Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine arutlusse ühiskonnas Milliste küsimustega on tegelenud tõeteooriad? (min 3) Nt tõe olemus, eetilised küsimused, keeleline tähendus, tõeliikide eristamine Milles seisneb nn "tõekandjate probleem"? Millele saab omistada tõde? Enamasti peab olema väide, mille kohta tõesust hinnata Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõde on siis, kui väide vastab faktile. Kuidas täpselt näidata vastavust? Kuidas teha kindlaks, et fakt on fakt (moraalsed faktid)? Kuidas tõestada aprioorset tõde? Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? Tõde on siis, kui on vastavuses teiste tõdedega. Milliste tõdedega vastavust otsitakse? Millist tõde eelistatakse, kui tekivad vastuolud? Selgitage printsipiaalset erinevust vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel
Tõe tegijad on erinevad 1 vastused, teooriad, lähenemised. Pakutud on mitmeid nn tõe kriteeriume: - Sotsiaalsed: nt tava, traditsioon, autoriteet. - Vahetule kogemusele tuginevad: nt instinkt, tunne, meeleline taju, intuitsioon. - Ratsionaalsed: nt vastavus, koherentsus, praktilised tagajärjed. 2. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõesus seisneb väite (otsustuse, uskumuse) ja tegelikkuse vastavuses: -Väide X on tõene siis ja ainult siis, kui X vastab faktile Kolm “tõde” vastavusteooriast: 1) Ajalooliselt kõige vanem tõeteooria. 2) Kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. 3) Kõige tunnustatuim tõeteooria! Mõned (Nt Descartes) pidasid vastavusteooriat nii ise-enesestmõistetavaks, et ei kutsunud seda “teooriaks”. Vastavusteooria ei
maailma, nii nagu see on. Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni. Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 8. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4
Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni. Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Jäik determinism- omane objektiivsele idealismile. Igasugune äärmuslik, radikaalse pretensiooniga maailmaseletus välistab tahtevabaduse. Vabadus on mõtkas üksnes praktilises mõttes
saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Kui mõista tõde vastavusena tegelikkusega, siis võib jõuda järgmise antinoomiani: Väide ,,Ma valetan." on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Midagi on tõene siis, kui ta vastab reaalsele olukorrale või faktile maailmas, KUID: 1) on olemas palju nn üldteada moraalitõdesid, millel aga puudub ,,moraali-fakt". 2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Midagi on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Väiteid võrreldakse
Samuti X võib olla Y tarvilik ja piisav tingimus. Tõde I? 12.Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) 1. Teooria tõest endast 2. Teooria tõe kriteeriumist 3. Teooria sõna „tõene“ tähendusest 13.Millele omistatakse tõesust? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita . 14.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõe vastavusteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. Selle teooria järgi seisneb tõde väite vastavuses faktidele ehk väide peab vastama reaalsusele. Etteheide 1: kuidas näidata vastavust (nt. Vastavust tegelikkusele ei saa hinnata tuleviku suhtes). Etteheide 2: kuigi on olemas moraalsed tõed, ei olemas moraali-fakte (nt. Millega on vastavuses moraalitõed „tapmine on moraalselt väär). 15
Mis liiki teadmist traditsiooniline vaade defineerib? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses 8.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse õigustatuse tingimust. saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita. Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et 3.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele. kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt 9
Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida tuleb nende asjade kohta midagi väita. Tõed ja väärused on arvamuste ja väidete omadused. Täpsustused: .. tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele, nt käsud, hüüatused, küsimused. .. kui ,,tõeline" tähendab näidis, eeskujulik, ehtne (tõeline armastus, kommunist, isiksus, luuletaja jms) 3. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele. Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Kolm ,,tõde" vastavusteooriast: .. ajalooliselt kõige vanem teooria .. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. .. kõige tunnustatuim tõeteooria Etteheited: ..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei saa võrrelda. .
... 19. Tunda realismi ja instrumentalismi seisukohti teadusliku tõe suhtes, tunda teoreetilise entiteedi mõistet. Realism - kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu see on. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Realism kasutab teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat. Instrumentalism - teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. (Probleem - vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel
Et keeleväliste asjdega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt, aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'
Uurime seda arutledes. Oletame, et ma räägin tõtt. Siis peab olema tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma ei räägi tõtt. Kui aga oletada, et ma ei räägi tõtt, siis pole tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma räägin tõtt. Niisiis tuleb välja, et kui ma räägin tõtt, siis ma ei räägi tõtt, ja kui ma ei räägi tõtt, siis ma räägin tõtt. See on paradoks. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Tõesus seisneb väite (otsustuse, uskumuse) vastavuses tegelikkusega(faktiga).Lause saab olla tõene vaid siis kui väidetav on olemas. Asjad peavad olema täpselt nii nagu lause ütleb.Nt lause ''Kass on katusel'' on tõene siis kui tõesti mõni kass on katusel ja väär kui seal pole mingit kassi. Etteheide-moraalitõed, väidete ja maailma ühtesobimatus nt “tapmine on väär” – ei ole fakti, seega pole ka vastavust. 5
See on tõene, mis on meile kasulik. Absoluutselt tõene on olemas, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Väide. Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt, aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. N: Must kass on katusel on on tõene tõepoolest siis, kui mõni must kass on katusel. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus
ja struktuuridest. Mõtlemise vormide all peetakse harilikult silmas mõisteid, otsustusi ja järeldusi (lõppjärelduseni viivaid arutluskäike). Paraku pole tänaseks teada meetodit, mis võimaldaks oma mõtteid vahetult teistele üle kanda. Loogika vahetu uurimisobjekt on keeles väljendatud mõtlemine, nt keeles väljendatud mõisted, otsustused ja mõttekäigud. Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavusteooriat ehk korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust,
ja struktuuridest. Mõtlemise vormide all peetakse harilikult silmas mõisteid, otsustusi ja järeldusi (lõppjärelduseni viivaid arutluskäike). Paraku pole tänaseks teada meetodit, mis võimaldaks oma mõtteid vahetult teistele üle kanda. Loogika vahetu uurimisobjekt on keeles väljendatud mõtlemine, nt keeles väljendatud mõisted, otsustused ja mõttekäigud. Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavusteooriat ehk korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust,
väärtus ikkagi ligikaudu sama, ükskõik missuguse teise taustsüsteemi suhtes sellest hulgast teda hinnatakse. Järelikult ei eksi me antud taustsüsteemide hulga raames palju, kui käsitleme massi pigem omaduse kui suhtena." Mitteesinduslik realism on füüsikateooriate üldrakendatavusel tuginev meetod. Füüsikaline maailm eksisteerib inimestele just nii nagu nad loodusest aru saavad. Selline on realistlik arusaam. Selline realism on tavatu niikaua, kui see ei hõlma tõe vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: ,,Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega
väärtus ikkagi ligikaudu sama, ükskõik missuguse teise taustsüsteemi suhtes sellest hulgast teda hinnatakse. Järelikult ei eksi me antud taustsüsteemide hulga raames palju, kui käsitleme massi pigem omaduse kui suhtena." Mitteesinduslik realism on füüsikateooriate üldrakendatavusel tuginev meetod. Füüsikaline maailm eksisteerib inimestele just nii nagu nad loodusest aru saavad. Selline on realistlik arusaam. Selline realism on tavatu niikaua, kui see ei hõlma tõe vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: ,,Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega
hinnatakse. Järelikult ei eksi me antud taustsüsteemide hulga raames palju, kui käsitleme massi pigem omaduse kui suhtena.“ Mitteesinduslik realism on füüsikateooriate üldrakendatavusel tuginev meetod. Füüsikaline maailm eksisteerib inimestele just nii nagu nad loodusest aru saavad. Selline on realistlik arusaam. Selline realism on tavatu niikaua, kui see ei hõlma tõe 62 vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: „Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega
annaabi.ee 
