Hardi Kiviselg AUT-21 Rahvastikuprotsessid Rahvastikuprognoos ÜRO 2002. aastal koostatud rahvastikuprognoosi keskvariandi kohaselt pidi Eestis 2050. aastal elama vaid 657 000 inimest, kuid Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 mln. Rahva tuleviku mure pärast hakati ühiskonnas rakendama sündimust toetavat, turvalisust kasvatavat ja rahva tervist arendavat poliitikat, mis viis sündimuse ja tervisenäitajate paranemisele. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti rahvaarv Ühtekokku elab maailmas praegu 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja u 130 000 ehk 12% võõrsil. Eesti rahvaarvu vähenemine tuleneb väikesest sündimusest, suurest suremusest ja
Arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald. 3. Demograafiline üleminek- nii sündimus kui ka suremus muutuvad aegade jooksul. Kõige suuremad muutused toimuvad demograafilise ülemineku käigus, kui traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(mida iseloomustab kõrge sündimus ja suremus) asendub kaasaegse põlvkondade vaheldumisega(millele on omane madal sündimus ja suremus). Demograafilise ülemineku käigus muutub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseis. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline rahvastiku tüüdi etapp: Demograafilise üleminuke TEINE etapp: on iseloomulik agraarühiskonnale. -suremus on stabiiline Kõrge ja väga muutlik suremus -sünimus väheneb Sündimus kõrge -keskmine eluiga pikeneb Iive madal -edukas rahavastikupoliitika
Kivisöe ja puidu kasutamisega kaasneb talvisel ajal ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tugev õhureostus. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 60 50 40 30 Kallaste linna mehed Kallaste linna naised 20 10 0 Kallaste linna rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, 1. jaanuar 2015 Valla rahvastikustatistika näitab, et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi. Looduskaitse Kallaste linnas asub Loode- Peipsi hoiuala. Loode‐Peipsi hoiuala (edaspidi hoiuala) pindalaga 1705,1 ha asub Ida‐Eestis järgmistes administratiivüksustes: Ida‐ Virumaal (maakonda jääb hoiualast 234,8 ha) Lohusuu vallas Kalmaküla, Ninasi ja Vilusi külades, Jõgevamaal (1237,6 ha) Kasepää vallas Kasepää, Kükita, Omedu
suremus võrdsustuvad või suremus koguni ületab sündimust natuke. Rahvastik ei kasva vaid võib kahaneda aeglaselt. Vanurite osatähtsus on küllaltki suur. DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS--demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab suremuse langus, kõrge sündimuse säilimine ja rahvastiku üha kiirenev kasv. Rahvastiku koosseisus on väga palju lapsi. DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK e. SIIRE--rahvastiku protsess, millest oleneb rahvastiku arvukus, vanuskoosseis ja nende muutumine. Demograafilise siirde käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimese keskmine eluiga. IIVE--Rahvaarv aastane juurdekasv, rännet arvestamata sündimuse ja suremuse vahe. LINNASTUMINE--linnade tekkimine, kasv ja areng. Kitsamas tähenduses rahva ümberasumine maalt linna ja linnara osatähtsuse kasv kogurahvastikuga võrreldes. LINNASTUMISE ESIMENE JÄRK--linnade arenguetapp, mis langeb ajaliselt kokku
Sissejuhatus................................................................................................................................... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. 4 Sündimus.................................................................................................................... ........4 Suremus...................................................................................................................... ........5
2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Rahvastikuanalüüs..................................................................................................................4-7 Rahvaarv ................................................................................................................................4 Soo-vanuskoosseis..................................................................................................................4 Sündimus................................................................................................................................5 Suremus..................................................................................................................................5-6 Rahvastikuprognoos......................................................................................
Bürokraatia kasvab, asjaajamine läheb keerukaks MAARAHVASTIK (L12) 1. Maakohtade rahvuslik koosseis: 2. Rahvastikumuutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes: 3. Rahvastikusündmused Eesti maakohtades: 4. Maale kolijate tüpoloogia: • Keskklasside elukvaliteediränne • Kontrakultuuriline ränne. • Vähemkindlustatute ränne. • Elutsükliränne. • Tööga seotud ränne. 5. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused: • Madal rahvastikutihedus: teenuste kättesaadavus ebapiisav; ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel; töökohad asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“. • Haja-asustus: teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid. • Rahvastikuvähenemine Teenuste maksumuse tõus; väljasurevad külad. • Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne). Tühjad eluruumid:
9. Inimarengu indeks seda kasutatakse riikide arengutaseme võrdlemiseks. Selle komponendid on sisemajanduse koguprodukt inimese kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. 10. Loomulik iive sündimuse ja suremuse vahe (loomulik juurdekasv). 11. Rändesaldo sisse- ja väljarände vahe (mehaaniline juurdekasv). 12. Demograafilise üleminek (siire) rahvastikuprotsess, millest oleneb rahvastiku arvukus, vanuskoosseis ja nende muutumine. Selle käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. 13. Rahvastiku vananemine demograafilise ülemineku järk, mis algab sündimuse langemisega seoses üleminekuga vähelapselisele perele. Rahvaarvu kasv on selle ajal veel kiire, kuid aeglustub pidevalt ja lõpuks lakkab. Väheneb laste osatähtsus rahvastikus, vanurite osatähtsus kasvab. 14
Maale kolijate tüpoloogia Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. Vähemkindlustatute ränne. Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale. Tööga seotud ränne. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused 1989 2011 Rahvastikumuutustega seotud probleemid Madal rahvastikutihedus: teenuste kättesaadavus ebapiisav; ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel (töökohad vs oskused-kogemused); töökohad asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“ Haja-asustus: teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid; piiriäärsete alade julgeolekuprobleemid Rahvastikuvähenemine
Maale kolijad: tüpoloogia o Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. o Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. o Vähemkindlustatute ränne. o Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale. o Tööga seotud ränne. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused o 1989.a oli vanuserühmad pigem noorema poolsed, ainult piiri äärsetel aladel oli 60+ vanus. o 2011. aastaks on muutunud domineerivaks vanuserühmaks 60+ MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused o Elukülad: Kõige levinum (tüüpilisem) asulatüüp; Võib eristada tulenevad asukohast: nt. põllumajandusmaastikel, metsapiirkondades, ranniku-äärsed
vähenenud. Maale kolijad: tüpoloogia Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. Vähemkindlustatute ränne. Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale. Tööga seotud ränne. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused. Ääremaadel ,,pruudiprobleem", eriti 27-33 aastaste ja 45-60 aastaste meeste seas. Kuni 25 aastaste naiste ja meeste koosseis enam-vähem võrdne nii linnas kui ääremaadel. MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused 1. Elukülad (kõige levinum asulatüüp (79% maa-asulatest); teenindusasustused enamasti puuduvad; üldiselt tühjenevad ja vananeva elanikkonnaga) 2
● haigused (infarkt, vähk,südamehaigused) ● vägivald (terrorism) ● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis arvutatakse keskmine sündinud laste arv naise kohta, aga üldkordaja puhul mõjutab seda ka meeste, laste ja vanade naiste arv. 7) Miks ei tohi riigi suremuse üle otsustada ainult suremuse üldkordaja põhjal? Sest seda näitajat mõjutab palju rahvastiku vanuskoosseis. 8) Demograafiline üleminek: graafik! traditsiooniline rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, nüüdisaegne rahvastiku tüüp. Sündimuse suremuse võrdlemine ja miks? Rahvastikupüramiid kuju järgi ära tunda a. Nimeta ja kirjelda demograafilise siirde etappe ning too riikide hulgast igaühe kohta 3 näidet. TRADITSIOONILINE RAHVASTIK- sündimus kõrge; suremus kõrge(arstiabi pole, olukord paraneb); iive on nullilähedane; rahvaarv on stabiilne; keskmine
säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on populatsioon ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist ( fenotüüp), vanuselist (elutabel vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist ehk füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist ehk sotsiaalstruktuuri (hierarhia). 26. Kohanemine - pöörduv, onogeeniline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg
arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia) 22. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna
Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia) 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha).
Geneetilisevolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul
a v a 1782 490 1945 u.800 1881 882 1959 1191 1914 1000 1989 1566 1922 1020 2000 1370 1940 1054 2008 1341 XVIII sajandi lõpus algas ka Eestis demograafiline siire. See on rahvastikuprotsess, mille tulemusena kujuneb ümber rahvastiku sündimus ja suremus, selle aastane juurdekasv (iive) kui sündimuse ja suremuse vahe, aga samuti vanuskoosseis. Demograafiline siire algab, kui elutingimuste paranedes hakkab langema suremus. Et sündimust mõjutavad sajanditevanused traditsioonid, siis see esialgu ei muutu või koguni kasvab, sest emad elavad kauem ja jõuavad rohkem lapsi sünnitada. Rahvastiku iive suureneb pidevalt, rahvaarv kasvab plahvatuslikult. Seda etappi kutsutaksegi demograafiliseks plahvatuseks. Teda iseloomustab veel suur laste arv (kuni 10 - 12 perekonnas, kuni pool rahvastikus).
rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri · Kohanemine- Muutused mis on toimunud organismi elu jooksul · Kohastumine- Muutused mis on tekkinud paljude põlvkondade vältel · Ontogenees- Fenotüüpne kohanemine · Ökosüsteem- Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid
säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. Sotsiaalstruktuuri Kohanemine- Muutused mis on toimunud organismi elu jooksul Kohastumine- Muutused mis on tekkinud paljude põlvkondade vältel Ontogenees- Fenotüüpne kohanemine Ökosüsteem- Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid.Koos keskkonnatingimuste
muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Isendite jaotumine(levikutüüp e. dispersioon) populatsioonis võib olla: 1) juhuslik 2) ühtlane 3) rühmaline. Juhuslikku jaotumist esineb siis, kui ümbritsev keskkond on ühesugune ja üksikisendid ei püüa elada
keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Populatsioonidünaamika populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse kolm p. võimalust: kasvav populatsioon (iive positiivne), kahanev populatsioon ja stabiliseerunud populatsioon
muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub
annaabi.ee 
