Vangla roll ühiskonna turvalisemaks muutmisel Ühiskonna infrastruktuuri lahutamatu osa on kindlasti vangla. Koht, kus kurjategijad peavad n-ö ümber kasvama, oma vigadest õppima ja saama tulevikus paremateks inimesteks. Seda ainult teoreetiliselt, sest reaalsus ühiskonnas näitab vastupidist. Paljud kinnipeetavad leiavad pärast vabanemist tee uuesti kriminaalmaailma, mis viib nad üsna pea trellide taha tagasi. Miks see on nii, et endised kurjategijad sageli ei soovi või taha oma vigadest järeldusi teha ning õppida elama normaalset elu ühiskonnas? Arvan, et põhjus seisneb eelkõige ühiskonna taunivas suhtumises kriminaalkorras karistatud inimeste vastu. See komplitseerib vabanenud vangide eluga toimetulemist ja tema uueks sooviks on tagasi saada omasuguste sekka, kohta, kuhu ta sobib ja kus koheldakse teda võrdväärselt. Selleks tuleb aga toime panna uus kuritegu. Vangla funktsioneerib hästi ainult siis, kui karistusseadus on piisavalt kar...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2....
annaabi.ee 
