. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud,ordumeister koos orduametnikutega, vasalkondade esindajad nende seas juhtivalt Harju- Viru omad, linnade esindajad. 14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. 16.Tsunfti põhikiri e skraa reguleeris nii liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi:kontrolliti toodangut,kvalitiiti,üheskoos kaisti end tsunftivälise toodangu eest. 17.Sissetuleku said linnad peamiselt kauplemisega.Eriti soodne oli olukord hansalinadel:Tallinn, Viljandi,Tartu,Pärnu.Tähtsamaks sisseveo
Keskaegses linnas elamine nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet, kuna pidi elama pead-jalad koos, kuna enamikud keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Keskajal olid maalikunstis olulisel kohal seinamaalid, ehituskuntsis oli tänu feodaalsele killustatusele palju mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. Vasallide peamiseks eesmärgiks oli oma laenuks saadud valduste muutmine enda omandiks, eravalduseks. Vasalkondade tekkele rajasid teed Taani vasallid Harju-Virus. Peale teede rajamist tekkis vasallidel oma organisatsioon. Keskajal valitsesid Eestit mitmed võõrvõimud. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile. Enamasti toimusid maapäevad Valgas, vahel ka Volmaris. Maapäevadel oli esindatud neli osapoolt: Riia piiskop koos teiste piiskoppidega , ordu , vasallkonnad ja linnad. Maapäeval polnud võimalik lahendada omavahelisi tülisid
nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5. Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud. II. Ordumeister koos orduametnikega III. Vasalkondade esindajad, juhtivalt Harju-Viru omad IV. Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Sellepärast, et maapäeva otsus ei muutunud kellegi kohustuseks. Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud. 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased, venelased ja rootslased. 8. Miks muutus välisoht 15.saj.suuremaks? Kuna Saksa ordu
Mõisad oli talud, kuid suuremad kui talupoegadel. Mõisnikud käisid Idamaades ja kuna nad tahtsid samuti hakata elama nii nagu seal aga selleks oli vaja raha, siis koormised tõusid. Maapäev-otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse, tehti seadusi talupoegade pagemise eest. Oli esindatud 4 seisust: · Riia peapiiskop ja muud vaimulikud · Ordumeister ja muud orduametnikud · Vasalkondade esindajad · Linnade esindajad Meespäev- koguneti vasallide siseküsimuste lahendamiseks Linnadepäev- linnaametnikud kooskõlastasid oma huvisid Wolter von Plettenberg- tugevaim ordu juht ja hea diplomaat Linna ja kaubandus: Linnaõigused: 1. Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere 2. Riia linnaõigus- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 3. Nn. Piiskopiõigus- Haapsalu, Vana-Pärnu Linna juhtis Raad Raekojas. Raes oli 24 liiget (12 istuvat liiget ja 12 puhkavat liiget).
mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15
XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne. Esindatud olid: 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade (Riia, Tln, Trt) esindajad Maapäevade otsus ei olnud kellelegi kohustuseks. 9. Wolter von Plettenberg- Saksamaal sündinud Liivi ordumeister. Ta ühendas Vana- Liivimaa sõjajõudusid, samuti püüdis ületada sealseid sisemisi lahkhelisid. 1501.a. tungis arvuka väega Venemaale, pöördudes peagi tagasi. Järgmine aasta kordas ta sõjakäiku, saades võidu ning vaherahu lepingu. Plettenberg kindlustas Vana-Liivi piiridel mitmekümneks aastaks rahu
aastal.Järgmisel aastal tegutses linnas juba kolm evangeelset jutlustajat.Nende töö kandis vilja seda enam,et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi,dominiiklaste ja tuntumate katoliku preestrite vastu vaenulikult meelestatud.Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik preestrite vastu,siis maa-aadel astus veel 1525.aastal viimaste kaitseks välja.Seda tingis aadli üldine vanameelsus,aga ka vasalkondade ja linnade ebasõbralik vahekord.Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524
välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 15. Vana Liivimaa maapäevad - 1421.aastast alates hakati neid pidama iga aasta. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, lahendati talurahva pagemise küsimusi jne. 1435.a jagunesid maapäeval esindatud seisused: 1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister, -ametnikud 3)vasalkondade esindajad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Esimest korda lülitusid aktiivsesse poliitikasse vasallid ja linnad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris ningolid poliitilise elu keskusteks. Luges ainult ükshäälne otsus. 1507.a loobuti maapäeva otsusega talupoegade sõjalisest abiväest, eestlased ei tohtinud relva kanda. 16. Wolter von Plettenberg - Ta oli Liivi ordumeister 1494-1535. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime
on autoriteedi õõnestamist. 4) Mis otsused tehti 1397. a Danzingi kongressil? Edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Ordu ei saanud enam nõuda piiskopkondade osalemist sõjategevuses. 5) Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tulisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 4 seisust: Riia peapiiskop, Ordumeister, vasalkondade esindajad, linnade esindajad 6) Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Kuna maapäeva otsused ei muutunud kellelegi kohustuseks. 7) Kes olid Liivimaa ohtlikumad välivaenlased? Põhioht Venemaalt 8) Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada. 9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von
7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.- 16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135 *Alates 1420-ndatest aastatest hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi- Vana-Liivimaa seisusete kogunemisi. *Maapäevadel arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud ja astuti samme talurahva pagemise vastu *Maapäevadel osalesid Riia peapiiskop ja ülejäänud kõrgvaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad ja linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad *Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris. *Liivi ordu suhted Taaniga: Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal. Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused
meespäevad- kogunemised, kus arutati sisemisi küsimusi. Linnapäevad- esindajate koosolekud, kus linnad kooskõlastasid oma huvisi 1421 aastast hakati pidama ana-Liivimaa üldisi maapäevi. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. al 1435 oli maapäevadel esindatud 4 seisust:1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2)ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade(Riia,Tallinn, Tartu) esindajad. 1507 võeti vastu otsus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abiväest. Eestlastel keelati relvade kandmine. Välispoliitika 1385 moodustasid Poola ja Leedu personaaluniooni.Liitusid ka Taani, Rootsi ja Norra.- kokkuleppe järgi pidi neil olema ühine välispoliitika. Taani soovis jälle P-Eestit ning seetõttu lasid nad end jälle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaast oli kujunenud ühtne riik, eesotsas Moskva vürstiriik
tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist.
tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist.
Kuramaa piiskopkond oli kõige vaesem ja iseseisvat poliitikat ei ajanud. Liivimaa maapäevad – kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati? Toimusid Volmaris e Valgas. Otsuste tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati järgmisi probeeme: 1) Välispoliitilised küsimused 2) Omavahelised tüliküsimused 3) Maksud 4) Talurahva küsimused Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu meister+ orduametnikud; Vasalkondade esindajad; linnade esindajad. Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega. Välissuhtluses kõige aktiivsem jõud oli Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile. Keskaegsed linnad Liivimaal (9). 1) Riia 2) Dorpar e Tartu 3) Pernau e Pärnu 4) Fellin e Viljandi 5) Reval e Tallinn 6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud)
Vanematekogu (täitevorgan)- sõjaväe juhtimine; maakogu otsuste täitmine; rahulepingu allkirjastamine; vastutus kohtukorra eest. Riiki ei tekkinud, maakonnad ei ühinenud. Võimukorraldus: 1827 Sakslaste võim Eestis, maa-ala jaotatud ilmalikuks (4 ühikut) ja kiriklikuks (3ühikut). Maapäev: 4 territoriaalse üksuse ühtne õigusorgan, mille moodustasid 4 kuuriat. 1) Riia piiskop ja Liivimaa piiskopid koos kõrgemate vaimulikega; 2) Ordumeister koos tähtsamate ametnikega; 3) Vasalkondade esindajad; 4) Riia, Tln ja Tartu esindajad. Tegelesid välispoliitiliste küsimustega, omavaheliste suhete/ küsimustega, maksude määramisega, talupoegade ärakargamisega. 3 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. 1) Saare-Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon tekkis 13.-14.saj. Koosnes 3-st raamatust: eraõigus, kriminaalõigus, lääniõigus
arutati? Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega (lk 70). Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu 1) Liivi ordu 2) Saare-Lääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Riia peapiiskop 5) Kuramaa piiskopkond Liivimaa maapäeva Alates 1421. aastast hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi (kord aastas), kus olid esindatud neli seisust: 1) Riia peapiiskop + teised vaimulikud 2) Liivi ordu meister + orduamentikud 3) vasalkondade esindajad 4) linnade esindajad (Tallinn, Tartu, Riia) Maapäevad toimusid Volmaris või Valgas, otsuse tegemisel lähtuti konsensuse (üksmeelsest) põhimõttest. Seal arutati järgnevaid probleeme: 1) välispoliitilised küsimused 2) omavahelised tülid 3) maksud 4) talurahva küsimused Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega- Liivimaa tähtsaimad välisvaenlased: 1) Poola ja Leedu personaalunioon (1385) ehk ühisriik
Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana- Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Al. 1435. a oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeis-ter koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest
koosolekutel-linnapäeval. *Maapäevad- Alates 1421 aastast hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeister koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli uute jõudude-vasallide ja linnade- lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. Lk.80-82 (toomkapiitel, sinod, kirikukatsumine, missa, liturgia, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Johannes IV Kievel) *toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast.
annaabi.ee 
