sajandini puutumatuna Tutanhamoni haud. Uue Riigi ajast on säilinud haudehitistest eraldiseisvaid templeid. Suurimad ja märkimisväärsemad templid on säilinud Teeba eeslinnades Karnakis ja Luksoris. Tavaline Egiptuse kindlustempel oli nelinurkne,kindlustatud, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks (selle juurde viis Niiluse juurest tee), järgnes sammasõu, seejärel pealt kinnine sammassaal, viimane ruum oli sekos, kus asus jumala kuju ning kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Selline oli näiteks Hatsepsuti tempel. Suurim oli peajumal Amon-Ra tempel Karnakis. Vaarao Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mille sissekäiku kaunistavad 4 kolossi. Pärast Assuani paisu ehitamist oleks tempel vee alla jäänud, seetõttu saeti see kaljust välja ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele tugisambad
Algeline püramiid mastaba, pärast seda Dzoseri astmikpüramiid, küllaltki ruumikad elamud, põletamata tellistest majad ühe- ja siis murd- ehk kaldpüramiid ning siis Cheopsi püramiid. Karnaki ja kahekorruselised. Luxori templid. Püloon- värav+ sambad mõlemal pool. Mehel oli võim naise üle; naistel polnud sõnaõigust Sammasõu (peristüülõu)- pealt avatud. Hüpostüülõu- pealt kaetud Ühiskondlik kihistatus Sekos- templi pühamu- seal oli jumala kuju ja seal käisid vaid Kuriteo sooritajale oli karistuseks sama tegu. preestrid Usuti mitut jumalat, usuti ennustamisse. Obelisk- neljakandiline sammas Elu ajal elati täisväärtuslikku elu, peale surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. 19
4) Uus Riik 1600-1100 eKr 5) Hiline Riik 1100-332 eKr (Aleksander Suure vallutus) Astmikpüramiidid Saharas, vaarao Dsoserile, vanimad. (Memphise linn) Giza püramiidid 26.saj eKr. Suurim Cheopsi e. Hufu püramiid, Chefren (Sfinks) ja Mykerinos. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha, sealt edasi hauatempli juurde. Hiljem Kuningate Org Teebas Tutanhamoni haud Templid ehitati inimestes eraldatud paika ja enamasti oli kindel põhiplaan 1. sekos jumalakuju 2. raamatukogud, eluruumid jne 3. sammassaal 4. püloonid kahe torniga kitsuke värav (ahenev) 5. peristüül sammasõu 6. põhiplaan a. osaliselt lahtine b. kõrge müüriga c. nelinurkne Tüüpiline oli a) kindlustempel (kodusõjad) Veel oli b) terrasstempleid (kuninganna Hatsepsuti tempel 15.saj eKr) c)kaljutemplid (Abu Simbeli tempel, Ramses II ja tema naine. Tempel
Sarkofaag kivist surnukirst Muumia palsameeritud surnukeha Mastaba ülikute matusepaik Petikuks valeuks Sfinks püramiidide valvurid, lõvi keha ja inimese peaga kujud Püloon kahe madala torniga värav enne templit. Pülooni ees lehvisid lipud kurjade vaimude peletamiseks Peristüülõu lahtine sammastega õu enne templit. Tohtisid minna ainult vabad inimesed Hüpostüülõu pärast peristüülõue kahe sambareaga, kolmeks jagatud. Tohtisid minna ainult ülikud Sekos templi pühamu, kus hoiti Jumala kujusid. Tohtisid minna ainult preestrid Nofretete - Vana-Egiptuse vaarao Amenhotep IV abikaasa. Temast on tehtud kuulus büst Kapiteel samba ülaosa, mis on kaunistatud kolme taimega (papüürus, lootos, palm) Kreeka kultuur Megaron kreeklaste elamu Peripteer sammastega ümbritsetud hoone Dipteer kahesambareaga ümbritsetud hoone Friis templi ülaosas olev kaunistusriba Kannellüürid samba pikkivaod
pealinnaks Teeba. Cheops on kreekapärane nimi, egiptusepäraselt oli ta Hufu. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele arhitektuuris kivist tugisamba. Samba kolm peamist osa on: 1. Kapiteel 2. Tüves 3. Baas. Sambaid oli nelja liiki: lahtine papüürus, kinnine papüürus, lootos ja palm. Templid koosnesid püloonist, sammasõuest, kuhu kõik siseneda võisid, sammassaalist, kuhu võisid vaid ülikud, preestrid ja vaarao siseneda ja sekosest, kuhu võisid vaid preester ja vaarao minna. Sekos sisaldas jumala kuju, mis toodi pidustuste puhul ka rahvale näidata. Kaljutempel Abu Simbel. Vana-Egiptuse kujutav kunst Egiptuse kujutav kunst on suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Surni hinge asupaigas võis olla tema portree ja kujutava kunstiga loodi hingele väärikas keskkond. Teiseks ülesandeks kujutavale kunstile oli jumalatele keha andmine ja nnde kuktuse toetane piltjutustutsega
Fun fact: esimese hauaröövli nimi oli Al-Ma'mun Templid: * Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Lukoris. Selles piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli. * Templi plaan: * Püloon templi väravaehitis * Sammasõu * Sammassaal * Sekos * Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. * Samba kolm peamist osa: * Kapiteel (eristatakse samba tüüpe papüürus, lootus, palm) * Pikk tüves * Baas 5.Vana-Egiptuse kujutav kunst 34-37 Kujutav kunst:
annaabi.ee 
