püünistesse ka säinas, koger, linask ning hõbekoger, peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk. Ülejäänud kalaliike näiteks vimba, vingerjat ja trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma: Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm, kes koeb marja elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim, hõbekoger, hink ja säga) Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele, kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb, lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab
insektitsiidiga (Mavrik). Põõsa-ebakilptäi - Parthenolecanium corni Kahjustab rohkem kui 300 erinevat dekoratiivtaime. Kolooniad arenevad puitunud vartel ja võrsetel, samuti lehtedel, suguküpsed emased võivad olla kuni 5 mm pikkused. Emased munevad mais juunis kuni 2000 muna kilbi alla. Munadest kooruvad ühe kuu jooksul vastsed ning nad ronivad taimedele laiali. Sügisel liiguvad väikesed nümfid vartele ja okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama aasta aprillist juunini. Üks põlvkond aastas Tõrje: Kahjustatud oksad lõigake välja ja põletage. Tegutsevad just tihedavõralistel puudel-põõsastel, seega on oluline nende õigeaegne hooldus. Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii Valmik 7...8 mm pikkune
temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri korral roosa seeneniidistikust ja eostest koosnev kirme ( punakaste) *tungaltera-sklerootsiumina säilib haigustekitaja mullas kuni 2 aastat. Tungaltera sklerootsiumid sisaldavad ergotamiini mida ei tohi söödaviljas olla üle 0,5%. *Lehelaiksused lehtedele, vartele, kõrtele ilmuvad tumepruunid kuni mustad ringidena laigud millel hiljem moodustub eoskirme . nt ristõieliste kuivlaiksus *Õunapuu kärntõbi *Komuseen- tekitab vähki õunapuudel, marjapõõsastel Pigilaigulised- vahtra-pigilaiksus *Luudikulised: Ploomiluudik normaalsete viljade asemel on ilma luuseemneta väljaveninud moodustised 3. HMK KANDSEENED *Seeneniidistik hästi arenenud, rakuline *Toitumiselt saproobid, mükoriisaseened, parasiisid Paljunemine:
13. Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede
13.Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14.Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus
aeg, muutuvad põdrasamblikud krõbekuivaks ja hapraks. Kui neile peale astuda, purunevad nad tükkideks. Kui aga paika tallata pidevalt, hävivad samblikud ja nõmmemänniku all on vaid elutu liivaväli. (http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg ) 5 Leesikas Leesikas kasvab maadmööda roomava kääbuspõõsana ehk puhmana. Tema varred algavad ühest kohast ja lähevad laiali igasse suunda, ise pidevalt rohkesti harunedes. Vartele tekkivad alla ka uued juured. Nii võib ühe taimepadja läbimõõt ulatuda paari meetrini. Leesika lehti kasutadakse ravimtaimena. Leesika lehed on paksud ja nahkjad, neist ei tule toimeained kergesti välja. Leesikal on ka ilusad punased marjad, mis meenutavad pohla marju. Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Tavaliselt nad inimestele ei meeldi, aga vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Jahust tehti körti mida nimetati
Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude
Soos kasvavad rohttaimed on mitmeaastased, neil on tugev õhukude, mis võimaldab omastada vees lahustunud hapnikku, hästiarenenud juurestik, valdavalt vegetatiivne paljunemine. Kuivadelt kasvukohtadelt pärinevatel puhmastaimedel (sookail, kanarbik, küüvits, hanevits) õhukude pole, nende juurestik paikneb pindmises, õhurikkas kihis ja soopinna kasvades tekivad nende vartele lisajuured. Soos püsib veetase pinna lähedal ja harva sügavamale kui 0,5 m. Hooajaline kõikumine võib olla kuni 1 m. Samas on sootaimekooslused tundlikud aasta keskmise veetaseme kõikumise suhtes, juba 5 cm ühesuunaline muutus pika aja jooksul (5-10 aastat) võib olla piisav, et üks taimekooslus asenduks teisega. (Näide Kirde-Eesti soodest, kus kaevanduste tõttu põhjaveetase on langenud.)
allpool). Mitmeaastastel taimedel võib aga püsikoe rakkudest tekkida uus algkude, mida nimetatakse sekundaarseks ehk teismeristeemiks. Selline algkude on näiteks vahetult epidermi all (subepidermaalselt) paiknev, esikoore põhikoest, aga ka kollenhüümist või epidermist tekkinud fellogeen ehk korgikambium, mille tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele periderm (korgikiht) ja korp. Algkudede liigitamisel lähtutakse sageli nende ruumilisest asukohast taimes (joonis). Nii eristatakse tipmisi ehk apikaalseid (varte ja juurte tippudes, pungades, neid nimetatakse ka kasvukuhikuteks), külgmisi ehk lateraalseid (kambium) ning vahe- ehk interkalaarseid (varre
välja ei veniks, tuleb neid kasvatada võimalikult jahedas (8°C) ja valges. Pinnas hoida ühtlaselt niiske, ei talu läbikuivamist. Karastatud taimed võib õue istutada mais- juunis, sobiv taimevahe rühmas on 20 cm. Pistikud juurduvad kergesti nii veeklaasis kui liiva-turbasegus. Niiskel pinnasel kasvavad taimed ajavad sageli ka vastu mulda puutuvatele vartele alla lisajuured. [12] Armastab rammusat kobedat lubjarikast niisket mulda päikeselisel või poolvarjulisel kasvukohal. Anumas ei talu mulla läbikuivamist. Väetada ja närpida tuleb regulaarselt. Talub väga hästi pügamist. Koledaks muutunud või äraõitsenud taimed võib tugevasti tagasi lõigata (jätta kuni 5 cm pikkused varrejupid), väetada ja kasta ning juba paari nädala pärast õitsevad nad uuesti. [12]
Kõige suurem erinevus lehtede ja varte KA seeduvuse vahel oli põldtimutil ja harilikul aruheinal loomise faasis (vastavalt suurem 280 ja 293 g kg-1 võrra) ja lutsernil õitsemise faasis (suurem 262 g kg-1 võrra). Üle 50%-line lehtede osakaal biomassist on heintaimede varasemates arengufaasides, mis kindlustab rohusööda hea toiteväärtuse. Hilisemates arengufaasides koristatud rohusöödas on vähe lehti (30-35%) ja palju varsi ning seetõttu väiksem toiteväärtus, sest vartele on iseloomulik küpsemates arengufaasides suur NDF ja väike TPsisaldus (tabel 5). Lehtede ja varte kontsentratsiooni suhe on õitsemisfaasis väiksem, võrreldes nooremate arengufaasidega, see tuleneb üheltpoolt KA biomassi akumulatsioonist vartesse ning teiselt poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte
Muu oluline informatsioon Lõunapoolsed rahvad nt kreeklased ja prantslased armastavad valmistada aniisiga maitsestatud alkohoolseid jooke. Eestikeelne nimetus on Aed-piprarohi Ladinakeelne nimetus on Satureja hortensis Sugukond Botaaniline iseloomustus - Kuni 30 cm kõrgune, vürtsikalt lõhnav rohttaim. Õitseb juulis- septembris. Soodsal aastal annab isekülvi. Rahvasuus tuntud ka ubarohu nime all. VARS - püstine LEHT kitsasüstjas, vastakad lehed kinnituvad vartele rootsuta ja asuvad hõredalt. ÕIS Ülemistes lehekaenaldes asuvad alla 1 cm suurused ilmetud helelillad huulõied. SEEMNED viljaks väike pähklike. Ajalugu Piprarohu algkodumaa on Lõuna-Euroopas, kuid juba ammu on ta tuntud ka põhjapoolses Euroopas. Üle Alpide jõudis ta benediktiinimunkade vahendusel juba 9. sajandil. Kasvatamine - Eelistab päikselist kasvukohta, mulla suhtes pole nõudlik. Paljundamine Annab soodsal aastal isekülvi
3.9. A - taimerakk, B loomarakk. 2 varustab rakku energiaga, 1 juhib rakus toimuvaid protsesse, 3 sisaldab varu- ja jääkaineid, 4 transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses. 3.10. Bakteritel on rakuline ehitus. Viirustel rakuline ehitus puudub, koosnevad pärilikkusainest ja valkudest. 2. Bakterid paljunevad pooldudes. Viirustel puudub iseseisev võime paljuneda. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakku. 3.11. A viidata lehtedele või vartele, B porgandi juurele, C kartuli mugulale. 3.12. Mõlemad on päristuumsed rakud. Taimerakk sisaldab kloroplaste, seenerakk mitte. 3.13. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub valkude süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees, mille käigus
3.9. A - taimerakk, B loomarakk. 2 varustab rakku energiaga, 1 juhib rakus toimuvaid protsesse, 3 sisaldab varu- ja jääkaineid, 4 transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses. 3.10. Bakteritel on rakuline ehitus. Viirustel rakuline ehitus puudub, koosnevad pärilikkusainest ja valkudest. 2. Bakterid paljunevad pooldudes. Viirustel puudub iseseisev võime paljuneda. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakku. 3.11. A viidata lehtedele või vartele, B porgandi juurele, C kartuli mugulale. 3.12. Mõlemad on päristuumsed rakud. Taimerakk sisaldab kloroplaste, seenerakk mitte. 3.13. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub valkude süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees, mille käigus
Seetõttu tohib leesikateed ka täiskasvanud inimene juua vaid ühe klaasi päevas. Sobilik oleks kolmandik klaasi kolm korda päevas. Tee valmistamiseks võetakse ühe klaasi kohta teelusikatäis kuiv lehti. Parkained on aga head naha parkimiseks. Leesikalehti kogudes on väga kerge taimele liiga teha. Leesikas kasvab maadmööda roomava kääbuspõõsana. Tema varred algavad ühest kohast ja lähevad laiali igasse suunda, ise pidevalt rohkesti harunedes. Kõikjal tekivad vartele alla ka uued juured. Vahel võib ühe taimepadja läbimõõt ulatuda paari meetrini. Sellistel suurtel taimedel tuleb lõigata varred poole pikkuse pealt läbi ja siis läbilõigatud varreotsad üles kiskuda. Taimi ei tohi juurtega välja tõmmata. Harude maharaiumine ei pidurda leesikapõõsa kasvu. Niimoodi toimides taastub põõsas endisel kujul viie aastaga ja siis võime teda uuesti samasse kohta koguma minna. Kogutud
32. Mis on gutatsiooni ja kaste erinevus? Glutatsioon tekib mõõduka juurerõhu toimel, siis kui õhulõhed on suletud ,varahommikul. Glutatsioon on tilkvee eraldumine veelõhede kaudu. Kaste on aga ilmub öösel siis kui taimes ei protsessita vett nii kiiresti. Niiske õhu kokkupuutel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piisakestena nn. kastena. Kaste tekib enamasti öösel, vahel ka õhtul taimelehtedele, -vartele jne 33. Mis on hüdatood ja mis on tema funktsiooniks? Hüdatoodid on veelõhed, mille kaudu toimub glutatsioon taime lehtedes. Vesi eraldub tilkadena veelõhede kaudu leheservades juhtsoonte otstes. 34. Õhulõhed avanevad kui turgor sulgrakkudes..tõuseb......... ja sulguvad kui turgor sulgrakkudes .........langeb............ 35. Kui õhupilude pindala on võrdne, siis transpiratsioon läbi suurema arvu väiksemate õhulõhede on ......väiksem......
edu.ee) Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. (bio.edu.ee). Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi pragudega, ning kandilised. Vanemad oksad on hallid ja pikkade pragudega (bio.edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad . Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks.
edu.ee) Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. (bio.edu.ee) Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi pragudega, ning kandilised. Vanemad oksad on hallid ja pikkade pragudega (bio.edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad (Vaata joonis 1.). Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks
keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi 67 pragudega, ning kandilised. Vanemad oksad on hallid ja pikkade pragudega (bio.edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad . Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks
annaabi.ee 
