Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris
motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele? Rohkem glükolüütilisis ja oksüdatiiv-glükolüütilisi lihaskiude 28.liikumisvaeguse puhul lihas atrofeerub. 29.Max intents ei saa kaua töötada, sest see on anaeroobses faasis ja need energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30
Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad......................................................................................................................................8 Kasutatud materjali 1. Suusatamine Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust
suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Positiivsed küljed Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust
04.2010). Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust
ning seeläbi kiiremini edasi liikuda. Peenikesedon jalad seetõttu, et need oleks võimalikult hästi ja kiiresti liigutatavad.( Lihased on suured) 5. võimsus- töötegem kiirus N=A/t (N)= 1W, 1hj 1hj= 736W 6. Maksimaalne hapniku tarbimise tase näitab organismi aeroobset võimsust. Mida rohkem inim hapnik tarbib, seda suurem on tema võimsus. Näiteks 1) kui treenimata isik tarbib trepist üles minnes 25 ml hapni 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. Vastupidavusala tippsportlane aga tarbib sportides umbes 80 ml hapnikk 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. 2)Jooksja treenitud kopsud võimsus suurem. 7. Joostes kulutatakse energiat jalgade kiirendamiseks ja aeglustamiseks. Ühe sammu tegemisel tagapool olev jalg kiirendab 0-st kiiruseni v ning siis aeglustub kiiruseni 0. 8. jõumoment-kangile mõjuv jõu i jõuõla keskkorrutis. Jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Valem: M=F*l (l=jõuõlg) (M)=N*s 9
Seoses keharaskuse regulaarse ülekandumisega ühelt jalalt teisele ei lange liigestele liialt suurt koormust, võrreldes näiteks jooksmisega. Seega on spordiala sobiv ka neile, kel nõrgad liigesed või sidemed. Rulluisutamine on hea vaheldus teiste alade harrastajaile. Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamisega kui jooksmisega, kuid täiendav tugev koormus reielihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele on jooksjaile omakorda kasulik. Suusatamine-on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust
Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust
stiilidest. 2 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust.
...............................................................8 2 Mis on suustamine ja selle mõju tervisele Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume või mõne teise libiseva kattega pinnasel. Selleks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja
Tallinna Ülikool Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on Eesti populaarseim talispordiala. Murdmaasuusatamine muutus populaarseks pärast Esimest maailmasõda, kui 1921. aastal peeti Tartus esimene suusavõistlus. Sellest on saanud iga-aastane traditsioon ja 1960. aastal alguse saanud Tartu Suusamaraton meelitab ligi nii professionaalseid kui ka amatöörsuusatajaid kõikjalt maailmast. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist ning ainevahetust. Suusatamine on üks väheseid spordialasid, kus on üheaegselt koormatud ligi 90% lihastest. Võrreldes käimise ja jooksmisega, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele palju väiksem ning seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme
1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust
Nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD; NADH) co-ensüüm, prootoni (H+) transporter Niatsiin, B3 vitamiin (PP vitamiin) 1 glükoos = 38 ATP Glükolüüs liidestub läbi elektronikandjate ja püruvaadi Tsitraaditsükkel Atsetüül CoA Ainevahetusradade 3 tüüpi Konvergeeruv Divergeeruv Põhjus miks vastupidavusala kulutab valke AH'sid kasutatakse energiatootmiseks! Tsükliline Püruvaadi Dehüdrogenaas Rasvade mobilisatsioon ja adrenaliin Rasvade -oksüdatsioon Karnitiini roll Tsitraaditsükli regulatsioon El. transpordiahel Vaba energia vähenemine Mitokondris toimuv 1 glükoos = 38 ATP Seosed teiste reaktsioonidega Seosed ümbritseva ainevahetusega Anaeroobne lävi · Tempo tõustes s.o
.............15 8.5. Eesti kahevõistlejaid...............................................................................................................15 8.6. Eesti vigursuusatajaid.............................................................................................................15 2 Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel libiseva kattega pinnasel. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine on üks olulisemaid spordialasid vastupidavuse arendamiseks ja jõukohane kõigile. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. 3 1. Murdmaasuusatamine
stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust
· Haiguste varajane diagnoosimine Teiseks hinnata organismi metaboolset reaktsiooni kehalistele koormustele. · Üksikule kehalisele koormusele või ühele treeningule · Võistlusharjutuste sooritamisele · Organismi treenituse/ületreenituse hindamine · Organismi taastumiskiiruse hindamine pärast võistlust- või treeningkoormusi. · 1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin
treenimiseks kastuda hüppeharjutusi, siis oleks aktsentide loogiline asetus on järgmine: Pikad horisontaalsed (50-300m)- lühikesed horisontaalsed (kolmik,kümmik)- lühikesed vertikaalsed (tõkkehüpped)-sügavushüpped. Kõige levinum erinevate energiatarbimise süsteemide arendamis järjestus on järgmine: aeroobne lävi-maksimaalne O2 tarbimine-lakaatne ehk glükolüütiline võimekus-alaktaatne võimekus. Treeningmeetodite kasutamise spetsiifilisus peab tagama vastupidavusala sportlase aroobse, ehk segareziimi ja anaeroobse vastupidavuse optimaalse arengu. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng teostatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segareziimi mõjustamine ekstensiivse intervallmeetodi ja anaeriibne glükulüütiline rexiim intensiivse intervallmeetodi ja kordusmeetodi kasutamisega. Sellest tulenevalt on treeningumeetodite kasutamise loogiline järjestus: kestusmeetod-ekstensiivne intervall-intensiivne intervall-kordusmeetodid
kohvi suhkruga, 50g saia juustuviiluga · Lõunasöök o 250g ühepajatoitu veiselihaga, 100g kõrvitsasalatit, 30g rohelist sibulat, 50g hapukoort, 300g piima, 60g leiba, 150g kohupiimavormi, 200g jõhvikakisselli · Oode o 2 banaani, 50g rosinaid · Õhtusöök o 150g keeduspagette, 50g ketsupit, 50g saia, 25g munavõid, 2spl moosi, 200g teed suhkru või meega Näide vastupidavusala sportlase toitumisanalüüsist 1000 1447 fosfor 400 260 Magneesium 18 14 Raud 1900 4539 Kaalium 1300 2531 naatrium 5,0 3,3 Vitamiin D 800 2381 Vitamiin A 105 96,3 Rasvad 92 74g Valgud 384g 288g (43%) Süsivesikud 4500 -5000 2349 Energia (kcal) Näide naissportlase (sportmäng) toitumisanalüüsist 150 281 Jood 1900 5470 Kaalium 1300 3670 Naatrium 14 37 Niatsiin 1,3 2,1 Vitamiin B2 800 1444 Vitamiin A
Hartmann (1987) 17 82 18 Roth jt. (1983) 10 67 33 Mickelson jt. (1982) 25 72 28 Secher jt. (1982) 7 70-86 14-30 Hagerman jt. (1978) 310 70 30 55 4.2.1 Skeletilihase struktuur Akadeemiline sõudmine on vastupidavusala, mis on seotud kestva lihastööga. Treenitud sõudjad kasutavad sõudmisel suuremat lihasjõudu kui teised vastupidavusalade sportlased. Sealjuures on lihaskontraktsioon sõudmise käigus võrdlemisi aeglane. Seega mängib suurt rolli aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord sõudmise ajal töötavates lihastes. Inimese skeletilihaskiud jagunevad omadustelt kolme põhikategooriasse: 1. Aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud: • väike kontraktsioonikiirus;
olla löögisagedus madalam. Hästitreenitud jooksjatel on leitud pulsiväärtused vustreeningu toimel minutis 1020 lööki madalamad. Südame suurenemine sõltub treeningumahust, intensiivsusest ja vanusest. Sü- dame suhtelisel suurenemisel üle 12 ml/kg naistel ja üle 13 ml/min meestel on tegemist "sportlase südamega". Mittetreenitud mehe südamemaht on u 750 ml ja naistel 500 ml, vastupidavusala sportlastel enamasti 9001500 ml, naistel kuni 1100 ml. Süda loetakse suureks, kui maht naistel on üle 1000 ja meestel üle 1250 kuupsenti- meetri. Südamemahu suurenemisega kasvab ka kapillaaride arv, nende läbimõõt ja pindala, nii et südamelihase verevarustus jääb normaalseks. Kuid suure süda- me puhul võib tekkida puudus kapillaaridest ja see viib südamelihase vereva- rustuse puudulikkusele ja võivad tekkida ka patoloogilised muutused. Seepärast
annaabi.ee 
