Ta keeldub end alandamast ja armu palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus, julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6. KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST. ,,Isa Goriot" Tegevus toimub ühes Pariisi pansionis, kus ristuvad paljude inimeste saatused ja leiavad aset varjatus draamad. Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin. Gorioti kutsutakse isaks kuna ta on vana ja tal on kaks tütart. Goriot loobus on varandusest tütarde kasuks. Tütred jõuavad kõrgemasse seltskonda, põlgavad lihtsa päritoluga isa ning kasutavad teda ainult ära. Kui Goriot sureb ei jää talle santtiimigi alles ja matused korraldab ära vaene
väärtuse. Infotehnilisele süsteemile tekitatud kaudne kahju on enamasti suurem kahjustatud komponendi otsesest rahalisest väärtusest. · Portatiivsus. Riistvara võib portfelli mahutada sadade tuhandete kroonide väärtuses, andmeid veelgi suuremas väärtuses. · Võimalus vältida füüsilist kontakti. Adekvaatse kaitseta elektronarveldus ning muud võrguteenused võimaldavad vargusi ja muid kahjustusi ilma füüsilise sissetungita kahju-kannataja juurde. · Kahjustuste varjatus. Informatsioon ei hävi kopeerimisel, vargust saab tuvastada ainult kaudselt. Informatsiooni modifitseerimine (näiteks ründetarkvaraga) toime võidakse avastada liiga hilja. Turvalisuse mõiste Traditsiooniliselt on varade turvalisuseks nimetatud varade kolme esmavajaliku omaduse tagamist teatavas konkreetsetest tingimustest sõltuvas ulatuses. Käideldavus (availability) tähendab varade takistusteta kättesaadavust volitatud kasutajaile
- lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium
tahtlikult; hoolas või hooletu, aeglane). 2. Täiskasvanute käskude täitmine (vabatahtlikult või sunniviisiliselt; nõuete/käskude mittetäitmine). VII. Suhted teiste lastega. 1. Lapse suhted rühmakaaslastega. 2. Teiste laste suhtumine lapsesse. VIII. Iseloom. 1. Erksalt väljendatud iseloomujooned (rõõmsameelsus, seltskondlikkus, järjekindlus, egoism, kõrgendatud solvumus, põikpäisus, agressiivsus, varjatus, kinnisus jne). 2. Domineeriv emotsioon (rõõm, kurbus, masendus). 3. Emotsiooni kestvus. Missugune käitumine muudab kõige sagedamini lapse tuju? 4. Suhtumine oma edusse ja kaotustesse (mängus, töös, õppimises, muusika ja kehalise kasvatuse tundides). IX. Suhtumine lasteaeda, kasvatajatesse ja õpetajatesse. 1. Kas talle meeldib/ei meeldi olla lasteaias? 2. Lapse ja õpetaja vahelised suhted, suhete vorm/stiil (tunnetuslik, ametlik, isikuline). 3
jouab 80% kiirgusest pilves ilm-pilvedelt peegeldub 30-60%, pilvedes neeldub 5-20%, maapinnani jouab 0-45% kiirgusest · Maa pikalainelise soojuskiirguse bilanss ja selle elemendid, turbulentne soojusvoog ja varjatud aurumissoojus- maa soojuskiirgus 113%, soojuskiirgus aluspinnalt kosmosesse 6%, neeldumine atmosfääris 107%, atmosfääri vastukiirgus 97%, kiirgus atmosfääri 63% , kogu soojuskiirgus kosmosesse 69% turbuletne soojusvoog 10% varjatus auramissoojus 22% · Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss- Maa efektiivne kiirgus (Ef) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : Ef = Em Ea , Em - maapinna soojuskiirgus, Ea - atmosfääri soojuskiirgus ehk atmosfääri vastukiirgus Maapinna kiirgusbilanss: B = S' + D + Ea R - Em= Q * (1-A) Ef B - kiirgusbilanss maapinnal S' - Päikese otsekiirgus maapinnal D - Päikese hajuskiirgus maapinnal Q=S'+D Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal
6. Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne. 7. Teadlikkus võimalikest vigades: metodoloogilised vead (representatiivsus) registreerimisvead (lähtuvad vaatlejast) interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast) Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus) Objekti hõlmamise ulatuse alusel (kõikne- 100% ja mittekõikne- osa tervest) Andmete hankimise viis (otsene, osalus- ka varjatus vaatlus) kõigil omad head ja vead, valik sõltub vaatlejast endast. Etapid 1. Eesmärgi fikseerimine ja vaaltusobjekti valik 2. Formaalsused: loa hankimine 3. Vaatlusplaani koostamine 4. Vaatlusdokumentide ettevalmistus 5. Vaatluse teostamine 6. Tulemuste vormistamine 7. Kokkuvõte ja analüüs. Teoreetilised ja praktilised järeldused Vaatlusprotokoll- olgu ülevaatlik, konkreetne ja napp. Näide: PROTOKOLL nr ....... Vaatluse kuupäev....
· Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Mõtlemine · Sümbolilised protsessid · Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine
Asjade muutumine ja aja kulg. Õigetpidisena kiire edasiliikumine, pööratuna (pilt pööratust: aeglane liikumine. Jumalused: Freyr, Freyja, Balder, Holdur. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena. 13. eihwas (või eoh). Häälik: e Tähendus: jugapuu, uljus, käsk "mine ja tee!". Jumalused: Skadi, ullr, Odin. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena. 14. pertho (või peorth). Häälik: p Tähendus: sünd, saladus. Ka varjatus teadmine. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis hõbedasena. 15. algiz (või eolk, yr). Häälik: z Tähendus: kaitse. Õigetpidisena tähistab ka sünniaega; naist. Tagurpidisena surmaaega; meest. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumlaus: Heimdal. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis vikerkaarevärvdes. 16. sowulo (või sigil, sol). Häälik: s Tähendus: päike. Ka enesest lugupidamine, kavatsus. Kasut jällegi tervendamisel. jumalus: Balder
tegusõnu Kõne areng eelkoolieas: 2,5 a- pikemad laused; 3. e-a morfoloogilised tunnused; üleüldistamine. NT: „ema tulis koju“, minema—lähema Kõne areng koolis: konteksti abi vähenemine; sümbolite kasutamine; abstraktne sõnakasutus; „koolikeele“ õppimine MÕTLEMINE- vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta o Sümbolilised protsessid o Varjatus o Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustavad: o Teadlikkus o Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda)
· tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara) 8.Infovarade omadused: · Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata · Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus · Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest · Kahjustuste varjatus: neid on tihti raske ja keeruline avastada 9.Turbe kahjustumise standardmudel · Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud (threat) · Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities) · Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk) · Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss) · Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures) kasutades 11.Turbemõistete olemus
integratsioon, lõiminime, lõiming (Cambridge Dictionary) 83. INTERVENTION - the act or fact of becoming involved intentionally - vaheleastumine, vahelesegamine, sekkumine, interventsioon (Cambridge Dictionary) 84. INVENTORY - a quantity of merchandise or goods held in stock - varustus, asjade loend. lõpetamata toodang (Oxford Dictionary) 85. LATENCY - the delay before a transfer of data begins following an instruction for its transfer - latentsusaeg, latentsus, varjatus, peiteaeg (Oxford Dictionary) 86. LEISURE - time when one is not working or occupied; free time - jõudeaeg, vaba aeg, puhkehetk (Oxford Dictionary) 87. LEVERAGE - to use something that you already have in order to achieve something new or better mõjujõud, mõjutusvahend (Cambridge Dictionary) 88. MAJORITY - the larger number or part of something - enamik, enamus (Cambridge Dictionary) 89. MATURITY - the state, fact, or period of being mature - küpsus, valmidus, tähtajalisus
mõistetavad vaid ühes kultuuris.) http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20- %202.%20mitteverbaalne%20kommunikatsioon.pdf Mis on mõtlemine? Oden (1987)- Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Tavatähendus Teaduslik psühholoogia Sümbolilised protsessid Varjatus Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustab 34 35 •Teadlikkus (Üldiselt oleme teadlikud lõppproduktist) •Suunatus –Hästi / halvasti defineeritud •Kasutatavate teadmiste hulk •Teadmiste vaesed / rikkad Mõtlemise elemendid •Representatsioon –Analoogia –Sümbol KASS cat Analoogne representatsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab.
vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodetakse orgaanilist ainet. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest, mis omakorda sõltub päikesekiirte langemisnurgast ja pilvisusest. Suurematel laiuskraadidel kaasneb valguse muutusega ka soojuskiirguse vähenemne, sest mõlema allikas on sama. Taimede valgustatuse juures on oluline ka valgustatuse kestus e. päeva pikkus. Samuti varjatus maapealsete esemete või nende varju poolt. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt. Ühe või teise liigi metsakasvatuses või haljastuses kasutamise määrab ära miinimumtemperatuuride suurus, mida liik suudab vastaval aastaajal (talvel, kevadel või sügisel) taluda ilma juurdekasvu või dekoratiivsete omaduste olulise kaota. 91. Hõimkond paljasseemnetaimed
ja inimkonna loomuliku arengu tulemuseks ja enamasti finishiks e) stereotüüpilisus ehk püüe kindla ja püsiva maailmapildi poole. konnotatsioon -- on otseselt seotud ideoloogiaga. Konnotatiivseid tähendusi iseloomustab: a) võimelisus kinnituma mitte ainult keeleühendite, vaid ka materiaalsete objektide külge, nt. riietus kui märk sotsiaalsest staatusest b) varjatus, kuid omavad võimet aktualiseeruda c) võime kontekstist lähtuvalt kiiresti märki siseneda või väljuda d) difuussus ehk läbipõimitus omavahel. Märk võib korraga omada mitut konnotatiivset tähendust ja samas võib konnotatiivne tähendus omada mitut märki e) agressiivsus -- konnotatiivsed tähendused tahavad allutada endale denotatiivseid tähendusi.
Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid mõistete moodustamine, omavaheline seosamine, probleemilahendus varjatus ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia konkreetne kujund, tajupilt sümbol sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette
Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus – seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia – mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine sümbolilised protsessid – mõistete moodustamine, omavaheline seosamine, probleemilahendus varjatus – ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus – jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus – konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk – kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia – konkreetne kujund, tajupilt sümbol – sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette
Põõsad, puud ja ehitised Selgitage ja näidake ette: kasutage varje paremat äärt juhul, kui teine äär ei paku paremaid varje- ja laskevõimalusi. Tõstke esile: a) Kui varje on kitsas, olge täpselt selle taga ning hoidke jalad koos; b) Lastes suure puu madalal asuvate okste varjust, võib selline positsioon pakkuda küll head vaatlus- ja laskesektorit, kuid samas isoleerib ja piirab liikumist; c) Varjatus vaatluse eest ei pruugi alati pakkuda kaitset kuulide eest. Põõsad ja kõrge rohi Selgitage ja näidake ette: Lastes põõsastes või kõrges rohus lühikese aja jooksul, kasutage põlvelt- või kükkasendit. Kui asend tuleb võtta pikemaks ajaks, siis kasutage isteasendit. See on stabiilsem ja vähem väsitav. Madalad künkad ja lohud maapinnas Selgitage ja näidake ette: Parima varjatuse saavutamiseks hoidke ennast künka harjale nii ligi, kui võimalik,
mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodetakse orgaanilist ainet. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest, mis omakorda sõltub päikesekiirte langemisnurgast ja pilvisusest. Suurematel laiuskraadidel kaasneb valguse muutusega ka soojuskiirguse vähenemne, sest mõlema allikas on sama. Taimede valgustatuse juures on oluline ka valgustatuse kestus e. päeva pikkus. Samuti varjatus maapealsete esemete või nende varju poolt. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt. Ühe või teise liigi metsakasvatuses või haljastuses kasutamise määrab ära miinimumtemperatuuride suurus, mida liik suudab vastaval aastaajal (talvel, kevadel või sügisel) taluda ilma juurdekasvu või dekoratiivsete omaduste olulise kaota. 91. Hõimkond paljasseemnetaimed
Samuti võib jao või osa sellest määrata parematele tulepositsioonidele.Tulekontrolli peab hoidma ja juhtima jaoülema abi. Jaoülem peab samal ajal hindama olukorda ning plaanima järgnevat tegevust. Näiteks kas eemalduda või rünnata; kui rünnata siis, kas otse või tiivalt; kui tiivalt, siis kas vasakult või paremalt. 77 Jaoülem hindab: ●● maastiku eripärasid – liikumine, varjatus; ●● jao suutlikkust vastase suhtes; ●● laskemoona kulu; ●● vastase positsiooni – punker, laskepesa; ●● üllatusmomenti – kuidas vastast ebameeldivalt üllatada. 5. RÜNNAK Kohe peale kiiret olukorra hinnangut peab jaoülem võtma juhtimise jaoülema abilt tagasi enda kätte, et anda kiire lahingukäsk ja jagada vajalikku infot, mis sisaldab: ●● jao ülesannet – vastane hävitada; ●● ülesandeid gruppidele – kattegupp, rünnakgrupp;
annaabi.ee 
