võetakse mingil ajahetkel ühekordselt. · Keskmistatud proove (liitproove), s.o. kahe või enama üksik- või sariproovi (osaproovi) segu kindlas vahekorras, võetakse uuritava näitaja keskmise väärtuse määramiseks. · Ajakeskmine proov võetakse vähe muutuva vooluhulga korral, selle saamiseks segatakse kokku kindla aja tagant võetud ühesuguse mahuga üksikproovid ning seejärel võetakse saadud segust analüüsimiseks vajalik kogus. Kõrgsurvevedelikkromatograafia töö põhimõte: Vedelikkromatograafia on väga efektiivne ja laialt kasutatav meetod keskkonnauuringuteks. See meetod sobib eriti hästi vedelike analüüsiks, sest vedeliku proovi ettevalmistamine ei eelda ekstraktsiooni ja vastavalt sellele ei teki aine kadusid. Vedelikkromatograafias puuduvad piirangud aine molekulmassile ja on võimalik lahutada ka kõrgmolekulaarsete ainete segusid. Kromatograaf: kõrgsurvevedelikkromatograaf CLAS MPm (Labio) Detektori tüüp: SAPHIRE UV/VIS detektor
seda on võimalik eraldada. Aga seda meetodit kasutatakse vähe, vaid teatud bioloogiliste proovide korral. Liikumatu faasi paigutuse viisi ja voolutustee ristlõike geomeetrlise vormi järgi 1) kolonnkromatograafia klassikaline vedelikkromatograafia kolonnkromatograafia. Vedel faas liigub läbi kolonni rõhkude vahe tõttu kolonni sisendil ja väljundil. Ühemeetrine kolonn, rõhkude vahe sisendil ja väljundil 0,1 atm. 10 m 1 atm. Võimalik kasutada ka pumpa kõrgsurvevedelikkromatograafia korral. Rõhk sadades atm-s. kolonn on materjalist, mis suudab rõhule vastu panna, tavaliselt terasest. 2) kapillaarkromatograafia täidise osakeste läbimõõt on samas suurusjärgus kolonni läbimõõduga. Kapillaari läbimõõt < 0,2 mm. Pikkus 10-30 mm. Kui proovi ruumala on väga väike (vedelikkromatograafia, harvem) või tegemist on väga keerukate segudega (gaaskromatograafia). 3) õhukesekihikromatograafia e. planaarkromatograafia sorbent on kantud õhukese kihina
annaabi.ee 
