osutamise võimalus oli tol hetkel olemas ja otsuse langetamisel kuulus ülemjuhatajale kaalukas sõna. Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm Tehtud valiku eest pidi Laidoner maksma ühena esimestest. Juba 22. juunil 1940 tagandati ta ametist ja 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953,
otstarbekus. Perspektiivikas või mitte, aga vastupanu osutamise võimalus oli tol hetkel olemas ja otsuse langetamisel kuulus ülemjuhatajale kaalukas sõna. Tehtud valiku eest pidi Laidoner maksma ühena esimestest. Juba 22. juunil 1940 tagandati ta ametist ja 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25- aastane vanglakaristus[9]. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise
tekstis esmane mitte peategelaste seksuaalne orientatsioon. Wilde kirjutab, kuid ei saa oma kirjadele vastust. Ta arutab omaette, analüüsib enda ja lord Alberti vahelist suhet. ,,De Profundis" mõjub kriipiva ja väljapuhastava loona kirglikust sõltuvusest. Douglas oli väga meelitatud niisuguse tuntud inimese tähelepanust nagu Wilde, kes viis teda pidevalt lõuna ja õhtusöökidele, külvas ta üle kaunite kingituste ja kirjadega. Peale vanglasse minekut aga ei tee Douglas temast välja. Wilde tunneb end kalduvat üha kaugemale individualismist. Ta teab, et ta on vaene, kuid see ei heiduta teda, ta teab ka, et tal ei tule raskusi peale vanglast vabanemist. ,,Kui sa väga tahad armastust, leiad ta eest ootamas" kirjutab ta ja tõesti, ta sõbrad olid talle raha kõrvale pannud, mille eest ta peale vanglast vabanemist Pariisi sõitis.
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud
Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks
Järgnes kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Ühel päeval põgenesid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad, siis pöörduvad tagasi vanglasse ning seda nad tegidki. Toimus järgmine kohtuistung ja ookeaniinimese leidjale pandi autasuks välja 10 miljardit krooni. Ookeaniinimene leiti ja temast filmitud video näidati kohtule. Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja tema meeskonna vabaks. Batrian jäi vanglasse. Kokku oli Nikolas Batrian ja tema meeskond Alligaatoriarkaadias veetnud 22 aastat. Ühel päeval tuli Timukas Nikolase juurde kes oli juba ta sõbraks saanud ja viis ta Viimsevaatetorni hukkamisele.
1938. aastal sai J ohan Laidoner Riiginõukogu liikmeks. Sügisel 1939 valiti tee: soostuda baasidelepinguga. Elu Nõ uko g ude o kupats io o ni ajal, vahis tamine ja s urm 22. juunil 1940 tagandati ta ametist. 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 23. juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. Elu Nõ uko g ude o kupats io o ni ajal, vahis tamine ja s urm 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJ Mi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr
Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Kui Timo abiellus Eevaga, siis paljud inimesed lahkusid , sest seda ei peetud heaks, kui rikas mees võtab endale talutüdrukust vaese naise naiseks. Kuid Timo sellest ei hoolinud. Ta suhtus oma naisesse lugupidavalt ning toetas teda alati. Kuigi minu meelest oli Timo natukene egoist, sest samal ajal kui ta naine ootas last, läks tema vangi, kuigi oleks võinud vangast pääseda lihtsalt vabandades. Kuid tema jäi on põhimõtetele kindlaks ning istus 9 aastat vangas
Tegemist on väga tujuka mehega, kes näitas ühel päeval enda kõige armsamat külge, teisel oli valmis oma armastatule tõsist kahju põhjustama. · Oscar Wilde geniaalne ja ääretult andekas kirjanik, kes oli sattunud sir Douglase lummusesse, nagu üks tema raamatutegelane Dorian Grayst vaimustusse. Ta oli pühendanud enda elu kunstile, kuid oli valmis enda karjääri ohtu pannes tegema mööndusi mehele, keda ta armastas, sattudes selle tõttu vanglasse. PROBLEEMID: · Sir Alfred Douglase lõbujanu ja soov elada Oscar Wilde'i kulul. · Ajastule omane homoseksuaalsuse hukkamõist ning O. Wilde'i vangisattumine. · Eemaldumine ühiskonnast ning tunne, et kõik sõbrad on pärast vanglasse sattumist selja keeranud. SISUKOKKUVÕTE: Tegemist on südantlõhestava kirjaga kirjanik Oscar Wilde'ilt oma armastatule, sir Alfred Douglasele. Kiri pajatab mehe vastakatest tunnetest ning kibestumusest
1938. sai temast Riiginõukogu liige. Kõige vaidlusttekitavam tegu on see, et kas Laidoneril oli õigus, kui allkirjastati 1939. aasta baasilepingud? Sest ülemjuhatajal oli kõige mõjuvam jõud selle otsuse langetamisel. II MS Tehtud valiku eest, pidi Laidoner maksma ühena esimestest, sest 1940 22. juunil tagandati ta ametist ja juba 19. juulil küüditati Moskvasse ja seejärel Penzasse. 1941 keskel pandi Laidonerid koduaresti. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile onRJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule. Johan Laidoneri auastmed ja teenetemärgid Auastmed
Mai kuuks oli Eesti vabastatud · Johan Laidoner oli tähtsamaid isikuid Eesti riigi loomises ja iseseisvuse hoidmisel. · 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner Sõjavägede Ülemjuhataja ametikohalt ja saadeti erru. · 19. juulil 1940 vangistati ta koos abikaasaga Tallinnas NKVD poolt ja mõlemad küüditati Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. · 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. · 19451952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse. · Vladimiri vanglas veetis ta oma elu viimased 13 eluaastat · Ta suri 13. märts 1953 Vladimiri vanglas, Venemaal. · Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva
probleem. Teine vaatus kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus probleemid kerkivad taas üles, kuid õnneks leidub ka süüdlane - sampanja! Johann Straussi sädelev iroonia on sihitud naudingutele keskendunud ühiskonna pihta, kus sukeldutakse pea ees elumere lainetesse, kus keegi ei ole see, kellena ta näib ja kus kõik veavad kõiki ninapidi ning ollakse vähemalt üheks õhtuks keegi teine. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe.
Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna, kes teab, mida elult tahab ning kuidas seda saavutada. Don José armub temasse. Kahjuks jääb see armastus ühepoolseks. Don José on sõjaväelane, kes unistab ohvitseriks saamisest ja on aus. Taaskohtumine Carmeniga on uuesti tubakamanufaktuuri valvekorra ajal, kui Carmen on osaline kuriteos ning Don Josél tuleb ta vahistada ja viia vanglasse. Oma mesimagusa jutu ja kauni välimusega suudab Carmen don Jose pea sassi ajada ning põgeneda. Selle eest saab don José karistada ja ta satub vanglasse. Carmen annab talle võimaluse põgeneda, kuid ta ei kasuta seda. Pärast vanglast väljumist kohtus ta veel mitu korda Carmeniga. Siit algab don Jose allakäik, ta ei suuda ilma Carmenita elada ning peab oma unistusest loobuma ja hakkab elama röövlielu koos ta mustlastest sõpradega
üleni mustas, noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu, mustlanna, Andaluusiast?, sile nahk oli vasekarva, viltused, aga kaunid silmad, täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad, juuksed olid karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus RM sai teada , et DJ on vanglas, on mitu inimest tapnud ja varastas(tegelt Carmen) RM kella ära, kutsuti DJ-d vanglasse vaatama. DJ palus Rm-lt kaks teenet-missat pidada ja et viiks ühele naisele medaljoni ja ütleks et DJ on surnud KOLMAS PEATÜKK Algab DJ lugu Räägitakse natuke DJ elu algusest. Kakles ja seega määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Räägitakse manufaktuuri elust, sealsestest naistest. DJ-le ei meeldi sealsed lõõpivad, DJ kohtub esimest korrda Carmeniga, C annab kassiaõie, tugeva lõhnaga, Carmen annab noahoobi ühele naisele ja DJ peab ta vangi viima, DJ aitab C-
Leivateenistus Voltaire ei huvitanud. Üks Voltaire armuke ehitas oma lossile tema jaoks lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Tal oli kogu elu kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltairele meeldis aga tohutult juua kohvi ja tema tavaline norm oli 72 tassi päevas. Voltaire oli ka oma elus vanglas istunud. Aastatel 1717-1718 oli ta vangis Bastille's ja ka aastal 1726 sattus ta samasse vanglasse tagasi, sest Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattuski ta siis 1726. aastal teist korda vanglasse. Aastal 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuses.
Prantsuse revolutsioon oli üks kuulsamaid revolutsioone läbi ajaloo. Revolutsiooni käigus kukutati kuningavõim ning feodaalkord. Kriisi põhjused Peamised põhjused miks kuulus revolutsioon algas : - Prantsuse sõjaväe ebaedu sõdades. - Suur üleriigiline majanduskriis. - Troonil olevate kuningate ja kuningannade saamatus ( Louis XVI huvitas ainult puusepatöö, Antoinette pidas armukesi ). 1789 14. juulil 1789 - prantsuse rahvas tungis Bastille vanglasse, seda päeva loetakse revolutsiooni algus kuupäevaks. 4. august 1789 kaotati feodaalkoormised, talupojad said loa uuesti maad osta. 26. august 1789 Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''. Varennes'i kriis Varennes'i kriisi nime all on läinud ajalukku Louis XVI põgenemiskatse. - Kuningas Louis jõudis põgenemiskatsel Austria piiri lähedale. - Peale põgenemiskatset ta tunti ära ja toodi tagasi Pariisi.
Aga kuna ärimehe poeg sellel ajal elas Osbaldistone Hallis oma jahimehest onu juures, ei saanud ta seda ära hoida. Aga kuuldes oma isa röövimisest lahkub ta Osbaldistone Hallist koos sealse aednikuga, kes läheb Franckiga kaasa teejuhiks. Kuigi Franckel jääb Osbaldistone Halli maha armastatu noor Die Vernon, kes on ka väga saladuslik ja omade saladustega. Aga oma teel kohtub Franck väga paljude inimestega. Ka Rob Royga, ilma, et ta seda ise teadnud oleks. Rob juhatas Francki vanglasse Oweni juurde, kelle nad sealt vabastasid raekohtunik Mr.Javieri abiga. .Franck sõitis mägedesse, et saada tagasi oma isalt varastatud pabereid. Ta sõitis koos Mr. Javieri ja Andrewga. Mägedes peatusid nad ühes trahteris, mille perenaine neid küll alguses sisse ei tahtnud lasta, aga lõpuks nad ikkagi said sinna ööbima. Sõid, jõid, kaklesid paari mägilasega ja heitsid magama. Aga kõrtsis langesid nad ohvitseri kätte, kes pidas neid Rob Roy salakuulajateks.
" Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida. Tingimuseks oli, et ta ei tohtinud õnnelikuks saada. Ta nõustus sellega. Mefistofeles viis Fausti nõia juurde kes andis talle noorendavat eliksiiri. Pärast seda kohtas mees tänaval kaunist neidu Margaretat, kes aga temast välja ei teinud. Faustil oli kindel plaan neiu endale saada. Ta sai lõpuks neiuga jutu peale. Margareta jutustas talle oma elust. Faustil õnnestus neiu ära võrgutada. Margareta sattus vanglasse. Faust üritas teda päästa, kuid neiu suri ning inglid viisid ta hinge taevasse. Tsitaadid · ,,Sa kardad sedagi ,mis iial Sind ei taba, Sa leinad, mida eal ei ole kaotanud." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 22) Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et inimene mõtleb vahest üle ja kujutab endale palju ette. Kuid teine pool lausest jääb mulle veidi arusaamatuks. · ,,Küll teadust orjata võib kõigest väest, ei endast suuremaks saa ükski mees." (J.W
Enda puhul pean ma tähtsaks seda, et ma olen absoluutselt aus. Ma olin kunagi keisrile väga lähedane ja seetõttu andsin ma keisrile vande rääkida ainult tõtt, öelda välja arvamus riigi asjade kohta. Ja seda ma tegingi, saates keisrile memorandumi, milles ma kritiseerisin teravalt Vene isevalitsust ning esitasin põhiseaduse projekti. Aga see tegu ei jäänud võimude poolt karistamata. Mind kuulutati hulluks ja pandi üheksaks aastaks Schüsselburgi vanglasse. Mind suleti kui riiklik kurjategija pikkadeks aastateks vanglasse. Ma uskusin, et ma suudan midagi muuta, kuid võit jäi tulemata. Abielludes Eevaga murdsin ma nii öelda baltisaksa reegleid. Lihtrahvaga liitu astudes, tahtsin ma tõestada kõigi inimeste võrdsust. Mul oli kõik välja mõeldud. Sellest pidi tulema tõeline abielu. See käis suure plaani sisse, mille järgi ma elada olin otsustanud. Ma tahtsin
Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast. Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende eest vastutada. Tänapäeva vangla ei ole pelgalt karistusasutus, vaid koht, kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis. Käitumiselt on ta hästi impulsiivne ja emotsionaalne. Tänu tema iseloomule on tal probleeme vanglaametnikega suhtlemisel
Peale Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel, viidi Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner 19. juulil 1940 koos abikaasa Mariaga NKVD töötajate valve all Moskvasse. Seal pandi nad elama siseasjade rahvakomissariaadi suvilasse. Kindrali küsimusele: kui kauaks nad sellisesse olukorda peavad jääma, vastas NKVD ametnik: "Kuni sõja lõpuni." 28. juunil 1941 Johan Laidoner arreteeriti ja paigutati Pensa Oblasti NKVD Peavalitsuse vanglasse. Seal kuulati ta kahekümne viiel korral üle. Tema süüdistusaktis on kirjas:"Juhtis eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolsevistliku ülestõusu Eestis. Kasutades ära oma mõju Eesti valitsevates ringkondades, teostas vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu vastu." 1942
puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega. · Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. · Kohtunik Inglewood- priske näoga, joogilembeline kohtunik · Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. · Isa Vanghan- Diana isa · Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. · Mr.Javier Raekohtunik. Jässakas, väheldast kasvu ning tüsedusele kalduv. Kandis peas lühikest kähardunut parukat. Aitas Francki tema isa firmapabereid tagasi saada. · Mattie- Mr. Javiere teenija, ilus tüdruk, kellest hiljem sai Mr.Javieri kaasa. · Campell = Rob Roy- Sotlane, mägilaste pealik, aus mees, kes ei sallinud rikaste poolt vaesemate tagakiusamist.
Rainil oli miilitsaga minig jama autoga sõitmise eest. Ants oli Raini klassivend.Rain oli viljandi koloonias. Silver, Jan, Villu olid ehitanud parve, Villu suri siis ära. Jan elas metsa ääres ja Silver mõnisada m kaugemal. Jani ja silveril olid Kaja. Silver joonistas plaani puumaja jaoks ja Jan mõtles, kust puid saada. Rain pidi panema sinised riided ja läks sööma. Rain leidis laua, kuhu minna ja rääkis KAARLIGA JUTTU, EHK KIVIPEAGA. Kivipea rääkis, miks ta tuli vanglasse, siis läks minema. Rain läks voodi juurde ja ta nägi tee pakki, ta pani selle kappi.Jan ja Silver käisid metsas otsimas head onni ehitamis kohta, aga siis nad näevad lindu. Nad leidsid hea koha, seal oli 3 puud ja nad nägid hallikat lindu. Lind liikus poiste suunas. See lind pidi järvest kalu püüdma ja konni ka sööma. Haigur lamas muru peal. Poisid otsustasid ta ära matta.Rainil oli õudne vanglas. Keegi ei olnud teda külastanud. Rain oli koristaja noortevanglas
aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud salvavaid märkusi Prantsuse valitsuse kohta. Selle aja jooksul kirjutas François Marie „Oidipuse“, millest sai tema esimene katsetus teatri alal ning samas muutis ta ka oma nime Voltaire’ks. 1726. aastal solvas Voltaire jõhkralt noort aadlikku Chevalier De Rohanit ning talle anti valida kahe variandi vahel: kas minna vanglasse või saadetakse ta maalt välja. Ta otsustas väljasaatmise kasuks ning elas aastatel 1726-
järelikult olen rõhutas vajadust kahelda usutõdedes olemas" Cogito, ergo sum François-Marie 1694-1778 ,,Filosoofilised ,,Kui harimatu pilkas katoliku kirikut, Voltaire kirjad" rahvahulk hakkab saadeti paaril korral vanglasse, tegutsema, riigikorraideaaliks oli valgustatud hukkub kõik" absolutism, viibis mõnda aega Friedrich II õukonnas, oli kirjavahetuses Katariina II-ga
otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga ● Rahvas pidas teda liiderlikuks, truudusetuks ja liialt raha kulutavaks ● Teda süüdistati kaelakeeafääris ● Hukati 16. oktoobril 1793. aastal
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 7-12.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Mida kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 2. Mis rahvusest oli Oskar Wilde? IIRLANE 3. Millise keepi kandva ,,sõdalase" lõid 1939.aastal Bob Kane ja Bill Finger? BATMAN 4. Kes Eesti presidentidest on olnud ka hea kirjanik? LENNART MERI 5. Milline inglise kirjanik saadeti Readingu vanglasse 1895.aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7. Millist vibu ja nooli kasutavat legendaarset tegelast mängisid Errol Flynn ja Kevin Kostner? 8. Milline oli esimene film, mis võitis 1941.aastal kaks Oskarit? BEN HUR 9. Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 10. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 11. Kes mängis Joosepit filmis ,,Klass"? PÄRT UUSBERG 12
otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga ● Rahvas pidas teda liiderlikuks, truudusetuks ja liialt raha kulutavaks ● Teda süüdistati kaelakeeafääris ● Hukati 16. oktoobril 1793. aastal
elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud solvavaid märkusi Prantsuse valitsuse kohta. Selle aja jooksul, mil ta vanglas oli, kirjutas Voltaire tragöödia ,,Oidipus", millest sai tema esimene katsetus teatri alal. Viibides vanglas muutis ta enda nime täiesti tundmata põhjusel varjunimeks Voltaire ning muutus sõna tõsises mõttes kirjanikuks. Vanglast pääsedes läks ta otse näitelavale ning tema tragöödia ,,Oedipe" lavastati 1718.aastal
1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28. juunil 1941 arreteeriti ja viidi vanglasse · Rändas erinevate vanglate vahel kuni aastani 1953 · Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanlgas Autasud · Püha Anna orden III klass · Püha Georgi mõõk · Vabadusrist I · Karutapja orden III klass · Karutapja orden I klass · Vabadusrist III Aitäh kuulamast!
Ilme viidi sauna, pesti puhtaks ning teatati, et vanglaülem tahab teda näha. · Ilmet ootab ees rikkalik söömaaeg, meessoost vanglaülem justkui pahandab karmilt naisülemaga, et miks naine ning laps on alatoidetud, väike tüdruk haav täis jne. · Ilmel lubatakse minna, kuhu ta aga soovib, Lembit jääb pantvangiks, naine peab Taavi Raudoja kätte saama ning viimane vabastaks poja vangistusest, kui tuleks vanglasse. Vanglaülem mainib, et ka Taavile ei tehtaks midagi, vaja on meest vaid formaalseks ülevaateks ja paberite täitmiseks. · Lembit kardab üksi vangikongi jääda, kuid viimaks nõustub siiski, sest usub, et isa tuleb teda vabastama. 6.Peatükk · Ilme jõuab Tallinna, Liisa teda enda korterisse jääda ei luba. Öömaja otsides üritavad vene sõdurid naist ( Ilmet ) vägistada ime kombel naine põgeneb, Ilme jõuab viimaks pisikese Hildaga koju. 7.Peatükk
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus
Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta haigestus Saksa okupatsioonivõim saatis tema kui nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 1921 Osales koguteostes ´´Sang´´ ja ´´Bumerang´´ (1925) Ajaleht Kirjanduslik Orbiit toimetaja 1929- 1930 Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid Näidendid Esimene näidend ´´Jumalate mäss´´
saada, siis ilmselt see neil ei õnnestu. Õnnestub kuid mitte kauaks. Nad jagavad kokku saadud vara ka teistega, kodututega. Vähemalt üks hea asi, kurva asja juures. Kuid ega see väga hea ei olegi, sest tegu on ju ikkagi röövitud kaubaga. Kodututel pole sellest kindlasti õrna aimugi. Sellessuhtes on asi veidi nutune. Varem või hiljem tabab politsei nad teolt ja pannakse vangi. Vangis olles ei tee nad ju rahaga midagi, leian mina. Kuid ma ei usu eriti, et see vanapaar saadetakse vanglasse. Ilmselt veedavad nad oma karistuse mõned kinnises asutuses. Mõnes mõttes saan neist ka aru. Äkki nad tahavad oma viimaseid elupäevi korralikult nautida ja elust viimast võtta. Tehes igasuguseid kuritegevusi ja võib-olla ka lõbutseimisi. Nad võivad ju saada oma soovitud tegemised tehtud, kuid ega vanglas pole ju parem oma vanaduspõlve veeta. Parem oleks olla kodus, lugeda ajalehti, kududa, olla lastelastega või mis iganes muu asi. Aga kohe kuritegevuse peale minna
Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/Katharina von Bock/Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11
· 1839 said teate isa surmast, arvati, et talupojad kägistasid ta. See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud. · 1845 lõpetas oma esikteose ,,Vaesed Inimesed", kirjutas väikeametnike elust- virelus,raha puudus.. · 1847 ühineb ta petrasevskilaste rühmitusega, nad arreteeriti 1849 ja heideti vanglasse. · Taheti maha lasta aga viimasel hetkel asendati surmanuhtlus sunnitööga Siberis, Dostojesvki sai 4 a. Läbielatut kasutas hiljem oma romaanides. · Jäi (veel 6 aastaks siberisse) kohaliku polku teenima ja liikus ning ning abiellus, 1859 tuli tagasi Peterburgi ja võeti seal hästi vastu. (koos perega) · 60ndatel asus innuga tööle, hakkas kirjutama, 1864 suri ta naine (kevad) ja vend (suvi). Tal olid rahahädad ja ta pidi ka toetama oma vennanaist ja lapsi.
jpg Asukoht • Tallinna lahe ääres • Algne nimetus Kaitsekasarm • Valmis 1840. a • 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis http://www.taevapiltnik.ee/blog/wp-content/uploads/2014/05/02A7220.jpg Video https://www.youtube.com/watch?v=4lioEFpcBYs Vene okupatsioon • Kaitsekasarm 1920 vanglaks • 1925.–1926. ehitati 5. ja 6. osakond • 1930. aastatel ehitati juurde II ja III korpus • Üle 3 aasta karistatud saadeti NSV Liidu vanglasse http://y.delfi.ee/norm/133035/6692511_UBgJwi.jpeg http://y.delfi.ee/norm/133035/6692519_BDBtX7.jpeg Saksa okupatsioon • 28. september 1941 • 29. juulil 1942 nimetati keskvangla Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagriks nr 1 • 1944. aastal keskvanglas nakkusepideemia • 1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes 400 juuti http://ilmarz
Tüdruku said vanemad, vend ja vanaema autoavariis surma said ja 18a. tüdruk jääb oma 21a. pool"venna"(surma saanud kasuisa poeg endisest abielust) ja 5a. kaksikutega omaette majja. Räägib kuidas ta tuleb nüüd toime kui kõik on kokkuvärisenud . Pool"vend" korraldab läbusid, mistõttu kaksikud võetakse neilt käest ära. Peategelane hakkab tarvitama alkohooli ja narkootikume. Narkootikumide tõttu vanglasse tüdruk , kes jutustab kirjanikule oma loo. Alex , keda ta koguaeg oli armastanud , abiellub.
veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu läinud ja kaastööline kohutaval kombel viga saanud. Seersant nõudis, et Carmen peab vangi viidama. Jällegi sai Jose selle ülesande enda õlule. Teekonnal vanglasse võrgutas Carmen oma naiselikkusega ja kavalusega Jose ära ning sai põgenema (Mao tänaval). Karistuseks Jose degrateeriti ning saadeti kuuks ajaks vanglasse. Nüüd oli Carmeni kord Jose'd aidata. Ta saatis mehele vanglasse pätsi leiba, mille sisse oli küpsetatud pisike viil ning kuldraha, kuid vang ei kasutanud neid. Pärast vanglast vabanemist tuli Josel vastu võtta veel üks alandus, nimelt saadeti ta tavasõdurina valveposti. (Ta oleks
I.Soopani jutustus "Head pahad poisid" räägib 17 aastase poisi Raini elust. Ta võtab sõbraga auto ja teeb avarii, mistõttu satub ta noortevanglasse. Teos räägib lähemalt karmidest vanglatingimustest, usaldusest ja sõprusest, reetmisest ning karmist enesekehtestamisest. Kõrvalloona jutustab raamat Silveri ja Jani elust. Rain satub vanglasse ja tülinorimise käigus lööb ta kongikaaslasel peaga nina veriseks. Siis sai ta endale hüüdnimeks kivipea. Varsti jääb ta teisele kongikaaslasele võlgu ja see käsib tal enda eest arveid klaarida, kuid Rain võtab ette vale mehe. Ta lööb Karmiks kutsutud rivaalkongi ninamehe ühe hoobiga pikaks ajaks uimaseks. Selle eest makstakse talle raskelt kätte ja pekstakse mitmekesi pesuruumis läbi. Rain saab sõbraks enda kongi ninamehega
tema naise Eeva elule. Timotheus von Bock julges kirjutada keisrile Aleksander I kirja, kus avaldas arvamust Vene riigi olukorra kohta, tahtis parandada eestlaste olukorda ja luua põhiseaduslik riigikord. Selle peale saadeti Bock vangilaagrisse, kust ta alles 9 aasta pärast vabanes, kuna ta tunnistati vaimuhaigeks. Esimene põhiprobleem on mida suudab võim inimesele teha. Tsaarivõim suutis Timomtheuse elu täielikult ära rikkuda, saates ta 9 aastaks vanglasse, kuna julges keisrile tõtt öelda. Samas käis Aleksander I Timo vanglas vaatamas ja kinkis talle klaveri, mis näitas keisri nõrkust. Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim kardab inimest. Kui tsaar oli timo kirja kätte saanud, ta saadeti vangala, et ta ei levitaks oma arvamust, kuigi see oli tõde. Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees
armastusega, kuid millised olid tema head küljed? Üks John R. Cashi parimaid külgi oli see, et ta jäi alati kirglikuks. See leek, mis tekkis muusika vastu tal juba väiksena, põles ka tema hilisemate eluaastateni. Isegi kui tema eraelus vajasid lahendamist mitmed probleemid, andis ta endast laval parima ning suhtles oma fännidega. Teiseks Johnny Cashi heaks küljeks oli tema truudus fännidele. Isegi kui tema produtsendid olid selle vastu, siis Johnny Cash ikkagi läks Folsomi vanglasse esinema. Johnny Cash ei jahtinud taga raha ning viise, kuidas oma fännide raha enda tasku saada, vaid ta tegi seda kõike oma armastusest muusika vastu. Veel üks Johnny Cashi positiivseid külgi oli tema võime teist armastada. Isegi kui Johnny Cash ei olnud kõige eeskujulikum abikaasa, oli ta väga suur armastaja. Kui tema armus, siis ta armus kaelani ning seda mis järgnes, ei suutnud keegi peatada. Kohtudes June Carteriga
1886-1971 Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. · 1922
juulil 1940 koos abikaasa Mariaga NKVD töötajate valve all Moskvasse. Seal pandi nad elama siseasjade rahvakomissariaadi suvilasse. Kindrali küsimusele: kui kauaks nad sellisesse olukorda peavad jääma, vastas NKVD ametnik: "Kuni sõja lõpuni." 28. juunil 1941 Johan Laidoner arreteeriti ja paigutati Pensa Oblasti NKVD Peavalitsuse vanglasse. Seal kuulati ta 25el korral üle. Tema süüdistusaktis on kirjas: Johan Laidoner 1941. a. Pensa vanglas "Juhtis eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolevistliku ülestõusu Eestis. Kasutades ära oma mõju Eesti valitsevates ringkondades, teostas vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu vastu." 1942
säilitas ta vastu vaatamata sellele soojad tunded. John Dickens oli praktiliselt suurimaks inspiratsiooniallikaks tegelasele nimega Mr. Micawber, Charles´i autobiograafilises novellis ,,David Copperfield". Oma ema Elizabeth neé Barrow (1789-1863) iseloomu suhtes oli Charles üsnagi ebakindel. Naine oli oma iseloomult väga elurõõmus ja kaubitsemises palju praktilisem kui tema abikaasa. Peale seda, kui John Dickens oli vanglasse viidud, läks Elizabeth tülli Charles´i tööandjaga ning tulemuseks oli see, et Charles vallandati. Tulevane kirjanik ei andestanud seda kunagi oma emale. Ka Elizabeth oli inspiratsiooniallikaks ühele Charles´i teosele ja nimelt romaanile ,,Nicholas Nickleby elu ja seiklused". Charles südis kaheksalapselisse perekonda teisena. Ta oli vennaks seitsmele ülejäänud Dickensite perekonna järeltulijale. Perekonna vanema pojana hoolitses ta kõigi oma õdede
Edmond veeti minema tema kihluspeolt ja viidi ülekuulamisele kuningliku prokuröri härra De Villefort’i juurde. Seal rääkis Edmond oma loo ja ulatas Villefortile kirja, mille oli saanud Napoleonilt. Seda lugedes muutus Villefort tõsiseks ja ütles, et hävitab selle kirja kui ainsa asitõendi. Seda öeldes pani ta kirja kaminasse ja ootas, kuni see oli tuhaks põlenud. Hiljem selgub, et Noirtier oli Villeforti isa. Peale seda lubati Edmond “koju”. Tegelikult viidi ta vanglasse, mis oli üsna puhas, justkui tavaline tuba, aga trellitatud. Olles oodanud vanglas juba kuus tundi, tuldi Edmondile järele. Ta tõugati kaarikusse, mis sõitis paadini, mis omakorda viis Edmondi süngesse Chateau d’ Ifi.Ta pandi kongi ja nüüdsest alates oli ta lihtsalt number 34. Ta ähvardas üht valvurit tappa, kui too ei toimeta kirja Mercedesele ja ta pandi kasematti, kuna teda peeti hulluks. Samal ajal asus Villefort Pariisi poole teele, teel sinna kuulis vaid ühte: usurpaator
Kairo Antsaar ATP1 Autor: Prosper Merimee Teos: Carmen Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni
diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles, seetõttu kõik ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse Peeter Pauli kindlusesse. Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. Läbielatud koledused ja kannatused transformeerusid kirjaniku hilisemas loomes määratu suure kunstilise jõuga. Pärast sunnitöökaristuse kandmist kui ta teenis soldatina, hakkas ta kohe kirjutama. Sunnitöö ja asumisaaastail muutus ta maailmavaade
Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni kolledzis. Tal oli palju naisi ja ta suhtles ainult väga ilusate naistega. Wilde leidis, et inimeses peab kõik ilus olema. Abiellud ja sai ka 2 last. Hiljem armus Wilde Lord Alfred Douglasesse, kes teda julmalt ära kasutas. Oli väga õnnetu suhe. Nende suhe läks kohtusse välja ja Wilde mõisteti süüdi Douglase võrgutamises ja ärakasutamises. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Vangla tingimused olid tema jaoks kohutavad. Vanglast vabanedes lahkus Inglismaalt. Elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Oscar Wilde suri peaaju kasvajasse, räpasuses ja viletsuses Pariisis. Ei saavutanud oma eluajal kuulsust. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Looming: Romaan:"Dorian Gray portree" 1891, "Elusügavikus"
annaabi.ee 
