- 28 august marssisid saksa väed tallinna, tallinnast põgenesid punased laevadega ja väga kspaljud laevad leidsid ka märja haua. Saksa okupatsioon : Majandus allutati saksa vajadustele, eriti tunti huvi põlevkivi ja tselluloosi vastu. Taludele pandi peale müüginormid. Linnadesse pandi esmatarbe kaubad kaardile. Linnarahvas käis maal asju toidu vastu vahetamas. Koolides hakati rohkem õpetama saksa keelt. Saksa võimud ehitasid eestisse koondus ja vangilaagreid. Eestlased saksa sõjaväes: Sakslased kasutasid kohalikke mehi, nõukogude langevarjurite püüdmiseks. Vabatahtlikest moodustati 10000-12k meest . Nad tahtsid võidelda nõukogude liidu ja kommunismi vastu, 1942 hakkasid saksa väed lüüa saama, ja seepärast hakati värbama mehi okupeeritud aladelt. Kuulutati välja mobilisatsioon eesti leegioni . Millest moodustati pataljon narva . Mida kasutati võitlustel Ukrainas . Osad mehed ei soovinud astuda saksa väkke, vaid põgenesid
sunniviisiliselt. 20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning umbes 32 000 meest viidi Venemaale. Samal ajal oli tunginud Eesti aladele ka Saksamaa ning ei läinud kaua aega kuni Eestis korraldati Saksa okupatsioon. Paljud eestlased tervitasid 1941. aastal Sõdureid kui vabastajaid, sest arvati, et taastatakse Eesti omariiklus. Nii ei läinud. Saksamaa kehtestas Eestis natsliku okupatsiooni. Nii nagu NSVL korraldas ka Saksamaa Eestis vangilaagreid. Eestlased jagunesid kaheks - vabatahtlikeks ja mobiliseerituteks. Vabatahtlike värbamine algas 1941. aastal ida- ja politseipataljonidesse. Neid kasutati esialgu julgestuseks tagalas ning võitluseks partisanidega. Hiljem aga lahingutes Punaarmeega. Kuna vabatahtlikke nappis, siis kasutati sõjaväe värbamiseks sundmobilisatsioone aastatel 1944 ja 1945. Mehed, kes ei tahtnud sõdida ei Punaarmee ega Saksa vägedes põgenesid Eesti meremeeste ja
kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine
· Sotsiaalminister Voldemar Sumberg · Teedeminister Johannes Pikkov · Välisminister August Rei · Minister Juhan Kaarlimäe · Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb riikliku järjepidevuse katkematus kandmises. · Otto Tief 1944 1976 : 10. oktoobril 1944 Tief vangistati ja 2.3. juunil 1945 mõistis NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi kohtuistung talle kümneaastase vangistuse. Vangis olles mõõtis ta välja Baikonuri kosmodroomi. Pärast vangilaagreid elas Ulutau rajoonis Kasastanis, kus ta töötas maakorraldajana. Tal oli keelatud Eestisse tulla. 1955. aasta diagnoositi Tiefil korduv infarkt, ta sai II grupi invaliidsuse. Ta lahkus töölt ja hakkas taotlema luba Eestisse asuda. 15. mail 1955 sai ta Ulutaust tähtajatu passi ning sõitis Tallinna, kuhu tal elama ei asunud vaid ta kolis oma õe Leena Massovi juurde Rapla rajooni Kommunismi Tee kolhoosi. Siis otsustas KGB Tiefi oma teenistusse saada, kuid kohtumisel KGB
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu
Selle nime said nad endale tänu võitlusliidule, mille eesotsas olev Benito Mussolini toetajais kogus ning lõpuks, 1921.aasta parlamendivalimistel oma parteiga võidu saavutas. Fasistliku diktatuuri eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine. Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning
mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas
tootmiseks, ehitati tuhandeid kilomeetreid kiirteid, mis võimaldaksid paisata sõjaväeüksusi ühest riigi otsast teise. Et aga taoline majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, vajas Hitler edaspidi võimukat sõda, et vajaliku tooraine jaoks finantstuge koguda. Kõiges negatiivses, mis tema juhitud riigis juhtus, süüdistas põikpäine diktaator juute, keda tema käe all hukkus terve II-maailmasõja vältel kokku ligi 6 miljonit. Hitler lasi rajada vangilaagreid, kus juute piinati, vägistati, näljutati ning tagatipuks tapeti. Selle toiminguga tahtis Adolf Saksamaal läbi viia genotsiidi, mis tal pea saja protsendiliselt õnnestus. Adolf Hitler sooritas 30. aprillil 1945 Berliinis, salajases punkris enesetapu. Kui punaväed olid jõudmas Berliini alla, otsustas Adolf oma pikaaegse kaasa, Eva Brauni kätt paluda ning nad abiellusid. Füürer, nähes oma riigi lõplikku langemist, leidis koos naisega, et lähevad vabasurma
1941.aasta suvel võeti rõõmuhõisete ja tervitustega vastu Saksa sõdurid, kes pidid olema nende päästjad. Lootus purunes, kui saadi teada, et Saksamaa ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist. Eesti taheti liita Suur-Saksamaa koostisosaks ja kõik ressursid rakendati Saksamaa huvides. Kõik jäi sarnaseks Nõukogude Okupatsioonile. Endiselt küüditati inimesi ja eraomand puudus. Saksa okupatsiooniga hakati ka Eesti alasid puhastama juutidest ja vähemusrahvastest. Korraldati vangilaagreid ja hävitamisi. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse koguti inimesi peamiselt sunniviisiliselt. sellega liitusid enamasti kommunistid. Kõiki punaarmee vastaseid ootas ees küüditamine, mille pärast väga paljud inimesed metsa põgenesid ja sinna ka elama jäid. Vastuhakuks oli neid esialgu aga liiga vähe. Inimesed kartsid ja see oligi üheks põhjuseks, miks liituti punaarmeega.
Pidevalt rikutakse Inimese vabadusi ja õigusi Rahvale on tagatud inimõigusi. piiratakse. õigused ja vabadused. Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid, sala - ja julgeolekuteenistused kontrollitakse rahva puuduvad vangilaagrid. ( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt. Saksamaa ja NSV. Nt. Eesti, Poola, Läti, Nt. Norra, Soome, Rootsi. Leedu, Rumeenia. 3. Esita järgmistele tunnustele vastav konkreetne näide NSVL, Saksamaa ajaloost. a) võimul ainult 1 partei ja üks ideoloogia b) juhikultus
sajandi edasises ajaloos määravalt saatuslikuks. Samuti ka Eestile, kes lisaprotokolli alusel, koos teiste balti riikidega, kuulus NSV Liidu mõjusfääri. (Pajur jt. 2005 : 153) Järgmiseks otsustas NSVL Baltimaad okupeerida. Okupatsiooni algusaega on raske määrata, kuid arvatakse, et osaliselt sai see alguse juba alates baaside lepingu pealesurumisest. Tõsisemad ilmingud algasid 1940. aasta kevadel, kui hakati tühjendama (st. kas tapma või ümber paigutama seniseid vange) vangilaagreid balti riikidest saabuvate sõjavangide paigutamiseks. (Pajur jt. 2005 : 164)
Sama eesmärk saavutati erineval moel.Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni.Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega
Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht o 1966 katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada. o Loodi KGB ja NKVD. o Võitlus kosmopilitismiga o Massireparatsioonid o Sovietiseerimine Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti.
ametinimetus, kasutusele võttis Hitler/tema ajal. Riigipäev oli Saksamaal võimuorgan, valitsus. Tulekahju Riigipäeva hoones oli algatatud kommunistidega seotud isiku poolt, andis Hitlerile võimaluse keelustada mitte-natsi parteid. Haakrist oli Saksamaa natsisümbol. SA e pruunsärklased, tegelesid juudi äride boikoteerimise, juudi sünagoogide, kalmistute purustamisega, Kristallöö. SS e mustsärklase, oli eriüksus, nad turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid, neid juhtis Himmler. Gestaapo oli salapolitsei, mis tegeles poliitilise meelsuskontrolliga. Rassiseadustes oli kirjas, et rahvused kuuluvad eri rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeimad) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid, puuetega inimesed).
varjavad mehed ja naised, kes võitlesid okupatsioonijõududega nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. Nende arvuks või Eesti pidada vähemalt 30000 inimest. Relvastatud vastupanuliikumise jõulise etapi juhtasid sisse 1945.aasta suvel korraldatud rünnakud julgeolekutöötajate, väiksemate sõjaväeüksuste ja kohalike kommunistide vastu. Metsavennad teostasid ka diversioone raudteedel, lõhkusid sideliine ja sildasid. Üsna tihit ründasid nad vangide konvoisid, vahel ka vangilaagreid. Metsavennad sooritasid terrorirünnakuid ka suuremate keskuste vastu ja tapsid vahel kohaliku nõukogude aktiivi. Enda varude täiendamiseks rünnati tihti kauplusi ning kauba- ja rahasaadetisi. Hoiduti ründamast eraomandit-sihtmärgiks oli Nõukogude võim 28. Millise vastupanuvormiga asendub senine aktiivne vastupanu 1950. aastatel? Kirjelda liikumist. 28. Aktiivne vastupanu asendus passiivse vastupanuga. Püüti säilitada
soosingut püüdis Mussolini. 1921. aasta parlamendivalimistel tõusis esimeseks fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu kuulus tema valitsusse ka teiste parteide esindajaid ning väliselt säilis ka demokraatlik riigikorraldus, kui juba 1925. aasta sügisel kehtestati üheparteisüsteem ning algad fasistliku diktatuuri kinnitumine. Poliitiliste vastaste vastu võitlemiseks loodi vangilaagreid ja salapolitsei. 6 Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht, duce. Mussolini valitsemise vib jagada kolme perioodi. Esimene periood (1922-1924) Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922 sai ta peaministriks ja 1924. aasta parlamendivalimistel pani ta toime palju valimispettusi.
milles ei puudunud teatav klounaadlikkus. See tekitas mitmeti hämmeldust. Kuigi Venemaal naerdi, ei kiidetud heaks seda, et Hrustsov võttis ÜRO Peaassambleel kinga jalast ja koputas sellega lauale. Niisugune ettearvamatu käitumine Hrustsovi lõpuks kukutaski. Kõige märgatavam vahe varasemaga oli see, et kuigi Hrustsov oli äkkvihaga ja kaugeltki mitte pluralistliku ühiskonna pooldaja, oli üks asi selge: enam ei kasutatud ühiskonna arengu edendamiseks vägivalda. Suurem osa vangilaagreid suleti. Gruppidena ja üksikult hakati inimesi õigeks mõistma. Hrustsov avas rahvale Kremli ja seda nii reaalselt kui ka kujundlikus mõttes. Stalini ajal oli see keskaegne kindlus olnud suletud kõigile, välja arvatud partei kõrgem ladvik. Alates 1920. aastatest elasid selle müüride taga vaid valitud tegelased nagu Molotov, Kaganovits, Mikojan ja Vorosilov. Mõni kuu enne Stalini surma õnnestus Hrustsovil ja mõnel
tahtis läheneda Lääneriikidele. 1953. suvel kuulutas ta välja amnestia kriminaalvangidele, kes muutusid bandedeks, kes riisusid venemaa linnades. Beria tahtis ära kasutada olukorda, et kuulutada välja erakorraline seisukord. 26.06.1953 Beria arreteeriti süüdistatuna riigivastases vandenõus. detsembris lasti maha. 1953-55 koondab võimu enda kätte Hrutov. 1955-1964 nimetatakse "Sulaks". Võrreldes varasema ajastuga oli see ajajärk suhteliselt normaalne. Hrutov asus vähendama vangilaagreid, vabastama poliitvange, rehabiliteerima. Kogu GULAGi süsteemi hakati oluliselt kokku tõmbama. 1956.a. NLKP XX kongress. Hrutovi ettekanne "Isikukultusest ja selle tagajärgedest". Esimest korda avalikustati Stalini tegevus. 1957. esimene katse Hrutovi võimult kukutada, sellel hetkel oli tal armee ja julgeolujõudude toetus. 1958. koondus kogu riigi juhtimine Hrutovi kätte. Majanduses oli "sulaaeg" suhteliselt edukas. 1955
1947 ületab majandus sõjaeelse taseme, kaotatakse kaardisüsteem see on ametlikult kinnitamatta. Valitseb tööjõupuudus, kuna sõjas hukkus palju. Kasutatakse sunnitöölisi, neid saadakse küütitamistega. 1946 1947 on nõukogude liidus nälg, ning NSVL sõltub paljugi välisriikide abist. 1946 nimetatakse Rahvakomissaraat nimetatakse ümber siseministeeriumiks, kellele allub politsei. Täidesaatvaks võimuks saab Ministrite nõukogu (enne rahvakomissiaraatite nõukogu) Vangilaagreid oli venemaal palju. Seal oli 12 miljonit inimest. Suurem osa polnud sooritanud ühtegi kuritegu. 1956 XX kongressil räägib Hrustsov (sulamees) isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides Stalinit. Kõne ise kestab 7 tundi. Stalini kuriteod jäävad salastatuks kuni 1989 aastani. Hrustsov võttis suure riski selle kõnega, kuna stalinism kestis veel, kuid ta leidis, et ainult sokiga saab miskit muuta. See kõne peeti selleks, et Kommunistlik partei saaks päästa oma võimu
tühistamine Riigipäev läks natside kontrolli alla. Valitsuses ainult natsipartei liikmed 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer. III Reich. Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. Hirmuvalitsus Arreteerimised Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a Gestapo teostas meelsuskontrolli SS-üksused turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid Juudivastane vägivald Juudi äride boikott 1933 1935 juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. Vandalism juudi sünagoogides, kalmistutel 1938. a Kristalliöö: juudi äride akende purukspeksmine. Natside propaganda Propaganda- ja ajupesuga tegeles propaganda- ja kultuuriministeerium - Goebbels Natslik tervitus, "Mein Kampfi" hiigeltiraazid, hiigelparaadid.
all. Uueks Eesti kompartei peameheks tuli Venemaalt võrsunud parteimees Ivan Käbin. Paralleelselt eestlaste arreteerimise ja küüditamisega algas ka venelaste ja teiste muulaste sissevool Eestisse. aastaks 1985 oli eestlaste arv langenud 60% ligidale "tänu" Ivan Käbini poliitikale. Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes Nikita Hrutov, kes parteikongressil 1956 kuulutas Stalini kuritegelikuks ja isikukultuse ekslikuks. Ka Eestisse jõudis sula. Muutused leidsid aset vaimuelus, kirjanduses ja kunstiloomingus. 1964 aastal asendati Nikita Hrutov tavapärase parteimehe Leonid Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused asendati hoopis jäisema ja puisema bürokraatiaga
läheb jne. Samas oli see leping resoluutne ja näitas, et NL ei kavatse siit lahkuda. Sellega tühistati ka varasem baaside leping. Ka pidid baaside ümber evakueerima kõik eestlased. Nõukogude okupatsioon 1940–41 N. Liidu ja Balti riikide suhete pingestumine. Kuna baaside leping läks nii hästi, siis NL järeldas, et mitte mingit muud vastuhakku ei tulegi. Seega avaladti aina enam survet. Esimesed märgid oli 5. märtsul 1940, kui hakati tühjendama vangilaagreid. Süüdistati Inglismaa sõbralikuses ja nähti, et Balti Antant on vaid ees. Siitpeal pingestusid suhted iga päevaga. 3. juunil andis marssal Semjon käsi kõik Eesti, Läti ja Leedu territooriumil viibivad väeosad enda otsealluvusse anda. Samal ajal pikendati teenistust punaarmees. Punaarmee sõjalised ettevalmistused. 9. juunil 1940 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar, marssal Semjon Timošenko ja Punaarmee kindralstaabi ülem, 1
rohkem kui põliselanikke (Vassiljev, Malinovskaja 1993). Pärast lühikest lootusrikast perioodi 1920. aastatel, mil räägiti rohkem kui kunagi varem põhjarahvaste õigustest, järgnes 1930. aastatel kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid. Küüditamise põhjuseks oli Venemaa Euroopa-osast küüditatute või vangide asustamine sölkuppide aladele: näiteks lõuna- ehk Narõmi sölkuppe asustati ümber, et rajada nende aladele GULAGi vangilaagreid. Peale II maailmasõda kannatasid kaluriartellide koondamise tõttu kalavarud ja paljud lõunasölkupid jäid tööta. Nad pidid hakkama kartulit ja muid köögivilju kasvatama. Viimastel aastakümnetel on kujunenud probleemiks gaasi- ja naftatööstuse tekitatud reostus ning maa-alade hõivamine, seda nii lõuna- kui põhjapoolsete sölkuppide asualal (Sobanski 2001: 175; Osherenko 1995) 1990
annaabi.ee 
