Edgar Allan Poe ,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord
peale. 5.Teose kõige mõjuvam koht. Hinnang teosele Mõjuv koht oli minu jaoks see, kuidas Santiago siiski selle kalakorjuse alles jättis, et teised ka näeksid, millise kala ta on püüdnud. 6.Teose iseärasused. Iseärasuseks on pikad kirjeldused, looduse ja inimese vaheline võitlus. See kuidas, vanamees räägib loodusega, annab loodusele justkui elu. 7.Kuidas mõista pealkirja? Otseselt lugu räägib vanamehest ja kalast, kes elab meres. Kaudsemalt loodusest ja inimesest 8.Hemingway tegelased on ,,kadunud sugupõlve esindajad, sest ... ... nende mõtlemine on sõja poolt rikutud.
,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni
oma püütud kalast. See tekitas kurbust, sest ta oli nii palju vaeva näinud, et saada kala .Teos meeldis mulle, kuna oli lühike ja kerge lugemine. Samas jättis sügava mulje, kuna lugu oli pisut traagiline ning samas tõi koguaeg lootusi, et midagi läheb paremaks. 6.Stiil on väga lihtne, mõned laused väga lühikesed. Tegelaste iseloomustused täpsed .Vähe kujundlikke lauseid, sõnu. 7.Pealkiri on vastav teose sündmustikule, lugu oli ju vanamehest ja sellest kuidas ta merel käis . 8.Ma arvan, et mingil määral jah, kuna kunagi oli näiteks kalapüük väga populaarne ja kohati ainult sellest elatigi. Santiago näol võib leida enda vanavanemaid, kes viletsatest tingimustest hoolimata tegid kõik, et ära elada.
kaubad lapsele sammukaugusel olemas. Kai ja Hugo olid oma pereeluga väga rahul. Ühel õhtul teatas Hugo, et tema arvates on veel keegi kaubamajja elama asunud. Nimelt oli Hugo majatarvete osakonnast kuulnud kahtlaseid kolinaid, mis võisid viidata sellele, et uus inimene on poodi kolinud. Kaks nädalat hiljem selguski, et uus elanik oli kõhetu vanamees, kes päevasel ajal varjas end keldrisopis. Vanamees uskus, et kõikide maailma hädade põhjuseks on alumiinium. Kuna Kail hakkas vanamehest kahju (too nägi väga kurnatud välja), siis ta ei leidnud ühtki põhjust, miks ka vanamees ei võiks suures kaubamajas elada. Mõne päeva pärast oli vanamees kadunud, ilmselt oli ta kuhugi teise kaubamajja elama asunud. Ilmusid hoopis uued elanikud- kamp noori huligaane. Nood ei olnud pooltki nii rahulikud kui vanamees. Noorukid lõhkusid ja laamendasid kaubamajas. Kaubamaja hakkas ilmutama lagunemise märke. Koristajatel oli topeltkoormus, sest peale
Raamat räägib looduse ja inimese vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma. Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees, aga nüüd oli ta vana ja juba pikka aega polnud tal õnnestunud kala püüda. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn, samuti ei olnud tal süüa, aga tema eest hoolitses ta õpilane, kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid tema suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor õpilane, kes truult tema koos merel käis kuni ta vanemad selle keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes midagi ikkagi püüavad. Poisil läks kalapüük küllaltki edukalt. Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna, lootuses seegi kord kala saada. Kahjuks esimestel püüdlustel see ei õnnestunud, aga üsna pea püüdis ta kinni marlini, kes oli pikem kui tema p...
Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luuletuses Anna Haava leinab oma vanemaid ja meenutab aega, kui nad veel elus olid. „ Oh-nii vara lahkusite, kalmu alla kadusite, isakene,emakene!“ Kõige humoorikamaks pidasin ma luuletust „ Kas on veel rohtu mis avitab?“. See rääkis Krimmi sõjas osalenud vanamehest, kes läksarsti juurde, kuna tundis, et taloleks rohtu vaja. Varsti tuliaga vanamees uuesti tagasi, sest ta ei järginud arsti nõuandeid (võttis rohkem rohtu kui oleks pidanud, läks talvel ojja suplema). Ma arvan,et see luuletuse teeb humoorikaks see, et vanamees ei saanud aru, et ta eiole enam noor. Ta ei saanudkõike teha, mida ta noorena tegi. „ Ooh-mis see külm, tühi, nüüdminule teeb! Kes kalamees olnud, see seda teab! Olen mitu korda Peipsigi kukkunud,
vanamehele sooja toitu. Päevadel, kui Santiago merel oli, käis Manolini iga hommik tema hüti juures vaatamas, kas vanamees on koju tulnud. Merel olles, soovis Santiago mitu korda, et poiss temaga seal oleks. 5. Selgitage, milline roll on teoses kõrvaltegelastel. Teoses ei ole palju kõrvaltegelasi. Peamisteks kõrvaltegelasteks on Manolini ja meri/kala. Manolini karakter näitab vanamehe abitut poolt. Poiss hoolis vanamehest väga ning ka vanamees hoolis poisist. Manolini aitas Santiagot ja käis tal abiks, ta muretses, et vanamees söönud oleks, et tal riided oleksid, muretses tema tervise pärast. See kõik tõi välja, kui abitu Santiago oli. Teine suur loo mõjutaja on meri/kala. Suurema osa teosest veetis Santiago merel, seal toimus enamus tegevusest, see näitas vanamehe iseseisvat ja tugevat poolt. Ta oli merel väga vapper ja tugev, ta pidi seal palju kannatama ja lahendusi leidma ning
Tallinnasse elama. Seda sai ta lubada seepärast, et Karini arvates on tema tütar Brüsselis tähtis ametnik. Raamatu lõpus aga selgub, et tütar teenis oma elatist hoopis noorte tüdrukute kupeldamisega. Algul tahab Karin hoida oma naabritest eemale, aga ajapikku hakkab ta nendega üsna tihedalt läbi käima. Suvel kohtab ta ühte omavanust meest Peetrit, kes tuli Dorisele, Karini naabrile, appi kuuri ehitama. Alguses mõtleb Karin Peetrist kui imelikust vanamehest, aga ajamöödudes kiindub Karin temasse üha enam. Suve lõppedes lahkub Peeter sealt, sest tema töö on tehtud. Karin on selle pärast mõnda aega kurb, aga ta võtab mõistuse pähe ja otsustab, et see on lihtsalt üks ilus koos veedetud suvi ja mitte midagi enamat. Annika on töötav naine, kellel on kaks last ning abikaasa Rain. Pealtnäha näib tema elu igati ideaalne. Algul seda see oligi, aga peale ta esimese lapse sündi hakkas kõik allamäge veerema
Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates, on ,,Vanamees ja meri" küllaltki huvipakkuv teos. Juba ainuüksi sellepärast, et raamatus puudub suur tegevusliin. Väga väheste sündmuste käiguga suutis autor edasi anda nii mõndagi. Teoses on kirjeldatud ühte pikka sündmust, kus vanamees hoiab konksuotsas mitu päeva hiigelmarliini, ning selline iseenesest lihtne sündmus pani ning tahtma lugeda, sest mind hakkas huvitama, mis siis lõpus ikkagi saab vanamehest ja kalast. See raamat on jällegi erinev sellest, mida ma varasemalt lugenud olen. Kuid mõningasi paralleele võib tuua teosega ,,Godot'd oodates", kus on samuti väga minimaalsete sündmustega edasi antud väga palju. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teos pani mind mõtlema sellele, kui lihtsasti võib suure töö ja vaeva sekundiga minema pühkida. Vanamees nägi kõvasti vaeva, et hoida kalast kinni
Rooma tragöödia koosnes dialoogidest ja puudus koor. Rooma varajane komöödia oli "mantlikomöödia" sest need olid inspireeritud Kreeka komöödiatest. "Toogakomöödia" oli Rooma komöödia sest tooga oli rooma üleriietus. Oluslisteks zanriteks said atellaan ja kreeka päritoluga miim, mis oli improviseeritud dialoogiga olustikunäidend. Plautus (250-184 e.m.a.) - draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 teost, enamik neist "mantlikomöödiad". "Kullapott" räägib loo ihnest vanamehest kes leides kullapoti, peidab seda kiivalt kõigi oma laste eest. "Hooplev sõjamees" räägib väepealikust ja tema väljamõeldud tegudest armuelus ja sõjatandril. Rajaneb äravahetamismotiivil. Plautuse tegelased muutuvad loo vältel, muutes oma isiksust. Terentius (195-159 e.m.a.) - pärineb Kartaagost, sattus senaator Terentiuse majja, sai hea hariduse ja lasti vabaks. "Vennakesed" räägib kahe venna kasvatussüsteemi konfliktist. Marcus Porcius Cato Vanema (234-149 e.m.a
kurrud. Healoomuline nahakasvaja pruunid laigud katsid põski. Laigud ulatusid kaelani välja ja käed olid sügavaid arme täis. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade. Ja silmad olid merevärvi ja nende pilk oli rõõmus ning alistamatu. Vanamees hoolis poisist väga ja nad olid palju aega koos veetnud ning üksteisele ühtteist õpetanud. Poisi nimi oli Manolin. Ta oli noor poiss, kellele meeldis väga kala püüda. Ta hoolis vanamehest samapalju kui Santiago temast. Huvitavaid tsitaate: Vanamees: ,,Õnnel on sada nägu ja kes tema alati ära tunneb ?" Vanamees: ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüdakse." Vanamees: ,,Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida." Vanamees: ,,Minu äratuskell on minu iga" Teose peamõte seisnes selles, et inimene peab alluma looduse jõule ja võimule. Minu arvates oli see teos huvitav. Seda oli lihtne lugeda seoses tegelaste vähemusega. Teos
ja ta sai ka endale poolvenna. Ka võõrasisa jäi töölt varastamisega vahele, mis tõttu ei saanud Lazaro enam kunagi kasuisa näha. Ema keelepeksu eest pääsemiseks läks teenijaks kõrtsi, kus teda küll alandati, aga ta sai oma poegi kasvatada. Ühel päeval kõrtsis kohtas ema pimedat, kes tahtis Lazarillot endale teejuhiks ja lubas Lazarot hakata kasvatama kui oma poega. Ema andisgi lapse pimedale, sest tal endal oli kasvatamisega raskusi. Sellest pimedast vanamehest saigi Lazaro esimene isand. See pime vanamees oli väga ihne. Lubadus Lazarot pojana kasvatada, ei pidanud küll paika, sest ta andis Lazarole nii halvasti süüa ja palka ei maksnudki. Küll oli see vanamees elukogenud ja tark ning tarkusi ja kogemusi sai Lazaro tema käest palju. Lazaro ei olnud ka rumal poiss, nimelt hakkas ta varastama oma peremehe tagant. Tänu sellele suutis ta enam- vähem ära elada. Lazaro oli küll nutikas, kuid pime vanamees oli veel nutikam, mis tõttu jäi
naine oli kisa ja krunumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse mrinud. Reetlik sda Seda on vimatu elda, kuidas ma tulin sellele mttele, et tappa vanamees. Ma ei ihaldanud tema kulda, ta polnud iial mulle lekohut teinud, ta polnud mind eales solvanud, kuid ometigi painas see kinnisidee mind pevad ja d. Ma arvan, et phjuseks oli tema silm. Tema ks silm oli tpselt raisakotka silma moodi. Iga kord kui see pilk minul langes tarretus mu veri. Aegamda valims mul idee vanamehest lahti saada ja sel moel ka silmast lahti saada. Niisiis ma hakkasingi tegutsema superettevaatlikult. Igal keskl vajutasin vanamehe toa ukselingi alla ja avasin ukse vga aeglaselt ja tasakesi. Stasin ja katsin laterna ning pistisin selle enne uksvahelt ettevaatlikult sisse ning upitasin pea osavalt ukse vahest sisse. Seda kike tegin ma nii aeglaselt, et mul lks pikalt, enne kui ma sain nha vanameest tema voodis pikutamas. Kaheksandal l
Ta arvas end olevat meeletult kaval, sest ta tükeldas vanamehe suurepäraselt ja mattis ta põrandalaudade alla, kust keegi ei oleks seda kahtlustada osanud. Järgmisel päeval tulid ukse taha politseinikud, kes ütlesid et naaber oli öösel karjet kuulnud. Hull aga kutsus politseinikud sisse ja ütles et vanamees on maal ning tema ise karjatas läbi une. Ta lasi politseinikel uurida läbi kõik maja nurgad, sest ta oli ju nii kaval olnud ja keegi ei oleks teada saanud, mis tegelikult vanamehest saanud oli. Ta pakkus ka politseinikele istet ja jutustas nendega üha elavamalt ja elavamalt, sest ta istus ise just täpselt sellel kohal, kus oli vanamehe tükeldatud laip ning ta kuulis ühe kõvemini ja kõvemini kuidas vanamehe kell põrandalaudade all tiksub. Lõpuks ei suutnud ta enam vastupidada ja ütles politseinikele et vanamees on maetud põrandalaudade alla ja ta ei suuda enam kuulda vanamehe südame tuksumist.
Mida tugevamini noormees sängi all lindu piigistanud, seda vägevamalt vanamees sängis aietanud. Viimaks kägistanud noormees voodi all linnu koguni ära ja - vanamees sängis olnud ka valmis (surnud). Siis tulnud noormees sängi alt välja, võtnud tüdrukust juhatatud vanamehe halli kepi ja torganud hallide kivide külge, mis sauna ees olnud ja milledeks tema kuus venda ja nende otsitud võõramaa naised nõidumise läbi olid vanamehest pandud saanud. Need said nüüd kohe, kui nõiakepp neid oli aga puutunud, jälle inimesteks tagasi muudetud ja üles äratatud. Kõik nõidusevangist lahti saanud nooremehe vennad ja nende naised olid väga rõõmsad, ja nüüd läksid kõik seitse venda oma naistega oma kodu ja elasid õnnelikku elu. Kui nad põle mitte ära surnud, siis elavad nad tänapäevgi veel õnnelikku elu edasi.
Isa oli tööl ning tütar vajas abi – ta kutsus ema. Kahel tekkis vaidlus selle tegevuse vajalikuse üle. Ema oli vastu, tahtes säilitada toas veidikenegi inimlikust. Gregor seda kuuldes, kaldus ema varianti pooldama ning kui kaks naist olid hetkeks toast väljunud, hüppas Samsa seinale ning üritas võtta seinalt pildi. Nähes seinal suurt ning rõvedat putukat, ema minestas ehmatades. Isa jõudis koju. Gregor märkas, et ta on muutunud laisast vanamehest, sirge seljaga tööinimeseks. Olles raevunud juhtunud üle, viskas ta Gregorit õuntega, mis vigastasid ohtlikult mehe selga. III Oli möödunud kuu ning keegi ei vaevunud õunu seljast eemaldama. Need olid Gregoril koos seljaga mädanema läinud. Nüüdsest ja tema õnneks jäeti õhtuti mehe toa uks lahti, et ta saaks kuulata jutte ning pereelule kaasa elada. Mitte kellegil polnud enam aega Gregori eest hoolitseda.
pidas ta vajalikuks mööbli eemaldamist. Isa oli tööl ning tütar vajas abi ta kutsus ema. Kahel tekkis vaidlus selle tegevuse vajalikuse üle. Ema oli vastu, tahtes säilitada toas veidikenegi inimlikust. Gregor seda kuuldes, kaldus ema varianti pooldama ning kui kaks naist olid hetkeks toast väljunud, hüppas Samsa seinale ning üritas võtta seinalt pildi. Nähes seinal suurt ning rõvedat putukat, ema minestas ehmatades. Isa jõudis koju. Gregor märkas, et ta on muutunud laisast vanamehest, sirge seljaga tööinimeseks. Olles raevunud juhtunud üle, viskas ta Gregorit õuntega, mis vigastasid ohtlikult mehe selga. III Oli möödunud kuu ning keegi ei vaevunud õunu seljast eemaldama. Need olid Gregoril koos seljaga mädanema läinud. Nüüdsest ja tema õnneks jäeti õhtuti mehe toa uks lahti, et ta saaks kuulata jutte ning pereelule kaasa elada. Mitte kellegil polnud enam aega Gregori eest hoolitseda.
Santiago oli vihastas, pettus ja läks minema. [1] Poiss tegi oma toimetused linnas ära ning läks ja istus väljakul ühele pingile ning hakkas raamatut lugema, mille ta oli saanud Tarifa preestri käest. Raamat oli väga paks ja ülikeeruliste nimedega, kuid just väga huvitaval kohal istus poisi kõrvale keegi vanamees, kes tahtis kangesti juttu ajada. Poiss ei suutnud enam raamatule keskenduda ning hakkas mõtlema teisi mõtteid, üritades ikka teeselda raamatu lugemist, sest tahtis vanamehest lahti saada. Kui aga vanamees küsis raamatu kohta, mida poiss luges, ning ütles, et see on tähtis raamat, aga igav, hakkas poiss vanamehe vastu huvi tundma. Vanamees ütles, et raamat räägib inimese võimetusest valida endale saatust. Ja lõpeb tõdemusega, et kõik meist usuvad maailma kõige suuremat valet, milleks on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poiss vastas, et temaga nii ei juhtunud, sest
vormis, mida kanti ette tänaval või koduses miljöös, improviseerides. Miim loodi proosavormis ja oli üpris naturalistliku stiiliga. Hellenismiaja UUSATIKA komöödias (u 336-250), mis toetus tugevast Euripidese tragöödiale, domineeris olustikuline laad. o Sitsiilia komöödiast võeti üle stereotüüpsed karakterid (tüüpmaskid), näiteks kiitlev sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, purjus vanaeit, osav ja petis ori, õpetatud petis. o Kujunesid välja ka stereotüüpsed süzeed: hüljatud laps, kes hiljem mingite tunnuste järgi ära tuntakse; pimedas võrgutatud tütarlaps, kelle võrgutajaks osutub hiljem tema noor abikaasa; surnuks peetud kangelase kojutulek jne. o Sündmustiku aluseks on harilikult armulugu. Sellega kaasnevad äravahetamised ja jälletundmised.
Uusatika komöödia. Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid. Tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kakskikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Mõned neist said juba alguse Euripidese tragöödiatest. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval teisest ori. Menandros ( 342-291 eKr ) Kirjutas u 100 komöödiat, oli omalajal väga populaarne autor. Kuulus kõrgklassi. Oli antiikaja lõpus üks enammängitumaid autoreid, populaarne ka pärast surma. Tema loomingut vähem säilinud kui Aristophanese loomingut. Tema taasavastamine algas 19.-20. saj vahetusel. 3 näitlejat, kes kandsid maske, aristpohanesel oli näitlejaid rohkem. Tegevuse, koha ja aja ühtsuse printsiip.
keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega.Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid:tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval petisest ori. Menandros ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus" , ,,Äralõigatud juuksepalmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Teemad: üksikisiku isiklikud elamused, tema õnne taotlemine, poliitikat ei kasutatud. Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast Tähtsamad luuletajad: · Kallimachos (u 310u 240)
vastada või olid juba surnud. Istusid seal puude ülemistel okstel terve talve ja järgmiseks kevadeks neid enam näha seal ei olnud. Niimodi jäigi Leemet üksi ja nelikümmend aastat on ta juba valvanud Põhja Konna. Oma päevad Leemet nüüd enamasti magab ja näeb und lapsepõlvest, onu Vootelest ja ta surmast, tema kõdunev keha ei häiri teda ja ta tunneb selles end turvaliselt. See hais on ja jääb igavesti ta sõõrmetesse, hais mis tuleb tast endast kui vanamehest. Põhja Konn aga ei haise kuna tema on igavene. Leemet lausub tühjusesse paar ussisüna mis õhku puhastavad ja... „Ega minagi millegi pärast muretse, ka mina võin päris rahulikult silma uuesti looja lasta. Keegi ei häiri mu und. Me saame segamatult puhata- Põhja Konn ja viimane mees, kes mõistab ussisõnu.“(p.381) 8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem) Pigem kulminatsioon- Leemetit kruvitakse läbi lähedaste surmade ja süüdistuste,
Ta arvas end olevat meeletult kaval, sest ta tükeldas vanamehe suurepäraselt ja mattis ta põrandalaudade alla, kust keegi ei oleks seda kahtlustada osanud. Järgmisel päeval tulid ukse taha politseinikud, kes ütlesid et naaber oli öösel karjet kuulnud. Hull aga kutsus politseinikud sisse ja ütles et vanamees on maal ning tema ise karjatas läbi une. Ta lasi politseinikel uurida läbi kõik maja nurgad, sest ta oli ju nii kaval olnud ja keegi ei oleks teada saanud, mis tegelikult vanamehest saanud oli. Ta pakkus ka politseinikele istet ja jutustas nendega üha elavamalt ja elavamalt, sest ta istus ise just täpselt sellel kohal, kus oli vanamehe tükeldatud laip ning ta kuulis ühe kõvemini ja kõvemini kuidas vanamehe kell põrandalaudade all tiksub. Lõpuks ei suutnud ta enam vastupidada ja ütles politseinikele et vanamees on maetud põrandalaudade alla ja ta ei suuda enam kuulda vanamehe südame tuksumist.
vanad lähevad nõnda üksinda oma pikas, kitsas, mustas puusärgis. Neile ei ole laiemat tarvis, sest liha on luude ümbert juba kadunud nagu Voitinskil, ainult kondid on järele jäänud ja need mahuvad ka niisugusesse kitsasse puusärki, nagu on see must, kus lamab keegi kollane, kes tuletas enne surma veel rohkem surma meelde kui nüüd mattes. Ja kuna Indrek nõnda mõtles ja eemalt pealt vaatas, kui asjalikult ja ükskõikselt mehed haua ääres talitasid, hakkas tal sellest tundmata vanamehest äkki hale meel. Ja ta ei võinud midagi parata, et ta täna unustas iseoma nukruse ja valu ning et silmad tõusid tal enne vett täis, kui ta õieti märkaski, mis temaga sünnib. Aga siis vaatas ta hirmunult enese ümber, nagu kardaks ta, et keegi võiks teda näha, ja läks edasi, mõeldes: nad võivad talle nüüd ükskõik kuidas mulla peale ajada; ka teda on leinatud, nii et ta ei või nuriseda. Mõni seda teab, kui kaua Indrek oleks rippunud kalmistu küljes, kui ta poleks seal kohanud
annaabi.ee 
