elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Lubatud paindepinge MPa Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 2 mm; mass m = 2,31 kg/m; ristlõikepindala A = 2,94 cm2; välispindala Au = 0,15 m2/m; inertsimoment Ix = 9,54 cm4; inertsimoment Iy =4,29 cm4; vastupanumoment Wx = 3,81 cm3; vastupanumoment Wy = 2,86 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 4,84 cm3. Konsoolis tekkiv tegelik pinge Tugevuse varutegur Vajalik varutegur S = 1,3...2,5. Valitud toru 50x30x2 rahuldab antud tingimust. Keevisõmluse tugevuskontroll Keevitus on ümber liite perimeetri. Keevisõmbluse kaatetiks valime k = t = 2 mm. b1 = 34 mm; b2 = 30 mm; h1 = 54 mm; h2 = 50 mm; k = 2 mm; Liide ristlõikepindala Telgvastupanumoment Pinge paindemomendist Pinge põikjõust
Meile sobiv ristlõike: nelikanttoru toru 50x30x4 [1, 2], Wx = 6,10 cm3, mass m = 4,20 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 4,0 mm; mass m = 4,20 kg/m; ristlõikepindala A = 5,35 cm2; välispindala Au = 0,146 m2/m; inertsimoment Ix = 15,25 cm4; inertsimoment Iy = 6,69 cm4; vastupanumoment Wx = 6,10 cm3; vastupanumoment Wy = 4,46 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 7,71 cm3 Konsoolis tekkiv tegelik pinge: Tugevuse varutegur: Vajalik varutegur S = 1,3 ... 2,5. Valitud toru 50x30x4 rahuldab antud tingimust. Keevisõmbluste tugevuskontroll Keevitus on ümber liite perimeetri. Keevisõmbluse kaatetiks valime k = t = 4 mm. b1 = 38 mm; b2 = 30 mm; h1 = 58 mm; h2 = 50 mm; k = 4 mm; Liite ristlõikepindala: Telgvastupanumoment:
ainult nihkepingeid, mis tekivad väändemomendist T max = ( ) + ( ) max 2 xy max 2 xy = T Wp kus W p on polaarne vastupanumoment ristlõike pinnakeskme suhtes. Kuna ringikujulise ristlõike korral max = M max = ( M y2 + M z2 ) max x W W kus W on vastupanumoment paindel ristlõike keskpeainertstelje suhtes. Kuna ringikujulise ristlõike korral W p = 2W , siis
10 < x 14 M x = -M + RB ( x - 4) - F1 ( x - 6) - F2 ( x -10) M 10 = -10 + RB (10 - 4) - F1 (10 - 6) - F2 (10 -10) = 4,8kN m M 14 = -10 + RB (14 - 4) - F1 (14 - 6) - F2 (14 -10) = 0 Ehitame saadud andmete põhjal põikjõudude ja paindemomentide epüürid: RA F2 F1 RB M 3. Määrame tala vastupanumomendi (nõutava, hädavajaliku). Vastupanumoment (projektarvutuse valem): M max W [ ] Tala vastupanumoment (minimaalne, hädavajalik): M max 10000000 N mm W = = 66666,67 mm 3 [ ] 150 mm 2 4. Määrame ristkülikukujuline ristlõikega varda läbimõõdu Ristküliku vastupanumoment (z-telje suhtes): RISTKÜLIK
Kraana sõidutee koormused Paindemoment kraana sõidutee keskel Fsum L M C := = 47.44 kN m 2 2 Joonis 2. Kraana sõidutee paindemomentide epüür Varutegur s := 3.5 Kraanatala teraseks valin S355J2 355 adm := = 101.429 3.5 adm := 100MPa M max max = adm Wx MC 3 Wx := = 474.4 cm adm Valin Frelok tootekataloogist (1, lk 35) talaks IPE 300, mille vastupanumoment 3 kg Wx := 557.1cm , ning omakaal M tala := 42.2 m Leian tala enda poolt tekitatava lauskoormusekoormuse. kN Ptala := M tala g = 0.41 m Joonis 3. Kraana sõidutee koormused Leian uuesti paindemomendi tala keskel. Fsum L L L M C := + Ptala = 51.6 kN m 2 2 2 4
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T= Tk + Tl, kus T on keevisõmbluse poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on võrdtugevad, siis . Lühikeste keevisõmbluste korral arvutatakse nihkepinge ligikaudse valemiga:
ning minimaalne telgvastupanumoment M 1575 W = = 6,7 * 10 -6 cm3 = 6,7 cm3 [ ] 237 *10 6 Sobiv ristlõike: toru 50x50x2,5 [2, 3], W = 8,07 cm3, mass m = 3,6 kg/m. Valime nelikanttoru 50x50x2,5 Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 50 mm; seinapaksus t = 2,5 mm; mass m = 3,6 kg/m; ristlõikepindala A = 4,59 cm2; välispindala Au = 0,191 m2/m; inertsimoment Ix = 27,53 cm4; inertsimoment Iy =16,94 cm4; vastupanumoment Wx = 8,07 cm3; vastupanumoment Wy = 6,78 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 10,22 cm3. Konsoolil tekkiv tegelik pinge M 980 = = xxx MPa W 8,07 *10 -6 Tugevuse varutegur R 355 S = eH = 2,9 121 Vajalik varutegur S = 1,3 ... 2,9. Valitud toru 50x50x2,5 rahuldab antud tingimust. 4. Keevisõmbluste tugevuskontroll Keevitus on ümber liite perimeetri. Keevisõmbluse kaatetiks valime k = 2,5 mm.
arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 =5 mm [ ]k.õmblus =0,6[] Lehe b laius: [ ] = ReH = Y = 235 157 MPa [ S ] [ S ] 1,5 [ ] k .õmblus = 0,6[ ] = 0,6 *157 94MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Tugevustingimus paindele: M 6* F *l = = [ ] Wx *b2 kus * b2 Wx = 6 Wx on lehe ristlõike geomeetriline tunnus, karakteristik, tugevus- või vastupanumoment x- telje suhtes. Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106 Paindele töötava lehe ristlõige Keevisõmbluste pikkused ll=b=196mm keevisõmbluse kaatet z==5 a= cos 45 z = 0,707*5=3,5*10-3=0,0035m Leitakse lk väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T=Tk+Tl , kus T
Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m
Tõmbediagramm (= pinge - deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik. Ristlõike geomeetrilised karakteristikud A pindala m2 Sx, Sy staatiline moment m3 (raskuskese) Ix, Iy telginertsmoment m4 (paine) Ixy tsentrifugaalinertsmoment m4 (peatelgede asend) Ip polaarinertsimoment m4 (vääne) Imax, Imin (Iu, Iv) peainertsimomendid Wx, Wy vastupanumoment m3 Aktiivsed jõud koormised (välisjõud). Passiivsed jõud toereaktsioonid. Tangentsiaalpinged suurimad 45 all-haprad matejalid purunevad diagonaalselt. Plastse materjali puhul on voolavuspiir piirpingeks, mille järel toimuvad materjalis suured jääkdeformatsioonid ja konstr esineb purunemise oht. Hapra materjali ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja suvetugevus. Piirpinge on pinge, mis vastab piirseisundi tekkele, kus konstruktsioonimaterjal puruneb või
W = 0,528 10 -3 [ ] 178 10 6 m3 = 528 cm3. Valime ümartoru 323,9 mm seinapaksusega T = 8 mm [4]. Mõõtmed ja ristlõige parameetrid Ümartoru 323,9 mm. seinapaksus T = 8 mm; mass mP = 62,3 kg/m; ristlõikepindala A = 79,39 cm2; välispindala Au = 1,018 m/m2; inertsimoment I = 9910,08 cm4; polaarinertsmoment Ip = 19820,16 cm4; inertsiraadius i = 11,17 cm; vastupanumoment W = 611,92 cm3; polaarvastupanumoment Wp = 798,51 cm3. Ekvivalentpinge kontroll Tegelik paindemoment l q2 52 M = Fw z + q ref b1 = 11,35 8 + 0,456 0,3239 92,6 2 2 kNm Paindepinge M 92,6 10 3 M = = 152 W 0,611 10 -3 MPa Survepinge
servadel 6.31. Kus mõjub painutatud detailis tõmbepinge, kus mõjub survepinge? Tõmbepinge 6.32. Millistel juhtudel on painde korral ristlõike suurim survepinge ja suurim tõmbepinge võrdse arvväärtusega? 6.33. Millistel juhtudel on painde korral ristlõike suurim survepinge ja suurim tõmbepinge erinevate arvväärtustega? 6.34. Määratlege varda ristlõike tugevusmoment! Wz -ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz- ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a-kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. 6.35. Sõnastage Zhuravski hüpotees! hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad varda laiuses (b ulatuses) ühtlaselt 6.36. Mis on lubatav paindepinge? Konkreetses ülesandes ohutuks loetud normaalpinge kas tõmbel või survel 6.37. Kuidas on seotud materjali tõmbetugevus, survetugevus ja paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel!
Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. 3.28. Mille poolest erinevad nihkepinge väärtused, mis mõjuvad puhtalt väänatud ümarristlõike võrdse polaarkoordinaadiga punktides? 3.29. Milles seisneb Hooke'i seadus nihkel? seega on ka iga punkti väändepinge võrdeline tema raadiusega (Hooke'i sedaus nihkel: = G ): = K , kus: K -võrdetegur 3.30. Mis on ristlõike polaar-tugevusmoment? -vastupanumoment 3.31. Kui palju suureneb täis-ümarvarda väändetugevus, kui tema läbimõõtu suurendada kaks korda? 3.32. Miks tugevusõpetus ei käsitle mitteümarvarraste väändeprobleeme? need kuuluvad elastsusteooriasse. 3.33. Kus paikneb väänatud nelikant-varda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Pikima külje keskpunktis 3.34. Mis on lubatav väändepinge? = konkreetses ülesandes ohutuks loetud väändepinge 3.35. Kuidas arvutatakse lubatava väändepinge väärtus?
:= 20mm S s := = 73 MPa t 1 Paindemoment l M p := S = 12477 N m 4, lk 31 2 Väändemoment Dtrummel + Dtross M v := 2S = 7766 N m 4, lk 31 2 Taandatud moment 2 2 M 0 := M p + M v = 14697 N m 4, lk 31 Vastupanumoment D 4 3trummel - 2 -3 3 Wp := 0.1 Dtrummel 1 - = 2.201 10 m 4, lk 31 Dtrummel Summaarne pinge M0 0 := = 6.7 MPa 4, lk 31 Wp Summarse pinge väiksuse tõttu piirdun vastupidavuse kontrolliga survele.
t h3 h-tf 8 960 3 1000 - 20 4 I y w w + 2b f t f = + 2 300 20 4 = 347100 10 mm ; 12 2 12 2 2I y 2 347100 10 4 ja brutoristlõike vastupanumoment Wel , y = = = 6942 10 3 mm3. h 1000 Määrame tala ristlõikeklassi. Tala seina kõrgus hw = h 2tf = 1000 2×20 = 960 mm; hw c 960 235 = = = 120 > 124 = 124 = 100,9 , tw t 8 355 seega kuulub tala sein ristlõikeklassi 4 vt tabel 3.1(1). Tala surutud vöö: c = (b tw)/2 = (300-8)/2 = 146 mm;
Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 tala ja sidemed 0,3 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,82 kN/m2 18 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,82x1,2+1,2x1,5=2,78 kN/m2 Arvutuslik joonkoormus katusele qd=2,78x3=8,35 kN/m Tala dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment on keskmiste postide kohal ja selle väärtuseks on MSd=89,1 kNm Vajalik vastupanumoment on Wvaj=(MSdx1,1)/fy=89,1x1000x1,1/235=417cm3 Piisavaks osutub profiil IPE270. Postide dimensioneerimine Postide näol on tegemist surutud ja painutatud varrastega. Postidele mõjuv katuselt tulev koormus on N Sd=95,0 kN Tuule poolt põhjustatud paindemoment on MSd=184,9 kNm Valitud profiiliks on HE450A pikkusega 12,6m, mille ristlõike parameetrid on: A=178 cm2 Wy= 2900 cm3 Wpl,y=3220 cm3 iy=18,9 cm iz=7,29 cm y=2520/18,9=133,3 z=1260/7,29=172,8
Ümarvarda ristlõike suurim T T I0 max = max = , kus W0 = : väändepinge: I0 W0 max kus: W0 ristlõike polaartugevusmoment (-vastupanumoment), [m3] max ristlõike suurim kaugus varda teljest (ümarvarda välisraadius), [m]. Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge (Joon. 3.21) mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. Priit Põdra, 2004 45 Tugevusanalüüsi alused 3
F = [ ] Tõmbe või survepinge l M = [ ] Pinged paindemomendist W s M F = + [ ] Tõmbejõuga ja painemomendiga koormatud liide W A l- õmbluse pikkus []- lubatud pinged keeviõmbluses - ühendatavate elementide paksus W- ohtlik lõike vastupanumoment A-ohtliku lõike pindala 52. Klemmliited. Konstruktsioon ja arvutus. Vajalik poltide eelpingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Tasakaalustab ülekantava momendi T. i- poltide arv, f- hõõrdetegur 1,3T FV = Pidades silmas 30% varu, saame fid d- võlli läbimõõt F i l V liitepikkus d [ p] 11 53
Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm). Punktkoormus 1 kN = 10³ N Lauskoormus joonel 1 kN/m = 1 N/mm 4 Lauskoormus pinnal 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa Mehaaniline pinge 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm² Jõu moment 1 kNm = 1000 Nm = 106 Nmm 1.5. Telginertsmoment, vastupanumoment ja inertsraadius, nende kasutusalad tugevus- ja paigutisarvutustes. Pinnamomendid on tasapinnalise kujundi geomeetrilised karakteristikud, mida kasutatakse varda ristlõike kirjeldamiseks varda tugevus- ja jäikusarvutustes. Telginertsimoment: Kujundi telginertsimomendid telgede x ja y suhtes Ix ja Iy on Ix= y2 dA Iy= x2 dA Telginertsimoment on alati positiivne suurus (y2>0) ja ta ühikuks on ppikkusühik neljandas astmes (m4, cm4, mm4).
= a = z milles W z = z (tõmbepinge või survepinge) Iz Wz a Priit Põdra, 2004 100 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL kus: Wz ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. Tugevusmomentide avaldistes on vastava teljega risti olev mõõde ruudus (Joon. 6.23). Erinevate kujundite (ja profiilide) tugevusmomendid peatelgede suhtes on toodud insenerikäsiraamatutes (ja tootekataloogides)
= a = z milles W z = z (tõmbepinge või survepinge) Iz Wz a Priit Põdra, 2004 100 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL kus: Wz ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. Tugevusmomentide avaldistes on vastava teljega risti olev mõõde ruudus (Joon. 6.23). Erinevate kujundite (ja profiilide) tugevusmomendid peatelgede suhtes on toodud insenerikäsiraamatutes (ja tootekataloogides)
a) tsentrilise tõmbekatsega (fct.ax = fct), b) lõhestuskatsega (fct.ax ≈ 0,9fct.sp), c) paindekatsega (fct.ax ≈ 0,5fct.fl), Joonis 1.1 kus fct.fl = Mu / W, kus Mu - katsekeha purustav paindemoment, W - ristlõike elastne vastupanumoment. 1.3.2 Tugevuse muutus ajas ja tugevust mõjutavad tegurid Betooni tugevuse fc all mõistetakse tavaliselt normaaltingimustes kivistunud betooni tugevust 28 päeva vanuses. t päeva vanuse (t > 3) betooni tugevust võib ligikaudu hinnata valemiga 28 s 1− t f cm ( t ) = f cm e
12) σmax V M + A W kus V on tallale mõjuv kogujõud (kaasaarvatud vundamendi ja tema servadele jääva pinnase omakaal), M on vundamendile mõjuv moment. Kui vundamendile mõjub ka horisontaaljõud, tuleb arvestada ka sellest tekkivat momenti. A on talla pind B⋅L 2 W on talla vastupanumoment (W = BL /6) Kui moment mõjub kahes suunas siis V Mx My σmax = + + ≤ 1,5q u A Wx Wy Valemid 4.10 kuni 4.12 saab kirjutada ka ekstsentrilisuse e = M/V abil V σkesk = ≤ qu ( 4.13) BL
I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala 3.Pingete leidmine ristlõikes (avaldised ja tegelik leidmine) Pingeks nimetatakse sisejõu intensiivsust ristlõike pinnal. 1.Pikijõud (surve.tõmme) sigma/A 2,Paindemoment sigma =M/W Wel=I/z Wpl=2S 3.Põikjõust (lõige)=Tau=(V*S)/(I*b) W´-vastupanumoment S-staatiline moment I-nertsmoment 4.Müüritööde materjalid (kivid, plokid) - nende omadused Müüritööde materjalid ja nende omadused Kivid Müürkivid võib liigitada järgmiselt: looduslikud kivid töötlemata kivid, töödeldud kivid; tehiskivid (-plokid). Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivigruppe: savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid, silikaatkive, tsementkive, väikeplokke mitmesugusest materjalist.
NSd -- seina arvutuslik vertikaalkoormus, qlat -- külgsuunaline arvutustugevus seina pikkusühiku kohta, t -- seina tegelik paksus (ka t1 ja t2), tef -- seina efektiivpaksus, tf -- riiuli paksus talal või ääriku paksus seinal, VRd -- seina arvutuslik põikjõukandevõime (põikjõutugevus), VSd -- seina arvutuslik põikjõud, w -- arvutuslik ühtlaselt jaotatud koormus laele, WSd -- seina arvutuslik horisontaalkoormus, Z -- ristlõike vastupanumoment. (3) Kontekstist sõltuvad tähised armeeritud müüritise puhul: -- põikarmatuuri kaldenurk, m -- müüritise suhteline deformatsioon, s -- armatuuri suhteline deformatsioon, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 9 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ s -- armatuurterase osavarutegur,
puhul kaaluda pinnase tugevusparameetrite otsese määramise võimalust. kus V on tallale mõjuv kogujõud (kaasaarvatud vundamendi ja tema servadele jääva pinnase omakaal), M on vundamendile mõjuv moment. Kui vundamendile mõjub ka horisontaaljõud, tuleb arvestada ka sellest tekkivat momenti. A on talla pind BL 40 W on talla vastupanumoment (W = BL2/6) Kui moment mõjub kahes suunas, siis vt edasi loeng 4 lk 28 41. Vajumite arvutus ja vajumite ajaline kulgemine Pärast vundamendi esialgsete mõõtmete määramist tuleb kontrollida ehitise kõigi vundamentide vajumeid, määrata vajumite ebaühtlus ning võrrelda seda piirvajumitega. Kui vajumite erimid ületavad etteantud piire, tulebvundamendi mõõtmeid korrigeerida. Teatud
a) ja selle intensiivsus määratakse valemiga =V/A, kus on pinge taldmiku all; V summaarne koormus alusele; A vundamendi pindala Kui koormus rakendub ekstsentriliselt (e0), siis vundamendi servadel tekkiv min ja max surve (joonised b,c,d) leitakse valemitega max = V / A + M / W; min = V / A - M / W , kus M = V * e0 - jõu V moment vundamenditalla tsentri suhtes; W - vundamenditalla vastupanumoment. Ristkülikulisel taldmikul küljemõõtmetega L ja B on A = L*B ja W = L*B 2 / 6 ja sellisel juhul max = V*(1 + 6 e0 / B) / L*B; min = V *(1 - e0 / B) / L*B . Nendest valemitest on näha, et kui ekstsentrilisus e0 on väiksem kui B/6, siis tekivad vundamenditaldmiku all ainult survepinged (joon. b). Kui ekstsentrilisus suureneb, peaksid taldmiku ühe otsa alla tekkima tõmbepinged (viirutatud osa joon d). Tegelikkuses ei saa tekkida tõmbepingeid
4.2.1 Vääne τ tor ,d Td ≤1 τ tor ,d = fv ,d WT τtor,d – arvutuslik väändepinge fv,d – arvutuslik nihketugevus Td - arvutuslik väändemoment WT - arvutuslik väändevastupanumoment VÄÄNDE VÄÄNDE RISTLÕIGE INERTSIMOMENT VASTUPANUMOMENT IT WT π ⋅ d4 π ⋅ d3 IT = WT = 32 16 IT = (
ti - külje i paksus TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 33/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 34/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut VÄÄNDE VÄÄNDE RISTLÕIGE INERTSIMOMENT VASTUPANUMOMENT IT WT d4 d3 IT = WT = 32 16 IT = ( d4 - di4 ) WT =
f ct 0,30 3 f c2 . Katseliselt määratakse tõmbetugevus a) tsentrilise tõmbekatsega (fct.ax = fct), b) lõhestuskatsega (fct.ax 0,9fct.sp), c) paindekatsega (fct.ax 0,5fct.fl), Joonis 1.1 kus fct.fl = Mu / W, kus Mu - katsekeha purustav paindemoment, W - ristlõike elastne vastupanumoment. 1.3.2 Tugevuse muutus ajas ja tugevust mõjutavad tegurid Betooni tugevuse fc all mõistetakse tavaliselt normaaltingimustes kivistunud betooni tugevust 28 päeva vanuses. t päeva vanuse (t > 3) betooni tugevust võib ligikaudu hinnata valemiga 28 s 1 t f cm ( t ) f cm e , kus fc,m(t), fcm - betooni tugevus t päeva ja 28 päeva vanuses ja
annaabi.ee 
