ühinevad veeaurudega ja seega tekib: SO2 + H2O = H2SO3 SO3 + H2O = H2SO4 Ning need on tugevatoimelised mineraal happed, ja nad põhjustavad väljalaske SPM põlemiskambrite, klappide ja väljalaskekollektorites korrosiooni, aga peale nootorist väljumist tekitavad nad atmosfääris happevihmasi, millised maapinnale sajavad. TUHA SISALDUS Tuhaks kütuses on lahustunud soolad ja ka mehhaanilised osakesed. Tuhk tekitab mootoris kolvi ja silindrihüli peegelpinna kulumist
maaharimiseks veidi kehvemad, see-eest on seal palju häid karjamaid. Niiskemal ja tuulisemal läänerannikul ning mägedes on levinud kanarbikunõmmed, kus karjatatakse lambaid. (9) Lääne-Euroopas on kliima pehme. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei
4. Õlijahuti kontroll ja puhastamine Õlikvaliteedi kontroll ja õli vahetus. Õli töötamisel muutuvad tema füüsikaliskeemilised omadused ja ta küllastub õli koosseisu mitte kuuluvate ainetega. 1. Õli hapendub – kõrge temperatuuri ja hapniku toimel õli hapendub, tekivad orgaanilised happed, mis suurendavad õli korrosioonilist aktiivsust. Põlemis gaaside läbiimbumise tõttu karterisse sattub sinna (karterisse) SO2 – SO3 . Ühinedes veeaurudega tekivad väävlis ja väävel happed, millised on väga tugeva toimega orgaanilised happed H2O + SO2 = H2SO3 H2O + SO3 = H2SO4 2. Õlisse satub kütus kolvirõngaste vahelt, silindri seintelt valesti reguleeritud pihustusprotsessi tõttu 3. Vesi sattub õlisse silindrihülse tihendite vahelt või õlijahutite kaudu 4. Mehaanilised osakesed koosnevad metalli osakestest, millised sattuvad sinna
Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum võrdub peaaegu funktsionaalse surnud ruumiga. Hingamisprotsessi kohapealt tegemist surnud õhuga, sest sealt ei saada hapniku. Tähtsus: 1) Sissehingatav õhk soojeneb – kopsukude ei saa külma tõttu kahjustust 2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada
moodustab hingamisteedes olev ja gaasivahetusest mitte osavõttev õhk. Vastava õhuhulga (150-160ml) ülesandeks on alveolaarõhule kindla niiskuse ja temperatuuri kindlustamine. Surnud ruum (150ml) on õhuhulk, mida me hingame sisse ja välja, kuid mis ei võta osa gaasivahetusest. Koosneb: anatoomiline surnud ruum, alveolaarne surnud ruum. Surnud ruumi tähtsus: sissehingatav õhk soojeneb (külm õhk kahjustab kopsukudesid), sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega, sissehingatav õhk puhastatakse. Hingamissagedus on puhkehetkel tavaliselt 12-16 korda minutis, hingamissagedus võib puhkeolekus aeglustuda 6 korrani, kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani minutis. Kopsude minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimese kopsud ühe minuti jooksul sisse- ja väljahingavad. (õhu hulk, mis käib 1min. jooksul kopsudest läbi). 21. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad. Kopsude üldist mahtuvust iseloomustab õhu hulk,
Räninitriidi kristallivõre esineb kahes modifikatsioonis: -Si3N4 ja -Si3N4. Parimaid omadusi on saadud keraamikal, mil : suhe on 9:1. Si3N4 kristallivõres on Si-N aatomid ühendatud omavahel kovalentsidemetga, mis annab Si3N4-le suure kõvaduse ja stabiilse tugevuse laias temperatuurivahemikus. Si3N4 on keemiliselt väga inertne. Ta ei lahustu kontsentreeritud sool-, lämmastik- ja väävelhappes, ei reageeri hapnikuga, veeaurudega, kloor- ega väävelvesinikuga temperatuuril kuni 1000°C. Si3N4 on väga heade mehaaniliste omadustega, väikse joonpaisumisteguriga ja suure soojusjuhtivusega (seega ka suure termokindlusega) ning väga hea kulumiskindlusega. See teeb ta eriti perspektiivseks nii lõikekeraamikana kui ka kulumiskindla konstruktsioonimaterjalina. d)AlN-keraamika AlN saadakse Al pulbri nitreerimisel temperatuuril 800...1200°C. AlN on heksagonaalse kristallvõrega.
vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu. Seetõttu on mõistetav, miks inimene talub kuivas õhus kõrgemat temp-i kui niiskes. Ujumisel on vee aurumist naha pinnalt ei toimu ja termoregulatsioon teostatakse soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel. Kuna vee soojusjuhtivus ja mahtuvus on õhust tunduvalt suuremad, siis vees jahtub organism kiiremini kui sama temp-i korral õhus.
ülekuumenemise vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu. Seetõttu on mõistetav, miks inimene talub kuivas õhus kõrgemat temp-i kui niiskes. Ujumisel on vee aurumist naha pinnalt ei toimu ja termoregulatsioon teostatakse soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel. Kuna vee soojusjuhtivus ja mahtuvus on õhust tunduvalt suuremad, siis vees jahtub organism kiiremini kui sama temp-i korral õhus.
seotud tema aurude aeglase oksüdatsiooniga õhus (valge f. lendub märgatavalt ka madalatel tº-del) vees praktiliselt lahustumatu lahustub ülihästi CS2-s (≈ 90% 10ºC juures), tunduvalt ka NH3-s, PCl3-s jt. anorg. ühendites, benseenis (3,2%) jt. kaldub isesüttimisele Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, kui sisaldab valge fosfori jälgi) Fosfori põlemisel õhus, hapnikus → P4O10 + P4O6 reag. veeaurudega (kõrge tº, kat) → H3PO4 + H2 mitteoksüdeerivad mineraalhapped: ei reageeri HNO3 oksüdeerib → H3PO4 leeliste (KOH, NaOH) lahustega kuumutamisel → PH3 (fosfaan) jt. fosforvesinikud väheakt. metallide (Cu, Pb, Ag jt) sooladega (ainult valge f.): tõrjub lahusest välja → fosfiidid vesinikuga: ei reageeri (hüdriide saadakse kaudsel teel) fluoriga: plahvatusega (valge ja punane f.) Cl2-s ja Br2 aurudes: valge f. süttib, punane reageerib rahulikult I2-ga: taval. tº-l (valge f
annaabi.ee 
