1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid).
Samas, nagu juba mainitud, tunnen ma siin võimalikku tulemuslikkust. Uuringu lõpuks leidis mudel endale hulga toetajaid, kes tajusid sellel olevat olulist mõju lastele ning noortele ja tundsid kursuseid nende teadmistele palju juurde andnud olevat. Samuti leidus ka vastaspool, kelle meelest pole CISM tegelikult sellele sihtrühmale suunatud ning pakub vaid raamistikku, ei muud. (Morrisson: 771-772) 3 Kokkuvõte Vastakate ning üsna väheste uurimistulemuste tõttu vajab CISM mudel kindlasti veel katsetamist ning vaatlust. (Morrisson: 773) Ma ei oska otseselt tuua välja punkte, kuidas saaksin CISM mudelit oma tulevases töös ära kasutada, kuid ühe näitena, sõtumata minu tulevasest töökohast kriisi küüsis olevale tuleb anda võimalus rääkida, kui ta seda vajab. 4
karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Karakterikoomika tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. Kommertsteater Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimese pahesid (rumalust,
tutvused ,et Eliza üles leida. Lõpuks kohtab Higgins Elizat oma ema juures. Proua Higginsile on Eliza meeldima hakanud ja kaitseb Elizat oma tundetu poja eest. Higgins palub Elizat tagasi tulla, küsides, kas ta on tüdruku meelest kedagi paremini kohelnud. Eliza meelest kohtab Higgins kõiki ühtemoodi halvasti ja keeldub uskumast, et mees võiks end muuta. Professor peab tema suhtumist enneolematult tänamatuks ja lahkub maruvihasena. Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama. Aga kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset endise kokni-aksendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Oma arvamus: See oli üsna põnev muusikal. Näitlejad mõngisid oma osasid
Selgub, et higginsi soovitusel leidis Doolittle lektorina rakendust ameeriklasest miljonäri juures ning sai suurt palka. Ta elukaaslane nõuab, et Alfred ta lõpuks "ära võtaks", ja peagi peetaksegi pulmad. Eliza puudumine teitab Higginsis tühjusetunde ning ta üritab tüdrukut leida. Lõpuks kohtub Higgins Elizaga juhuslikult oma ema juures. Higgins palub Elizal tagasi tema juurde tulla, kuid tüdruk ei usu mehe siirust ning professor lahkub maruvihasena. Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa ilma temata hakkama ning varem või hiljem tema uksetaha tuleb. Kuid kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt kohtumist nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset. Eliza on tagasi! Minu arvamus Mina jäin selle muusikaliga väga rahule. Esiteks mängis selles etenduses üks minu lemmik näitlejatest- Raivo E
Keisri poliitilised nuhid luurasid luuletaja ümbruses ja külastasid korduvalt ka tema kodu, kuid truu teener Nikita Kozlov ei reetnud oma peremeest ega paljastanud Puskini käsikirju. Ometi tahtis keiser terava keelega luuletajast 2 vabaneda ning saatis ta näiliselt teenistuskohta muutes kaugele Lõunasse. Vormiliselt oli see teenistusalane üleviimine, sisuliselt muidugi pagendus. Puskin lahkus Peterburist 1820. aasta mais vastakate tunnetega: ühelt poolt närisid hinge solvumine ja viha, teisalt võlusid uued seiklused ja vabadus. Puskin oli ühteaegu asumisele saadetu ja vaba põgenik. Teel tutvus Puskin kindral Rajevskiga, kelle perekonnaga koos sõitis Kaukaasiasse ja Krimmi tervisvetele. Rajevski perekond oli intelligentne, vaimukas ja sõbralik ning nendega veedetud aega meenutab Puskin kui kõige õnnelikumat aega oma elus. Sel perioodil hakkas Puskin inglise keelt õppima ning tutvus Byroni luulega. 3
(näit. personali oskusi ja talenti, et seda vajaduse korral täiendada) Varudesse on paigutatud hulk ettevõtte (rahalisi)vahendeid, seetõttu peaks varud · kindlustama operatsioonide sõltumatuse · võimaldama nõudluse muutustele kiiresti reageerida · kindlustama ettevõtete häirete vastu varustussüsteemis · olema majanduslikult otstarbeka suurusega Varude optimaalne suurus tähendab kompromissi vastakate nõudmiste vahel · varu peab olema tootmis-ja müügitegevuseks küllaldane · ülearuseid varusid tuleb vältida (vananemise risk) · ebapiisav varu tähendab häiritud tootmist ja rahulolematuid kliente [8:86]. 5 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude arvestuse all mõistetakse nii kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete kui ka valmistoodangu arvestust.
Lõpuks kohtub Higgins Elizagajuhuslikult oma ema juures. Proua Higginsile on Eliza meeldima ja kaitseb teda oma tundetu poja eest. Higgins püüab veenda Elizat tagasi tulema, küsides, kas ta on tüdruku meelest kunagi kedagi paremini kohelnud. Eliza meelest kohtleb Higgins kõiki ühtemoodi halvasti ning ta keeldub uskumast, et mees võiks end muuta. Professor peab tema suhtumist enneolematult tänamatuks ja lahkub maruvihasena. Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama. Aga kujuteldav kahjurõõmei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimest kohtuisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ja jätkab poolelojäänud lauset endise kokni-aktsendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Eliza on tagasi 7
punkteeritud rütmifiguurid koos kromatismide ja suurte hüpetega ilmnevad juba esimese osa avataktides, lühikeses kaanonilaadses epigraafis, mille ärevad intonatsioonid on Šostakovitši loomingulisele käekirjale väga iseloomulikud. Teose üldistusjõud avaneb kolmandas osas, mis oma lüüriliste intonatsioonidega on ühtlasi ka sümfoonia muusikaliste konfliktide filosoofiline lahendus. 5. sümfoonia kujundimaailm on küllaltki mitmekihiline. Seetõttu sai sümfoonia pärast esiettekannet vastakate hinnangute osaliseks, sest teose ülesehituse ning kujundiseoste komplitseeritus polnud paljudele arvustajatele jõukohased mõista. 7. "Leningradi sümfoonia" (1941) sai alguse Teise maailmasõja esimestel päevadel ning lõpetati Leningradi blokaadi tingimustes. Teose militaarsed rütmid ning kurjakuulutavalt sõjakad intonatsioonid väljendavad kõikehävitava sõjamasina koletut jõudu. 1953. aastal valmis Šostakovitšil 10
Võtmetähtsusega on valik lava kahe funktsiooni vahel: kas ruum on domineerivalt mimeetiline või mänguline. Mimeetiline ruum tähistab "midagi muud" - tuba, linnaväljakut, lossisaali, metsalagendikku vm. Jäljenduse täpsuse ja detailsuse aste on muutuv. Sündmus tegevus või nähtus, mis enamasti eristub argirutiinist või teistest sündmustest ning toob endaga kaasa muutusi. Intriig kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võistlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. "Dramaturgia" levinumad tähendused on järgmised. · Kirjandusprotsessi tasandil - ühe kirjaniku, rahvuse või ajastu näitekirjanduslik looming (näiteks "E.Vetemaa dramaturgia", "19. sajandi prantsuse dramaturgia"). · Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. · Tekstiehituse tasandil - lavastuste, filmide, muusikaliste etenduste tekstiline alus
Erinevate ideede konflikt erinevad maailmavaated Tegelase sisekonflikt tegelase sees, tavaliselt mingi valiku üle (mõistus ja tunded, kohustus ja soov) Teose ja vaataja ootuste vaheline konflikt seotus teose vastuvõtuga kui teos vastuvõtjat ei üllata, ei tekita see ka põnevust Tihti on teoses mitu konflikti Näidend koosneb sündmuste reast. Sündmus eristub argirutiinist ning toob kaasa muutuse. Intriig sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi nimel, tekib enamasti konfliktidest. Konflikt peaks looma dramaatilise pinge, mis vaatajat teost vaatama motiveerib. Lisaks lõpplahendusele peaks olema ka pisipõnevus, et vaatajat kinni hoida. Mis-pinge mis lõpus juhtub? (jutustavad teosed) Kuidas-pinge kuidas lõpplahendus saabub? (tegevusega seotud) Näiteks Rome ja Julia lõpplahendus on teada, seega tähelepanu liigub sündmuste käigule, domineerib kuidas-pinge.
Kuid maa kultuurilise nooruse tõttu kalduti selles suurel määral järeleaimamisele. Võeti eeskuju Prantsusmaalt: klassitsism ja ratsionalism, Rousseau loodusliku elulihtsustamise õpetus, haridusalal hilinenud humanism (antiikne Kreeka); Inglismaalt saadi äratusi loodusluule harrastamiseks. Kõige vahetum ja suurem oli siiski lähedase Saksamaa mõju. See valgustusajajärk Taani vaimuelus kannab seega väga mitmesuguste, mitmelt poolt tulevate ja tihti üksteisele vastakate mõjutuste pitserit. Nii ka selle kolm tähtsamat luuletajat J.H. Wessel, Joh. Ewald ja J. Baggesen. Hohan Herman Wessel (1742-85) norralane jätkas kõige selgemini valgustusaja ja ühtlasi ka Holbergi joont. Olles Kopenhaagenis norra kirjandusliku üliõpilasringi rajajaid (1772) ja juhtivamaid isikuid, avaldas ta oma kuulsa teravmeelse paroodia Taanis laialt moes olevate prantsuse klassitsistlike tragöödiate järelaimamise pihta. Tema paroodia kannab pealkirja
rebitakse enamasti suurema oksa küljest koos vanema puiduga. · Pistikute alumistelt otstelt okkad eemaldatakse. · Okaspuude haljaspistikute tegemise paremaks ajaks on 25 juuni kuni 15 juuli. 27.04.2016 Marje Kask 96 Haljaspistikute lõikamise tehnika · Vahelduvate pungadega võrse puhul tehakse alumine lõige poolviltu vastasküljele 1 - 2 mm kauguselt pungast. Alumine leht lõigatakse ära nii, et punga ei vigastata. · Vastakate pungadega võrse puhul tehakse lõige alumisest pungapaarist 1-2 mm kauguselt pungast risti võrsega. · Haljaspistikute tegemiseks vajalikud oksad lõigatakse varahommikul, mil taimes on veesisaldus kõige suurem. · Seejärel oksad pannakse jahedasse ja vette, et säilitada okste turgorit. Haljaspistikuid lõigatakse jahedas varjulises ruumis. · Haljaspistikud lõigatakse virve keskmisest osast, sest tipp on liigselt rohtne ja alumine osa liialt puitunud.
6. Negatiivse mõju vältimise ja minimeerimise meetmed 6.1 Üldised meetmed ja soovitused Üldine soovitus on, et kaaluda hoolega antud erinevates punktides ja kogus ksh välja toodud murekohti ja proovida neid vältida või kui muud võimalust pole, siis minimaaliseerima neid nii palju, kui annab. 6.2 Veestik Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sade- ja kuivendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks puhastusseadmetega; üheks võimaluseks on juhtida sade- ja kuivendusveed Apametsa peakraavi; samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui
nende osutamiseks valmis olla ja tagada tagada kliendile nende võimalikult kiire osutamine. D C-teenused moodustavad kuni 5% käibest - nende hulgast tuleb otsida teenuseid, mida teenustekompleksist välja arvata. XYZ-analüüs XYZ-analüüsi alusel jaotatakse tooted stabiilse, kõikuva ja reeglipäratu käibega teenusteks. Tootekompleksi optimeerimine Tootekompleksi optimaalne suurus tähendab kompromissi vastakate nõuete vahel: D tooteid peab olema piisavalt, et kindlustada ettevõttele arengut tagav käive; D ülearuseid tooteid, mis seovad ressursse tuleb vältida; D ebapiisav valmisolek tootekompleksi muutmiseks tähendab rahulolematuid kliente ja rahul- olematud kliendid võivad tulevikus olla juba kaotatud kliendid. Tüüpilised näitarvud Toote ostuprotessi analüüs D Ekstensiivne ostuotsus (probleemilahendusprotsess) - nt maja ost, puhkusereis
Stsenaarium filmi, saate kirjanduslik alustekst. Võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering. Absurd mõttetu või ebaloogiline nähtus. Absurditeatrer 1950ndatel esile kerkinud, iseloomustavad seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumise absurdsus. Sündmus tegevus või nähtus, mis eristub argirutiinist või teistest sündmustest. Toob endaga kaasa muutusi. Intriig kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi nimel. Pinge põnevus, mis äratab lugeja/vaataja huvi teose vastu ning motiveerib teda teost jälgima. Jutustavas teoses eristatakse mis-pinget (mis juhtub? kuidas lugu lõpeb?) ja kuidas-pinget (kuidas kõik lõpeb?). Pinget tõstavad tegelase või vaataja/lugeja infopuudus, lugeja samastumine tegelasega, suur risk sündmustikus, tulevikku suunatud info hüpoteeside ja hirmude tekitajana. Kompositsioon ülesehitus
väljendumise huvides saame rääkida nähtustest, mida inimene kogeb. Jungi näidetes on siin tegemist pikaajaliste alateadlike protsessidega, mille käigust annab tunnistust peamiselt unenägude sisu. Seesmine areng lõpeb positiivse murranguga. ,,Kui summeerida kõik see, mida inimesed oma kogemustest räägivad, võiks seda formuleerida järgnevalt: nad tulid iseenese juurde, nad suutsid endid aktsepteerida, nad suutsid iseendaga ära leppida ja seega said nad lepituse ka vastakate olukordade ning sündmustega. See on peaaegu sama, mida tavatseti väljendada öeldes: ,,Ta on Jumalaga rahu teinud; ta on omaenese tahte ohvriks toonud; ta on alistunud Jumala tahtele."" (JUNG 1977:81-82) Kokkuvõtlikult näeme, et Jungi vaadete kohaselt esindab neljane struktuur või kujund täielikkust nii inimese kui teadvustamatuses peituva jumalakuvandi puhul. Seega jääb kristliku dogmaatika triniteedikäsitlusega justkui ,,üks koht vabaks". Selgitamaks igapäevase kurja